Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrvenõgese kasutamine, levikuala ja paljunemine. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Kõrvenõges
Levikuala
Kasvab ulatuslikel aladel 
nii Euroopas kui Aasias.
Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-
Ameerikasse ning Austraaliasse.
 Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim.
Paljunemine
Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu.
 Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). 
Risoomid  paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast 
raskesti kättesaadavad.
 Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel 
ning põldudel.
Kasutamine
Kõrvenõges on kõrge väärtusega 
taim loomasöödana.
 Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, 
et neid  munema  ergutada.
Taime on kasutatud ka kiu saamiseks.
Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , 
mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- 
ja toiduainetööstuses.
Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head 
raviomadused.
Ravim
Lehtedest tehtud teed kasutatakse 
rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste 
puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja 
sooleverejooksude peatamine).
 Korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab 
isu, vähendab veresoonte lupjumist ja  alandab  
Vasakule Paremale
Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #1 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #2 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #3 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #4 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #5 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #6 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #7 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #8 Kõrvenõgese kasutamine-levikuala ja paljunemine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarleenMann Õppematerjali autor
Siin saab teada natuke kõrvenõgesest kui taimest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kõrvenõges

Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed.

Loodusõpetus
thumbnail
10
doc

Umbrohud

Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike ­ põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein

Aiandus
thumbnail
1
docx

Nõges ravimtaimena

Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head rav

Loodusõpetus
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid

Eesti loodus ja geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun