50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Razzy
Õppematerjali autor
Anton Thor Helle 1683 1748 Päritolu ning haridus: Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St
See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi käsiraamat on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.Peetakse 17. sajandi eesti keele kirjelduse tipuks Ta loobub vormidest, mis olid senistesse grammatikatesse kunstlikult toodud eeskujukeelte täpseks järgmiseks, muuhulgas vokatiivist, võõrapärasest konjunktiivist ja futuurumist. 1732 Anton Thor Helle: Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache (P- E) (Lühike sissejuhatus eesti keelde) järgib eelmiste grammatikatega sama malli, kuid on põhjalikum, näiteks esitab ta ebareeglipäraste verbide näidisparadigmad. J. Hornung (1693) oli teavitanud nende olemasolust ning andnud põhivormid, varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16
Pastorite vastuseis. Forselius kirjutab oma vaadetele vastava aabitsa, hakkab selle järgi õpetama, 1684 koolmeistrite seminar. 18. sajandi alguseks oli Forseliuse, nn vana kirjaviis üldkasutatav. c) Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? Peale Põhjasõja lõppu (1721) saab piibli tõlkijate töörühma juhiks Anton Thor Helle (1683 1748). 1729 tõlgib ja avaldab koos Heinrich Gutsleffiga Uue Testamendi. 1732 praktiline eesti keele grammatika koos 7000-sõnalise sõnaraamatu ja lausenäidetega. Mõeldud toonastele kirikuõpetajatele eesti keele õppimiseks, kuid selle normid jäävad kauaks püsima. Asub tööle piiblitõlke töörühmas, kus saab tänu heebrea, kreeka ja eesti keele oskusele keskseks tõlkijaks. "Parem käsi" H. Gutsleff, samuti H. C. Wrede. UT on
liikumise üheks põhjuseks võib niisiis pidada alateadlikku vastuhakku sellisele väljavaatele (Vahtre, 2000). Eestikeelse Piibli väljaandmine Põhjasõda ei peatanud Piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". (Lisa 4) See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinlane Anton Thor Helle (1686- 1748), kes oli kaua Jüri pastoriks ja tundis põhjalikult Tallinna ümbruse eesti keelt. Seda tõendab muu hulgas ka tema 1732. aastal ilmunud eesti keele õpik (Vahtre, 2000). ,,Piibli-Ramat" oli küllalt esindusliku kujundusega ja heas keeles. Nüüd vaibusid pikkamööda skeptilised hääled, et vähearenenud eesti keeles polegi võimalik Piibli 9 rasket ja kujundirikast teksti edasi anda. Tõlge ühendas eesti keele olemasolevad võimalused ja tõlkijate keeleloome
Käsiraamatu parandamine kujunes põhjalikuks, püüti kaotada kirikukeele ja maakeele erinevusi, trükiti Saksamaal - ilmus 1721. aastal ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis sisaldas katekismuse, Uuest Testamendist evangeeliumid ja epistlid, üle 300-lk lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. Teos tõstis rahva kirjaoskust, sest teda kasutati lugemisõpetuse abivahendina, kõige levinum XVIII saj trükis. Tegusaks kujunes Anton Thor Helle (1683-1748) - seati kogu Piibli tõlkimise eestvedajaks, Vana Testamendi tõlge valmis 1736. aastaks, kuid kirjastamiseks puudus raha. Sel perioodil viibis Tallinnas vennastekoguduse liikumise rajaja krahv N.L.von Zinzendorf Saksamaalt, kes andis puuduoleva raha. J. J. Köhleri trükikojas Tallinnas trükiti 1739. aastal "Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna", lõpuks oli olemas eestikeelne Piibel, millega stabiliseerus ja kujunes valdavaks põhjaeesti murretele tuginev eesti kirjakeel
Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid rõõmutusse perioodi langeb siiski rida Eesti kultuuriloo tähtsündmusi 1739. aastal üheaegselt koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (7-12. aastased lapsed peavad koolis käima või õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli vaieldamatuks tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. Aastal 1972 ilmus esimene eestikeelne kalender. Kalendrid olid Eesti maarahva lugemisvara hulgas loetavamaid, sisaldades piiblilugude ümberjutustusi, mitmesuguseid nõuandeid, aga ka ilmaennustusi terveks aastaks päevade kaupa ette. Välimuselt väike, peopesasuurune kalendriraamat oli oma odava hinna ja suure trükiarvu tõttu kättesaadav.
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal (skandinaavia Thor), setudel oli oma jumal Pekko viljakusjumal; Tõnn Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas) üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi Eeldused ristiusu levikuks:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid