Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast
Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits; ● Laemaalil on kujutatud neli teemat: põllumajandus, tööstus ning kalandus, rõõmupidu ja rahvuskorpuse tagasitulek. Laemaal renoveeriti 2005. aastal Repressioonid: ● 1946. aastal ÜK(b)P otsuses mõisteti hukka “ideelagedus ja kosmopolitism” st igasugune kunst, mis ei sobinud kokku sotsialistliku realismi põhimõtetega; ● 1950. aastal EK(b)P VIII pleenumi otsuste põhjal kaotasid mitmed kunstnikud oma töökohad, mitmed heideti välja kunstnike liidust. Enn Roos, Arnold Alas: Tõnismäe monument Tallinnas, 1947. aasta Stalinlistlik aritektuur: ● Lähtuti klassitsistlikest kujundamise põhimõtetest; ● Ühiskondlikele hoonetele püüti anda suurejooneline ja pidulik välimus;
esimesed Ooperi tööd "raevukalt ja täis sisemist lootusetust suunatud Praha kevadele ja sügisele Rahvuslikus mõttes tähtsat muusikatraditsiooni jätkasid üldlaulupeod. Neil iga viie aasta tagant korduvatel muusika suursündmustel astusid üles kümned tuhanded koorilauljad ja kuulajaid oli korraga kuni 300 000. Uue põlve kujutavad kunstnikud Kujutav kunst oli samamoodi ideoloogiale allutatud nagu kogu muu ühiskond, aga eriti tugevaks läks surve 1940. aastate lõpus. Kodanlikku natsionalismi juuriti välja ka kunstist ja kõige ohtlikum oli süüdistus formalismis, see kattis nimelt kõik selle, mis jäi oma ideoloogia poolest aktsepteeritavast kunstist väljapoole. Nagu teiste kultuurialade esindajatele, nii loodi ka kunstnikele uuele süsteemile vastav Kunstnike Liit ENKL. Selle liikmeks olemine oli
Mart Raud ja Johannes Semper, ning Raamat reklaamiti suureks noorematest Debora Vaarandi ja Juhan Smuul. kirjandussündmuseks, seda trükiti vene keeles Mõned vanema põlve kirjanikud, nagu Oskar massitiraažis, selle järgi vändati film. Toonase Luts, Mait Metsanurk ja Hugo Raudsepp, kõrgemalt poolt organiseeritud “avaliku püüdsid küll kirjutada nii, nagu oli “vaja”, s.t. arvamuse” teiseks kujukaks näiteks võib tuua uuele võimule sobivas laadis, aga tulemused Aadu Hindi tetraloogia “Tuuline rand” esimese
Vetemaad, Udamit ja tema vendi sidus huvi fotograafia vastu, koos pildistati neidusid. Teet Kallasega koos käis Vetemaa Noorte Autorite Koondises ja pikapeale hakkaski kirjandus muusikatudeerimist segama. NAK-id oli tollal väga tähtsad asutused, Tallinna oma juhtis Oskar Kruus. Kolmas sõber oli Margus Veanes, andekas tsellist. Kolmiku kogunemiskohaks oli Niguliste kirik, mida tol ajal renoveeriti. Kambas olid veel Henno ja Jüri Arrak, Jüri Palm, Ivalo Randalu ja teised. Ometi on Vetemaad alati iseloomustanud härrasmehelikkus ja korrektsus. Vetemaa ja naised Mati Unt Sireen Sireenid (näkid) on ohtlikud, näitavad välja, mis nad on. Sireen ei varja oma plaani meest võrgutada, uputada või hukata. Vetemaa sireenid on enamasti blondid ja täidlased. Helena
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mille tagajärjeks on füüsilise töö kergastumine. See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada. Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm. Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusväli
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..................................................
Linnused vallutati üle, hakati rajama kirikuid, arenema hakkasid linnad, sisse tulid võõrad kaupmehed. Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse, jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon.
selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti.
