Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juurdluspsühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kahtlus, intervjuu, relv, valetaja, kurjategija, kahtlustatav, küsitleja, stress, küsimusi, valetamise, äratundmine, kognitiivne, terrorism, nukud, episoodiline, meenutamine, meenutamise, lõpetamine, toimepanija, hüpotees, valetunnistus, protokoll, kompetentne, lähenemine, enesekindlus, segajad, tunnevad, pealtnägija, valede, suuline, uuriminekahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes. Uurijad väitsid, et probleem seisneb selles, et korduvad küsitlused kohtuekspertiisis võivad luua või säilitada ebatäpseid detaile, toetada väärasid hüpoteese ja põhjustada ebatäpsusi mitmete tunnistuste vahel. Seetõttu oleks ülimalt oluline vähendada küsitlemiste arvu laste puhul nii palju kui võimalik. Küsitluste puhul, milles kasutati avatud küsimusi, said lapsed kogetud sündmuse meenutamiseks tugineda vabale meenutusele. Arvukad meenutused võivad tugevdada lapse kujutlust, lihtsustada meenutust, tuua välja uut informatsiooni ning suurendada lapse vastupanu hilisematele suunatud küsimustele. Seetõttu ei ole korduvad küsitlused, milles kasutatakse avatud küsimusi nii kahjulikud ning need võivad osutuda uurimisel üpris kasulikuks. 1. UURIMUSE MEETOD
- higistamine (naha galvaaniline refleksi järgi) - vererõhk (mansett ümber käe) - pulss (mansett ümber käe). Need signaalid registreeritakse kirjutussulgede võngetena paberil. Analüüsitakse - otse neid võnkeid - spetsiaalset tarkvara kasutades. Uuemad variandid: registreeritakse muutusi aju toimimises. Testide tüübid. The Control Question Test. Kontrollküsimuste test. Kasutatakse konkreetse kuriteo uurimisel. CQT koosneb tavaliselt 10 küsimusest. Esitatakse kaht tüüpi küsimusi - asjasse puutuvad ja kontrollküsimused. Eeldatakse, et - süüdiolev kahtlusalune muretseb rohkem ajassepuutuvate, kui kontrollküsimuste puhul. - süütu isiku puhul eeldatakse vastupidist reageerimismustrit. Tüüpiline CQT koosneb testieelsest intervjuust, millele järgneb vähemalt kolme erineva küsimustekomplekti esitamine, mille jooksul jälgitakse isiku füsioloogilisi reaktsioone. Pärast füsioloogiliste andmete kogumist viiakse CQT lõpule testijärgse intervjuuga.
Kriminoloogia uurimisvaldkondadesse kuuluvad kuritegevuse erinevad vormid ja sagedus, samuti selle põhjused ja tulemused. Veel uuritakse sotsiaalseid ja valitsuse regulatsioone ning reaktsioone kuritegudele. Kriminoloogia on käitumisteaduse interdistsiplinaarne haru, tuginedes sotsioloogide ja psühholoogide uurimustel ning sama hästi ka seadustes kirjapandule. Kriminaalpsühholoogia - uurib kurjategijat Kriminaalpsühholoogia on õpetus kurjategija tahtmistest, mõtetest, kavatsustest ja reaktsioonidest. On seotud kriminaalantropoloogia valdkonnaga. Peamiselt uuritakse, mis paneb inimesi kuritegusid toime panema, kuid ka reaktsioone peale kuritöö sooritamist, jooksus olles või kohtus. Kriminaalpsühholooge kutsutakse tihti kohtutesse tunnistajateks, et aidata mõiste kurjategija mõistust. Investigative Psychology - juurdluspsühholoogia - psühholoogiateadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel
ülesehituse poolest.Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste(olemisõpetusega seotud)probleemide tõstatamine ja lahendamine.Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20.sajandi alguseni järgmised momendid: Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga,st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid.Tulemuseks oli,et normaalse,vaimselt terve kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jõi tagaplaanile. Loodeti luau mingit erilist kurjategija psühholoogiat,nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega.Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste
määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. 3. Kriminaalmenetluse printsiibid(süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: 1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama
välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu;
ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad.
