Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc raua võidukäigus. Oma teoreetilistes kirjutistes soovitas ta kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt.
üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Insener Gustav Eiffel ( 1832- 1923 ) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiili ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust
tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda
tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda
määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet (,,seestpoolt väljapoole" printsiip), kuid enamasti jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi
Antiik-Kreeka ja Rooma kunstist erinevate minevikustiilide taaselustamise üldnimetuseks. Historistismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, neorenessanss või neobarokk. Iseloomulikeks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon. Historitsismi stiilis ehitised: Nevski katedraal, Taagepera mõis, Sangaste mõis Kaarli kiri, Oleviste kirik Neogootika See stiil levis Inglismaal ja Saksamaal, mõne võrra hiljem ka Prantsusmaal ja mujal oma rahva ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel ning aitas luua rahvuslikku eneseteadvust. Inglased, sakslased ja prantslased pidasid igaüks just ennast gootika loojateks, sest gootika tegelik sünnilugu polnud siis veel välja selgitatud. Neogootika stiilis hoonete peamisteks
Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Inglismaal jäi see rohkem katselisele tasemele. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed
võimalusel nii sees kui väljas). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. 5 Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud
Sajandi lõpus sai aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6), Uderna ja Malla mõis. Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone
Boulton, tõi kaasa tööstusliku revolutsiooni 1-2 tuntumat teost/ehitist, pildid nende kohta, lugu nende kohta. Maailmanäitused , alates oma sünniajast London Hyde parkis 1851 aastal, on olnud korduvalt uute ahrhitektiliste ideede katsetamise alaks/kohaks.. Joseph Paxtoni Kristall Palee sai kiiresti/peagi eeskujuks teistele eksperimentidele raua ja klaasiga. Kristall Palee kujundati Joseph Paxtoni poolt 1851 aasta maailmanäituse jaoks, mida korraldati Hyde Parkis, Londonis. See püstitati hiljem uuesti Sydenham Hillis, kus see seisis/püsis kuni 1936 aastal hävis kogemata tulekahjus. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus
Ebenezer Howard (tähtis nimi idk why) jagas linna ilusti ära, keskel park ja funktsioonid töötavad. Lahutada tsoonid ja panna sinna vahele rohelised alad. Historitsism (1840-1900) Püüti tekitada minevikku, mida ei olnud. 2.loeng Arts and crafts (1835/1880-1910) inglismaal toimunud historitsistlik liikumine. Kõige suurem erinevud pr. ja saksamaaga - mõlemal toimusid ühiskondlikud muutused, mida inglismaal ei toimunud. Inimeste mõtlemises toimus muutus, varasemalt oli jäigalt öeldud mis stiil on õige ja vale aga nüüd hakkasid inimesed reisima ja laienes mõtlemine. Inglismaal hakkas tööstuslik revolutsioon varem. Tekkis liikumine mis idealiseeris keskaega. Väideti tükk aega, et rongiga sõitmine on tervist kahjustav. Siis tekkis selline romantiline liikumine (Pugin on üks esindajatest). Olevik vs. 15. sajand. (ülemine pilt on ideaal linn, all on kohutav tehnoloogiline maailm) Panoptikum - ringikujuline elamustiil, keskel on vahitorn. John
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio arhitektuuripärandi edasi
Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnišis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Vana-Lõuna 37 juugendstiilis töölissöökla-rahvamaja ümbritses väike aed. Kokkuvõte Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism........................................................................
Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnisis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Vana-Lõuna 37 juugendstiilis töölissöökla-rahvamaja ümbritses väike aed. Kokkuvõte Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas.
historitsismi viimane, eklektiline etapp tõi endaga kaasa tõelise stiilide paabeli – erinevaid neostiile kasutati terve ulatuses, nii mõnigi kord aga kohtusid erinevad stiilid ühes ja sellessamas ruumis. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 11 Ruume püüti erinevate stiilidega siduda ka tüpoloogiliselt: nii näiteks oli majaisanda tuba ja söögituba tihti kujundatud neorenessansis, buduaari stiiliks valiti neorokokoo, salongid kujundati enamasti neoklassitsistlikus stiilis, suitsetamisruumi näis kõige enam sobiv araabiapärane mauri või siis türgi stiil. Aga, nagu öeldud, ei jäädud sugugi alati ühes ruumis ainult ühe stiili piiridesse – eklektika avas võimaluse kujundada iga ruum vastavalt omaniku maitsele, seetõttu kohtas palju ka hiinapärasust, ning mitmeid jaapanipäraseid ruume, mis annavad ka allstiili nimetuse – japonism. Viimast iseloomustas Jaapani ruumile iseloomulike detailide kasutamine sisekujunduses
Wivi Lönn oli Soome arhitekt, kes tegi oma eluajal palju koostööd nii Armas Lindgreni kui ka Alvar Aaltoga. Tollane Estonia seltsi komisjoni esimees Juhan Umblia omas kindlat visiooni kuidas tulevane rahvusteater välja peaks nägema. Ta soovis, et terve hoone tuleks Soome stiilis. Samuti tuli vältida tuleb liigset toredust, et ennetada olukorda, kus hoone läheb liiga kalliks maksma. Ehitusmaterjalina soovis ta seetõttu näha kohalikku paasi. Eeslinna pool jääv fassaad kujundati pidulikumalt, turu poole jääv tagasihoidlikumalt Hoone on jagatud kaheks osaks, üks tiib mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks tiiba ühendati omavahel restoraniga, mille ees on kaarja portiusega siseõu. Juugendliku mänglevuse loovad külgfassaadidel eenduvad trepikojad, tugeva vormiga rohelised astmelised katused ja sümmeetriline ehituskehand.
madalad müürid, mis on välja kaevatud). · Piiskopilinnused, mida püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal) püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristikäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus
pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid
konstruktsioonide näol. Eksterjööris hakkavad hooneid ilmestama ebasümmeetrilisus, mis ilmes juba juugentis, kuid nüüd on pindade ja mahtude proportsioonid täiesti korrapäratud ning neid rõhutavad veel avade kontrastsus. Välisfassaad muutub ühetaoliseks- kaovad kaunistused ning välditakse dekoori ning suureneb värvi (valdavalt valge) ja materjali faktuuri osatähtsus. [15] 1.7 Paide jaamahoone Eesti funkstsionalismiajastu kõige ilmekamad näited on kindlasti Pärnus ja Tallinnas asuvad funkvillad aga ka mitmed tervisekeskused ja koolid nt Rakvere Gümnaasium või Pärnu Rannakohvik ja Rannahotell. Järvamaal ja Türi linnas leidub sellest perioodist uhkeid eramuid, kuid märkimist vääriks unustuse hõlma vajunud Paide endine raudteejaama peahoone (vt joonis 1.7), mis viimati teenindas kitsarööpalisel raudteel reisinud inimesi Türi- Paide- Tamsalu liinil 1972. aastal. Raudtee suleti, kuna see olevat lehmade piimasaagikust vähendanud.
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid ük
sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Versailles'i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard.Corps-de-logis e. Kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskmine kõrgem ja külgmised madalamad, paviljonilaadsed. Fassaad tõstetud teisele korrusele, kõik aadlikud elasid lossikompleksis. Siseõu nelinurkne. Mansard rajas peegelgalerii, mis ühendas Sõja ja Rahu saale. Aed kujundati barokselt. Lõunas paiknes orangerie, põhjas Neptunuse bassein. Vahele rajati lai trepp. Tekkis korrapärane lai madalaks pügatud ornament. Moodustus broderiipartett. Väga olulisel kohal oli sümmeetrilisus. Lossi kompleksi keskelt läheb läbi peatelg. Peateljel paikneb ka 1560 meetri pikkune peakanal. Apollo bassein asub kogu aega hõlmava telg-, radiaal- ja tähtsüsteemi keskel. Kanaliga ristub lühike kanal. Ühes otsas Grand Trianon ja teises otsas Petit Trianon
Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel pool seisid tiivulised härjad. palee ruumid olid võlvlagedega, nende seinad olid kaetud reljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Mesopotaamia alade vanimad elamud olid tõenäoliselt roogonnid, mille katuslagi moodustus kõrkjate kokkupainutatud latvadest. Niisugused ehitised olid tihendatud saviga. Edasi hakati ehitama tambitud savist roogkatusega onne. Toortellise leiutamine ( üsna pea aga ka telliste põletamine ) võimaldas teha kapitaalsemaid ehitisi, sellega seoses jõuti üsna varsti ka võlvi ja kaare juurde. Kuna Mesopotaamia aladel oli väga vähe puud ja kivi, sundis see otsima võimalusi katuse ehitamiseks. Eeskujuks oli roogonnide võlvina kummuv lagi, seda 4 jäljendades hakati laduma valevõlve, mis moodustusid toortelliste järkjärgulise ülelaskmisega keskpunkti juures.
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna
- isikuid (maastikukujundaja, patroon, võimukas ametnik jne), - liikumist, kujundustraditsioone, koolkondi või stiile; rajab "fakte" (deskriptiivseid, objektiivseid): - mis kunagi oli, milline see välja nägi, - kus see oli - keskkondlikud kontekstimuutused (nt viljakast orust kuni kõrbeni), poliitilised kontekstimuutused (nt Mesopotaamiast tänapäeva Iraagini), - millal see kujundati (daatumid), - kes selle kujundas, kelle jaoks see kujundati, kes mõjutas kujundust; kõige huvitavam küsimus ajaloolaste jaoks on MIKS?: - interpretatsioon versus objektiivsus, - vastus põhineb faktilisel informatsioonil, kuid fakte esitavad tavaliselt vaid ajaloolased, - ajaloolased tahavad mõista, seletada, õigeks tunnistada, ülistada.
Torni alakorrus on kujundatud lahtise võlvitud katusealusena, millel on huvitav akustiline efekt- ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuulda. (Praust, 2008) Lossilaadset punastest telliskividest hoonet ilmestab fantaasiarohke liigendus, tornikesed, erneva kõrgusega astmikfrontoonid ja eri kujuga aknad. Esifassaadil paikneb nelinurkne vaatetorn ja tagafasaadil massiivne rõdu. Samuti kui väliskujunduses, on ka sisekujunduses domineerivaks neogooti vormid. Lossi kujundati teemaruume: näiteks mauri dekooriga cabinet ja inglise stiilis söögituba. Kuppelsaali kõrval on mauri stiilis seinanissidega väike nn Hispaania saal, teasel pool ruumide traktis Inglise stiilis tammepuidust lae ja seinatahveldisega jahitrofeede saal, selle kohal teasel korrusel piljardisaal ja raamatukogu. Krahvi magamistuba asus esimesel korrusel, keldris oli tema töötuba. Teasel korrusel olid lisaks juba mainitud raamatukogule ja pilardisaalile poja pere
Sarnasuse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli kadunud. Kehalist ebatäiuslikkust ei püütud varjata. Isegi keisrite portreed olid väga loomutruud. Võrreldes kreeka omadega, on roomlaste portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud nii kehaline kui ka hingelime ja vaimne omapära. Roomlased õpisid hindama ja imetlema teiste riikide kunsti, kui nad sõjasaagina neid kaasa tõid. On öeldud, et kui rooma vallutas kreeka, alistas kreeka kunst rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma ja nendele valmistati koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Hellenistlikelt meistritelt telliti ka uusi teoseid. Rooma kunstis levis kreeka idealiseerivam laad. Roomas paigutati tublide kodanike kujusid linna väljakutele. Tähtsal kohal olid ka monumendid. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Roomlaste originaalse panus kunstiajalukku on ajalooteemalisest reljeefikunstist
roheline, punane, kollane, must. Ornament. Etruskide ornament oli mõjutatud kreeka ornamendist, palju kasutati paletti, seinamaalid tihti piiritletud suhteliselt laiade joontega. Mööbel. Etruski mööbel pärineb suures osas hauakambritest, kas originaalmööblina või freskodel kujutatuna. Etruskid valdasid suurepäraselt metallehistööd, palju mööbliesemeid oli dekoreeritud metallist kaunistustega. Sarkofaagikaaned kujundati tihti lebatsitena, see on etruski puhkemööbli kõige tuntum variant. Lebatseid kaunistati voluutide, loomakäpakujutiste ja ornamendiga. Lihtsad voodid olid metallist, pronksvitstest punutud põhjaga. Pronksist punuti ka istmete põhju. Etruski istemööblist on tuntud ka elegantse joonega troon (kuruuliste), hauakambritest on leitud pronkstoole. Pronksist valmistati kandelaabreid, etruskide metallieelistus väljendus ka pronksist silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes.
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega. Kiviaeg sai alguse megaliiti
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. Kui Altamira koobastes Hi
lõuendil. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. ,,Vestlus", ,,Tants", ,,Avatud aken". Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. R. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
