Eestikeelne ilukirjandus 18. saj Joanna Juuse 10. klass Eestikeelse ilukirjanduse algus Raamatukeele traditsiooni jätkasid paljud 18. sajandi jutukirjanikud, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Eesti poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730.-1740. aastatel. Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga Pastor Albert Anton Vierorthi „Wiis head jutto…“ (1740) Esimene eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks üllespandud, Kes süddamest püüdwad
Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga lühike ülevaade autori eluloost. Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis Tallinna toomkoolis ja Leipzigi ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat. Tallinna gümnaasiumis teoloogiaprofessor (kuigi teoloogiline haridus, polnud kordagi kirikuõpetaja) (EKL 1995 : 47). Esmalt leidub õunaseemnest juttu G. F. Arveliuse raamatus ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öpetusse-Ramat" ilmus 1782, 1787 ja 1791. Teose kirjutamise eeskujuks oli saksa autori Friedrich Eberhard von Rochowi (1734-1805) maakoolidele kirjutatud raamat ,,Kinderfreund" (,,Laste sõber") 1776, kuid Arvelius kirjutas omalt poolt lugusid juurde. Arveliuse teos kuulub esimeste eestikeelsete ilmalike teoste hulka (Webermann 1978 : 57- 59). 6. Õuna Seemned. Weike Marri olli ühhe Ouna sönud, ja tahtis ka need kuus seemne üwwad mis seäl sees ollid, nahka panna
noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid). o Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul, kodune Saaremaa Karja murrak) o Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees, o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43 algupärast juttu, tähelepanekud Saaremaa eluolu kohta 18. sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o
a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. 1742.a. sai Anton Thor Helle ka Ida-Harju praostiks. Ta suri 1748.a. 14.oktoobril 1989 avati Jüri kiriku kõrval esimese eestikeelse "Piibliraamatu" trükist ilmumise 250.aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe ning kultuuritegelase Anton Thor Helle mälestuseks Aino Jürjo kavandatud ja Arvi Dina valmistatud mälestusmärk.
avaldus ning väärib sellisena uurimist ja arendamist. 19. sajandi esimesel poolel tehakse püüdlusi ühise kirjakeele poole; tartu kirjakeel taandub. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse kirikukirjanduse ajaloost. 1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander.
18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid. Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata. Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.
1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773
a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor
G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad. Friedrich Gustav Arvelius Tema esimeseks teoseks oli ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", mille koostamisel oli talle eeskujuks üks saksakeelne lastelugemik. Et juturaamat oli selleaegses talutares peaaegu tundmatu, siis jagab autor oma raamatu eessõnas näpunäiteid ka selle kohta, kuidas jutte lugeda. Friedrich Wilhelm von Willmann Willmann uskus eestlase vaimupotensiaali, tema arenemisvõimesse ja samaväärsusesse sakslasega, aga ka talupoja majandusliku elujärje prandamise vajadusse. Selle nimel saigi temast kirjamees, kes
nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi, antakse nõu hügieeni, tervishoiu ja ravimtaimede kasutamise kohta, mõistetakse hukka ebausu kombeid ja alkoholismi ning antakse juhiseid aiapidamiseks ja hoonete ehitamiseks. Hupeli „Lühike õpetus” sisaldab hulgaliselt rahvapärast sõnavara nii haiguste kui ka (ravim)taimenimetuste kohta. ● Jutukirjanikud F- G. Arvelius - Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-ramat” (I osa 1782, II osa 1787), milles leidub ka mõni algupärane lugu. Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatusest ning õppimise kasulikkusest. Arveliuse teine eestikeelne raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi- Ramat” (1790), mis on mugandatud saksakeelsest talupoegadele mõeldud abiraamatust.
