Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süstemaatiline kuuluvus (0)

1 Hindamata
Punktid
1.Loomad:
1) Riik- loomad
Hõimkond - keelikloomad
Klass- imetajad
Selts- primaadid
Sugukond - inimlased e. hominiidid
Perekond- inimene
Liik- tark inimene (Homo sapiens )
2) Riik- loomad
Hõimkond- lülijalgsed
Klass- vähid
Selts- kümnejalalised
Sugukond- jõevähklased
Perekond- jõevähk
Liik- jõevähk ( Astacus astacus)
3) Riik- loomad
Hõimkond- keelikloomad
Klass- imetajad
Selts- kiskjalised
Sugukond- koerlased
Perekond- koer
Liik- hunt (Canis lupus )
Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi
2.Taimed:
1) Riik- taimed
Hõimkond- õistaimed
Klass- kaheidulehelised
Selts- roosilaadsed
Sugukond- nõgeselised
Perekond- nõges
Liik- kõrvenõges (Ultica dioica)
Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja
Kasutusala: Ravimtaim , lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks.
2)Riik- taimed
Hõimkond- õistaimed
Klass- päriskaheidulehelised
Selts-
Sugukond- araalialised
Perekond- luuderohi
Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L)
Rahvuspärased nimed: jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne
Kasutusala: Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav
3) Riik- taimed
Hõimkond- katteseemnetaimed
Klass- kaheidulehelised
Selts- pöögilaadsed
Sugukond- kaselised
Perekond- kask
Liik- arukask (Betula pendula )
Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask , raudkask, õmmik
Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi -, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.
Süstemaatiline kuuluvus #1 Süstemaatiline kuuluvus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor evalotaliisbeth Õppematerjali autor
Kolme looma ja linnu süstemaatiline kuuluvus ladinakeelsete ja rahvuspäraste nimedega.

Sarnased õppematerjalid

Arukask-referaat
11
doc

Arukask (referaat)

Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levi

Keskkonnaökoloogia
Kõrvenõges
4
doc

Kõrvenõges

tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne Urtica dioica L. nimi Rahvapärased nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda nõgeselised, perekonda kuuluvus nõges. Mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (13) 30...100 (150) Eluvorm cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Ühesugulised lihtsa õiekattega väga väikesed õied. Emasõite õiekate on roheline, väheste udejate karvadega, isasõitel roheline, pruunikas või lillakas, üksikute kõrvekarvadega. Õied on koondunud pöörisjasse

Loodusõpetus
Nimetu
45
xls

Nimetu

Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen karikseenelised austri

Kategoriseerimata



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun