Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juugendstiil (kunstiajaloo referaat)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juugend, arhitektuur, juugendstiil, skulptuur, kunstid, arhitektid, minne, skulptor, juugendit, tellis, kivis, kunstnikud, dekoratiivne, dekoratiivsed, juugendstiili, 1895, arhitektuurist, kaunite, tuntumate, sobivat, tausta, sellal, gooti, maalikunst, maaliga, märkimisväärse, arengusse, juugendiga, picasso, lineaarsed, omased, figuurid, rodiniJUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline,
Audentese Spordikool JUUGENDSTIIL Referaat Koostas: Jan Õiglane 12d 1. november 2010. a. Sisukord 1. Juugendstiil..................................3 2. Maalikunst...................................4 3. Arhitektuur..................................5 4. Graafika......................................6 5. Skulptuur....................................7 6. Kasutatud Kirjandus........................8 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja
vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
keskküttesüsteem. 2004 avati saunakompleks. Samal aastal renoveeriti fassaad, samuti valmisid kivikattega parklad maja ette. 2005 valmis pargi servas asuv vanast moonakatemajast renoveeritud külalistemaja. Laitse Lossis on külastajatele avatud 1. korruse ruumid. Lossipark on alati avatud. Lisaks pubile on suveperioodil avatud päikesepoolne rõdu, mis mõneti kopeerib Veneetsia Doodzide palee rõdu. Juugend Tunnusjooned Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega nii maali- kui ka dekoratiivsed kunstnikud kokku puutusid ning nende esitatud lahendusi. Sümbolism maalikunstis oli enamasti reaktsioon realismile ja naturalismile, mis olid valitsenud kunstis XIX sajandil
referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
· arhitektuuris, · sisekujunduses, · raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks:
kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 1895 – 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest
aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck. 2. Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilineaarsemaks. Fabergé prantsuse eeskujul valminud juveelitooted ühendavad endas venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Arhitektuuris kujunes sajandivahetusel välja juugendi vene variant, mille õitseaeg oli vahemikus 1898 1917. Juugendarhitektuur Venemaal sai hüüdnimeks
Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Kui Inglismaal püüti tööstuslike materjalide kasutamist varjata (Ruskini teooria), siis Prantsusmaal kasuatati rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes.
Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus, kuid tollaseid kunstikriitikuid hämmastas Rodini skulptuuri tõepärasus ja originaalilähedus. Alguses tõrjuti seda skulptuuri, kuid hiljem võeti vastu nime alla ,,Roomlase portree". 1876. aastal reisis Rodin Itaaliasse uurimaks sealset renessansiaja kunsti ning tema hilisemates töödes on selgelt tunda vanade meistrite Michelangelo, Donatelli jt mõju. Pöördunud tagasi Brüsselisse, valmis Rodinil skulptuur ,,Pronksiaeg" (1877). Töö algne nimi oli ,,Võidetu" ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises. Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule. ,,Võidetu" põhjustas suure skandaali,
Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet (,,seestpoolt väljapoole" printsiip), kuid enamasti jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Maalikunstis iseloomustab juugendit sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine
kaasa vormide lihtsustumise, dekoori taandumise. Art Nouveau - Prantsusmaal, Belgias Jugendstil - Saksamaal Style Modern-Sezessionstil -Inglismaal, Austrias Modernismo - Hispaanias Floreale, Liberty Itaalias . Saksamaal sai uus stiil nimeks " Jugendstil ", ajakirja "Jugend" nime järgi.. Ajakiri ilmus 1896-1918 Münchenis ning levitas uusi ideid saksakeelsetes maades. Kuivõrd Eesti on kuulunud Saksa kultuuri mõjusfääri, kasutavad Eesti kunstiajaloolased Art Nouveau saksapärast nimetust juugend . Uus stiil Art Nouveau - oli Arts&Crafts Movement´ ja Aesthetic Movement´ edasiarendus. Inglismaal oli uus stiil enam ohjeldatum, funktsionaalsem ja oma ideedelt lihtsam kui teised samalaadsed stiilid Euroopas. Ka hiljem järgisid inglise disainerid "Arts and Crafts" liikumise pärandit ning seega erinevalt Euroopa teistest sarnastest liikumistest polnud nad võimelised leidma midagi ühist tööstusega.
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahti ütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
tulla. Siiski oli tegu silmapaistvalt südika ja julge neiuga, nt oli ta üks vähestest, kes julges Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina.
rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku, art noveau stiili) Juugend , an- uut tüüpi vormilooming, uut tüüpi stiil. - Kolmas mõiste sajandivahetuse kunstis postimpressionism - Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime (prantsusmaal modernne stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal Juugend (levis saksamaa mõjul ida-Euroopasse jne); Austrias mingi kolmas asi jne (seotud kontranäitustega viinis).. üldiselt tegu kõikjal sama asjaga aga nimetused erinevad,
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (1834-1896) ja EDWARD BURNE-JONES (1833-1898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22
uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone ja ehtekunsti. 2) Millal valitses juugendstiil? Umbes 1890-1910.aastatel valitses juugendstiil. 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. 1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit. Esimene eesti soost sculptor. Lähtus klassitsismist. Õppis tisleriks noorena. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 – 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi (“Hamlet”, “Ophelia”, “Leedi Macbeth”) või
18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Kaasaegne maastikuarhitektuur (tänapäevase erialana) pärineb alles 19. sajandi keskelt: - termini võttis kasutusele Frederick Law Olmsted, kes kujundas Central Park'i New Yorgis; - eriala hõlmas töid, mis loodi erinevate inimeste poolt: arhitektid, aednikud, planeerijad, taimekasvatajad jne; - see on kujunduseriala: mõeldakse esteetikale/ilule, mugavusele, vormile. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 3 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Käesolev kursus EMÜs
Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri
Ro mantilise maastikumaali suur meister oli Camille Corot. Ta kuulus maastiku maaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke.
Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu. Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted:
kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge. Inimese keha kujutamise keeld tuleb sellest, et inimesest oleks võinud saada ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur. Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne. Mossee ise oma kuplitega on äärimselt kaunis ja moodustab kunstis olulise vormi. Ka sisemised ruumid kaunistatud arabeskide ja kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti
annaabi.ee 