on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus on enam manitsust ja moraali kui sündmustikku. Siiski avaldavad raamatus muljet looduskirjeldused, ainulaadsed tolleaegses eesti ilukirjanduses. Esimene algupärane eestikeelne juturaamat on, Püha pastori, hilisema Kuressaare kooliringkonna inspektori Johann Wilhem Ludwig von Luce ,,Sarema Jutto ramat". Teos sisaldab 43 lugemispala, mis toetuvad tähelepanekutele Lääne-Saaremaalt. Nendes kirjeldatakse nii pahelisi kui ka eeskujuks olevaid külainimesi. Lisatud on tervishoiu, põlluharimise ja aianduse nõuandeid. Oma jutud on Luce püüdnud võimalikult lihtsalt kirja panna. Juturaamatute peamiselt keskajast pärit sentimentaalsed süzeed jõudsid eesti lugejani saksa rahvaraamatute vahendusel, nagu W. Nedatzi 1843. aastal tõlgitud ,,Griseldis" ja
emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid
· Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest. 18 sajandi esimesel poolel hakkas levima eestikeelne ilmalik kirjandus. Taolise kirjanduse iseloomulik esindaja on Arveliuse "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", kus naivistlikus toonis õhutati kuulekust mõisnikule. Raamat ja selle tegelased muutusid talurahva pilkealusteks. 4
telefoniraamatut või vaatab reklaamkataloogi) 12. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius “ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika 1849 Carl Köber “Karjalaste luggemisse ramat” - esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” 1884 J.Kunder “Eesti muinasjutud” 14. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
teadusajakirjadele. Tema hauakoht on teadmata, kuid Reopalu kalmistule on püstitatud mälestuskivi. Johann Wilhelm Ludwig von Luce Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.
a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. Thor Helle põhjaeesti kirjakeele arendajana: Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning
● lugeja vanusega arvestamine ● lapse tähelepanuga arvestamine ● lugeja sooga arvestamine ● mustvalged tegelased ● ideed lihtsamas vormis ● vormieksperimendd (lapse avatus) 6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. ● 1641. aasta- esimene eestikeelne aabits ● 1782. aasta- Fr. G. Arvelius “Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” ○ 80 juttu ja luuletust ● Eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika ● 1849. aasta- Carl Körber “Karjalaste luggemise ramat” ○ esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat ● 1866. aasta- Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” ● 1884. aasta- J. Kunder “Eesti muinasjutud” 7. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
(Tõlge põhines Tln ümbruse keelel ja määras ära ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise põhjaeesti keele baasil.) 18.saj algul hakkasid ilmuma talurahvakalendrid, eeskätte nn kalendrisabad. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkas ilmuma ka juba omaette juturaamatuid,aga need olid esialgu õpetlikud. Samasse zanrisse kuulub tallinlased F.G.Arveliuse kahejaoline ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" saj teisest poolest. Usuelu (lk 146) Põhjasõda oli raske katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. Katku ajal võeti taas kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud, käidi jätkuvalt kabeliasemetel ohverdamas, peeti kodudes ohvriaedu ja vakku. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. 18
stampidest. Nii võib tänapäeval naljakana tunduda 1774 aastal välja antud instruktsioon, kus kohustatakse kirikueestseisjaid valima koolmeistriteks neid talupoegi, kellel hea lauluhääl ja lauluoskus. Eestikeelse kirja ja õpetussõna vajalikkus aga ei kao siitmailt enam. Nii Ilmub 1782 üks esimesi eestikeelseid juturaamatuid, Kiikla mõisa koduõpetaja, Tallinna Gümnaasiumi hilisema professori Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat," mida senise rangelt kirikliku kirjanduse kõrval saab pidada juba kergemaks lugemiseks.3 _____________________________________________________________________________ 10 http://www.forselius.ee/ 11 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 37-38 8 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002