Juriidilises kontekstis oluline: Isiksushäire "ei võta mõistust peast", kuid alandab inimese sotsiaalse kohanemise võimet. Raskekujuline isiksushäire võib piirata inimese võimet sotsiaalsetest suhetest adekvaatselt aru saada ja oma käitumise kaugtagajärgede tähendust mõista. Kuigi vanglapopulatsioonis on isiksushäirete esinemine üldpopulatsiooniga võrreldes tunduvalt suurema sagedusega, ei tulene sellest, et isiksushäirega isik on igal juhul potentsiaalne kurjategija. Psühhopaatia: Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses reaktiivsuses, käitumises ja sotsiaalsetes suhetes avalduvat tunnustekogumit, mis seondub kõrge riskiga korduvaks õigusrikkumiseks. Mõiste "psühhopaatia" on kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis teoreetiline konstrukt, mitte diagnoos. Arvamust psühhopaatia kohta ei saa anda eksperdiarvamusena, see on üldteoreetiline käsitlus. Robert Hare' 1980.a. Psychopathy Checklist (PCL)
vähe õiguspsühholoogia valdkonnas kasutatud. Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste tunnetusteoreetiliste ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide tõstatamine ja lahendamine. Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20. sajandi alguseni järgmised aspektid: · Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid. Tulemuseks oli see, et normaalse vaimselt tervete kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jäi tagaplaanile. · Loodeti luua mingit erilist kurjategija psühholoogiat, nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega. Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu, sest kurjategija on
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
selgitamine, õigusvastasust välistavad asjaolu ja süü. Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista.
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Kahestel jahipüssidel on vasakpoolne raud ettepoole ahenev (tsokkraud ø 12). Jahipüssi padrunis võib olla kolmesugune pihtamislaeng: haavlid ø1,5 -5,5, kartetsid ø 5,5-9,0 ja kuulid ø ühtib kaliibriga. On loodud ka siledaraudseid lahingurelvi, Ameerikas on nende koondnimetus CAWS (lahingrünnaku püss), Itaalia mudel SPAS. Lasevad kõik 12 kaliibrilistest padrunitest, kuid peale kartetside ja suurte haavlite võivad olla laetud ka 8 volframist kuuliga ø 7 mm, kaal 3,1 gr. See relv on ettenähtud transpordivahendite ja ehitiste purustamiseks. Praeguseks on välja töötatud padrun, kus 20 noolt saavutavad algkiiruse 900m/s ettenähtud märgi tabamiseks suurtelt kaugustelt. 4. Relvade jaotus tööprintsiibi järgi · ühelasulised e. lihtrelvad · automaatrelvad Automaattulirelva ümberlaadimine ja löögimehhanismi vinnastamine ning töölerakendamine toimub gaasiplahvatuse toimel. Täisautomaat lasud toimuvad kuni sõrm on päästikul;
selle originaalset kuju, vaid teisendatakse (kodeeritakse) sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaamu Meelespidamise intervall- ajavahemik õppimise ja meenutamise vahel Unustamiskõver- õpitu mäletamise ja õppimisest möödunud aja suhete graafiline kujutis; kui aeg pikeneb, siis meelespidamine väheneb Väärtinformatsiooni efekt- sellise protseduuri tulemus, mille puhul esitatakse sündmuse läbi elanud inimestele selle sündmuse kohta eksitavaid küsimusi võin vihjeid ning inimestel tekib kalduvus pidada väärtinformatsiooni osaks oma mälestustest DRM-paradigma- levinud mälu-uurimise protseduur, mille puhul katsealused loevad omavahel seotud sõnu ja seejärel püüavad kohe neid meenutada. Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu. Tuttavlikkus- üldine tundmus, et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati.
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki
Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus. Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks
kuupäev ja mis siis saab, kui trahvi ei tasuta. Täitementlus. Trahvimaksmine osadena. Kui trahvi ei ole võimalik maksta, siis on võimalik taotleda kohtu poolt, et trahv asendataks arestiga. 10 trahviühikut = 1 ööpäev aresti. KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK Menetlejaks on kohus, prokuratuur, uurimisasutus. Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja. Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks. ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel. Vahistada võib 6. kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h. Kinnipidamise dokumendil peab olema kirjas täpne kellaaeg.
vähetõenäolisemalt kõrghariduse kui hilja küpsenud tüdrukud. Suurtes perekondades tekib puberteet sageli hiljem ning suure perekonna liikmeks olemine näib pärssivat intelligentsust ja õppetulemusi väikesel, kuid järjekindlal moel. ERIKSONI KAHEKSA ARENGUSTAADIUMIT Usaldus vs umbusaldus 0-1 peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
käitumine vms) • - Uurija ei saa tingimusi kontrollida, väga varieeruv (võib käitumist mõjutada) • - Loodetav käitumine võib ilmneda harva • - Käitumise tegelikku põhjust ei saa välja selgitada • - Uuritavad käituvad mitte tavapäraselt kui vaadeldakse • - Püüavad käituda nii nagu arvavad, et uurija ootab • - Objektiivsust raske tagada, erinevad uurijad võivad teha erinevaid järeldusi INTERVJUU Struktureeritud intervjuu: • Kõik uuritavad vastavad samadele küsimustele Poolstruktureeritud intervjuu • Küsimused ja suund ees, jrk erinev, lisaküsimused jms Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku
tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja vältimine (AV; ehk valmidus kasutada partnerit turvabaasina) . L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure)
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast läht
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel
vähendama, kuid tootlikkuse kasv jätkus. Selgus, et tootlikkusele ei mõju üksnes töötingimused ja töö elemendid, vaid ka inimsuhted. Oluline on läbisaamine ülemuste ja kolleegidega, töötajatesse suhtumine. Töölised said aru, et neile pööratakse rohkem tähelepanu, et suhtumine neisse on positiivne ja suurendasid oma panust. · Eksperiment konveieritöölistega. Mayo pani ühe konveieri taha sõbrad. Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega, suhteliselt kõrge vastuse määr 60 – 70 %,
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja
ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite
teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus. *Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus noor teadus, välja kasvanud umbes 20.sajandi teisel poolel psühhoteraapiast. Liigitatakse rakenduspsühholoogia haruks. Eristus psühhoteraapiast, sest see on pinnapealsem ja lühem, oluline et saaks lahendada kiireid igapäevaprobleeme. Nõustamise kasvav osatähtsus elutempo kiireneb> komplekssus ja stress kasvavad > valikute arv kasvab> tööpuudus > tiheliolek(rahvaarvu kasv) >urbaniseerumine >palju vaba aega (võimalus saada vaba aega rohkem, kvantiteet/kvaliteet) >informatsioonirohkus (liiga palju suhtlemist)> isiklikud suhted pinnapealsemad > > Ühiskonna kiired muutused, ühiskonna struktuuri diferentseerumine, sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja
arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või tekib stress üksiolemise pärast, mitte ema puudumisest tingituna. 2. B-tüüp – oamane aktiivselt ema ligiduses viibida ning säilitada temaga lähedus, kontakst või interaktsioon. 3. C-tüüp – taaskohtumise episoodis silmatorkav kontaktsist ja interaktsioonist hoidumine. 4. D-tüüp – imikud käituvad võõras olekus väga ebakindlalt ja desorienteeritult. Puudub selge käitumismuster, kuid imik reageerib
sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine – milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse. - Et teha selgeks, mis juhtus; - Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada; - Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
annaabi.ee 