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
LISA 7. INTERVJUUD Karin Klemmer on sündinud 08.03.1989 Jõgeval. 1991. aastast on ta asunud elama Vara valda. Karin on vallaline ja lapsi tal pole, kuna on veel noor ja pere jaoks pole veel aeg. Ta on töötanud nii klienditeenindaja, ettekandja, projektijuhi kui ka pühapäevakooli õpetajana. Hetkel töötab ta noorsootöötajana. Kairini hobideks on veel fotograafia, muusika, kunst ja kirjandus. Kirikuni ta jõudis perekondlikutest traditsioonidest käia pühade ajal kirikus. Hiljem lasi ta end 1997. aastal Vara Brigitta kirikus ristida ja 2007. aastal leeritada. Alates 2001. aastast käib ta Vara kirikukooris. Karin käib aktiivselt kirikus. Kindlaid ülesandeid tal veel kirku juures pole. Kiriku tähendust endale Karin täielikult öelda ei osanud ja usklikuks ta ennast ei pea, kuid pigem tema jaoks see tähendab vanu traditsioone ja
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare
jaanuar 2009 Savisaar: tahan enda fotode eest miljon krooni! Delfi, 31. jaanuar 2009 Edgar Savisaar: Eesti päästaks uus valitsus ja teistsugune poliitika Postimees, 12. veebruar 2009 Alternatiivne ettepanek Padari piparkoogile Maaleht, 18. veebruar 2009 Edgar Savisaar: negatiivne reklaam fondimaailmas Postimees.ee, 3. aprill 2009 Online-intervjuu: vastas Edgar Savisaar Postimees.ee, 19. mai 2009 2.3 Isiklikku Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada. Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus. Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/ . 2.4 Kirjandus Edgar Savisaare kohta
põneva situatsiooni, filmikaadri või teatristseeni. Suurte stseenide kõrval märkab ta alati detaili, pöörab tähelepanu misanstseenidele. 3 Eraldi peatüki kunstniku loomingus moodustavad reisipildid Kesk-Aasia reisidest 1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E
Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teose vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) fuuriad rooma mütoloogias halastamatud kuid õiglased kättemaksujumalannad, kes elasid allilmas. Ülekantud tähenduses tähendab fuuria õelat naist. följeton pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraa
Ehitaja pannud plehku. Sellest plehkupanekust arvatakse, et ehitaja Vanapagan olnud. Sild Virtsust Muhumaale Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt läbi väina saarele. Ta hakanud selleks kivimürakaid kokku kandma. Olles nii hulk aega kibedasti töötanud, väsinud Vanapoiss viimaks ja istunud maha sööma. Pärast söömist heitnud leiba luusse laskma. Oma surmaoda, mida Vanapagan alati kaasas kannud, torganud ta maasse püsti. Suur Tõll olnud parajasti kõndimas Muhu ja saaremaal. Ta näinud üle väina, et vanapagana surmaoda on püsti mere kaldal. Lähemal silmitsemisel märganud ta ka Vanapoissi ennast merekaldal päikesepaistel põõnutamas. Vanapagana ja Tõllu vahel olnud alati tüli. Tõll pole Vanapaganat kunagi lasknud omi tumedaid toimetusi läbi viia. Nüüd, nähes vanapaganat mere kaldal põõnutamas, kahmanud Suur Tõll mere kaldalt pihutäie liiva ja kruusa ning visanud sellega üle väina Vanapaganat
dusi (all) (võtab) dussi tusi (helid) (mängib) tussi afisil (seda) afissi (selle) guljasi (sööb) guljassi guasid guasse (leidis) nisi (poeb) nissi (need) pastisid (seda) pastissi tsuvasid tsuvasse Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt, aferist, aforism, afäär, efekt, efektiivne, grafiti, ofitsiaalne, ofort, rafineerima, ufo; pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis. Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv `trepiaste', muhv. Üks s on sõnus: atasee, brosüür, desifreerima, eselon, fetiseerima, finiseerima, kaselott, klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi järel: geisa, gorbuusa; viimases silbis, mis pole pearõhuline: dervis, fetis, finis, hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit).
kaotamine/hävitamine Ameerikas. • 3) Kultuuriline ekspansioon- vägivaldne teise kultuuri peale surumine nt 17 sajandil koloniaalmaades suured riigid poloniseerisid maid ja surusid oma kultuuri peale(Portugaalased, inglased kes omasid asumaid). Ka Nõukogude kultuur oli Eestlastele peale surutud, ei andnud võimalus ise määramiseks. • Vaimse loomingu kohta kasutatakse sõna kultuur ja kaunite kunstide kohta kasutatakse- kujutatav kunst, teater,arhidektuur, muusika. • Kultuursus- mis on seotud hariduse intelegentsiga, teritab meie vaimu, maitset, kombeid. • Kultuur jaguneb: kõrg, -massi, -rahvakultuuriks. • Kõrgkultuuri tarbimine eeldab teadmisi, vaimset pingutust ja vaimseid eeldusi(ballett, ooper, sümfoonia) hea oleks teada, kes on helilooja, mis veel kirjutanud on jne..see nõuab vaimset pingutust. • Kõrgkultuur on rahvusvahelise prestiiži kandja.
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt
samas tähistasid nii Liivese („Uusaastaöö”, 1958) kui ka Juhan Smuuli näidendid eeskätt inimese (taas)väärtustamist laval. Smuuli uuenduslik dramaturgia („Atlandi ookean”, 1956; „Lea”, 1959) oli eeltaktiks 1960. aastate näitekirjanike põlvkonna modernismile, lavastaja Panso ja kirjanik Smuul moodustasid Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. 1960. aastate lõpu teatriuuendus 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Nende tõusu soosis ka kultuuripoliitika jätkuv diferentseerumine tohutu impeeriumi erinevates piirkondades. Kunstivabaduse tõmmet (enamasti mitmesuguste modernistlike suundade poole) tunti kogu "idablokis" ju kõikjal, kuid
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed.
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on E
Jean Jacques Rousseau vaated kehalisele kasvatusele: ,,Emile ehk kasvatusest" rõhutab lapse sünnipäraste omaduste väljaarendamise vajadust; pooldab loomulikku kasvatust ja õppimist vahetult elust endast. Johann Heinrich Pestalozzi vaated kehalisele kasvatusele: asutas Neuhofis orbude varjupaiga, kus taotles laste harmoonilist arendamist ja vaeste laste kasvatamist- õpetamist; kehaline kasvatus kõigile lastele kohustuslik. Leidis, et kõigi koolide õppeplaanidesse peavad kuuluma kunst, kehaline kasvatus ja töökasvatus. Pooldas loomulikke kehalisi harjutusi. ,,Raamat keha harimisest". Filantroopide vaated kehalisele kasvatusele ja nende tegevus kehalise kasvatuse korraldamisel: 1) Johann Bernhard Basedow: filantroopse kooliuuendusliikumise rajaja. Pooldas aktiivõpet ja taotles kasvatusreforme. Rõhutas loodusteaduste, kehaliste harjutuste, käsitöö ja aiatöö tähtsust. Dessau filantropiini asutaja.