Willmann lähtub Stenderist, kes omakorda toetus saksa autoreile. Willmanni raamatus on valmid-jutud, mida eestikeelses eessõnas on soovitatud talurahvale lõbuks ning õpetuseks. Ilukirjandusliku osa järel on mõistatused. Ei järgi täielikult vana kirjaviisi reegleid. Vead eituses, objekti käändes. Pole järjekinde ühildumises, astmevahelduses. Mõjutusi saanud Karja murrakult. Friedrich Gustav Arvelius jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", mille aluseks on Rochowi koolilugemik "Kinderfreund", kuhu on lisatud algupäraseid lugusi. Arvelius manitseb talupoegi kuulekad ja jumalakartlikud olema, seab eeskujuks aruka eluviisi. Raamatus on lugusid maailmaruumist, õpetusi maaharimisest, karjakasvatusest, õppimise kasust jm. Domineerib didaktiline hoiak ja manitsev laad. "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (mugandatud tõlge) pakub majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid
sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused
Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ilmus 1739 Tallinnas trükiarvuga 6000. 1773 ilmus Piibli teine trükk, kolmandat kolda anti Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739
tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud
Ainuke erinevus oli raamatute mahus ja selles, et aabitsasse olid paigutatud tähestik ja veerimissilbid, vahel ka korrutustabel. Ometi leidub 18. sajandi lõpus ka niisuguseid otseselt aabitsaks või lugemisraamatuks nimetatud väljaaindeid, mis pakuvad sootuks uut võrreldes kõige senituntuga. Neist raamatuist võib leida eesti lastekirjanduse esimesi algeid ja nende autoreid võib pidada meie lastekirjanduse eelkäijateks. Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt)
Ta kasutas pseudonüümi Sembard. Arvelius õppis Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus ta Eestisse, olles Virumaal, Alutagusel koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinnas gümnaasiumi professor. Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta. Teosed: "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I-II (178287) "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Friedrich Wilhelm Willmann (1746-1819) Lätist pärit, Kuramaal sündinud, Riias kasvanud. Isa oli rahvuselt sakslane, ema Rootsi laevstikukapteni tütar. Õppis Göttingenis teoloogiat. 1782. aastal ilmus temalt ilmlikult jutustav ja moraliseeriv teos "Juttud ja Moistatussed". See oli isukalt loetud ja levitatud. Johann Wilhelm Ludwig von Luce (5. september (23. august) 1750 Hasselfelde - 4. juuni (23
mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767 Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast"
sellelaadsed väljaanded endast meelelahutuslektüüri, vaid olid suunatud talurahva harimisele ja õpetamisele luterlikus vaimus (Vahtre, 2000). 10 Rahvavalgustus Rahvavalgustuse üheks eesmärgiks oli äratada huvi lugemise vastu. Talurahva senise lugemisvara moodustasid peamiselt kiriklikud raamatud, mille lugemine oli oma korduses pigem rituaalne toiming. Paljudele jäigi katekismus ainsaks loetud raamatuks. Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas kirjasõna kättesaadavuseks talus ühest korralikult lugeda oskavast inimesest (Laur, 2003). Ilmalik lugemisvara tekkis 18
muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla?
· L.-H. Olsen ,,Erik Inimesepoeg" · M.Haavio ,,Kalevala lood" · I.Lasmanis ,,Karutapja" · I.Karnauhhova ,,Vene vägilased" ,,Dam San" · E.Raud ,,Kalevipoeg" 8. Lastekirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal. Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse "Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit "Eestirahwa Ennemuistsed jutud"(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri "lasteleht" (1901-19409. Lutsu "Kevade" I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja
levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri. Esimese ilmaliku eestikeelse jutukogu tegijaks oli Saksamaalt pärit Johann Martin von Hehn, pole säilinud ning selle koht ka kirjandusprotsessis segane. Virumaalt pärit Tallinna gümnaasiumi professor Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782-1787, I-II), aluseks saksa koolilugemik, lisatud mõned algupärased jutud. Samuti majapidamise ja tervishoiualaseid nõuandeid pakkuv raamat ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Kuramaalt pärit Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm von Willmann (1746-1819) ,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes, sõnastuselt lihtne, püüab eeskujuks sääda jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja
vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus. 8. Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm. Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja
on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset
annaabi.ee 
