Click to edit Master text stylesSecond level Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Klassikaline ajastu Jumalakujud Ilmalikud kujud Ilusad, harmoonilised kehad Alasti skulptuurid Poseidon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassikaline ajastu Pheidias Myron Click to edit Master text styles
Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta
ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi
ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud
Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud) · Peamine huviorbiit näguväljendusrikas, individualiseeritud, sageli karm ilme · Keha lihtsustatud, abitu · Üldistatus, monumentaalsus Maailmavaade · Totalitaarsed riigid, ainuvalitseja kätes alamate elu · Ei usutud hinge surematust, inimohvrid(maajadel, asteekidel) · Elu mõte ,,lilled ja laulud" Inkade kultuur · Tänapäeva Peruu aladel, pealinn Cuzo (13.saj) · Linnad müüridega kaitstud, ümbruskonna põlluharijad maksustatud
Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid. Korintos pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks. (templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi). Cellas paiknesid jumalakujud. Suuremate templite puhul võib naos jaguneda mitmeks. Templid olid ka värvitud, kui praeguseks on värv maha koorunud.
ise valitsevaks jumalaks Anubis · Matusetalituste ja balsameerimise jumal · Aitas ka Isist ja Horost Osirise palsameerimisel, mumifiseerimisel ja elluäratamisel Thot · Kuujumal · Hieroglüüfide leiutaja · Kirja kaitsja Jumalate elukohad · Jumalad võisid elada ükskõik kus, aga nendele oli püstitatud ka templeid · Templites korraldasid elu preestrid · Lihtrahvas sai templites toimuvast vähe osa, usupidustuste ajal toodi jumalakujud välja Surmajärgne elu · Egiptlased uskusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud · See sai toimuda vaid juhul kui surnukeha säilitatakse · Palsameerimine siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse (mumifitseerimine) · Kanoop anum siseelundite säilitamiseks Matusepaigad · Mastaba · Astmikpüramiid · Püramiid · Kaljukoopad · Kuningate Org
(omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt. Templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid. Skulptuurid jumalakujud skemaatilisd, tinglikud, sümboolsed. Inimesed- tõetruud, looduslähedased, peamiseks huviobjektiks oli nägu. Ei tuntud lunastusõpetusi ega usutud hinge surematust. Hindasid ilu ja kunsti; uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise mõtteks. Inkad 13.saj asutati pealinn Cuzco. Elasid müüridega kaitstud linnades. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme; müürides ühendasid kivid tappidega. Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia
hiigelkoloss. Surnute linnad, templid • Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved „surnute linnad“, mida valvasid sfinksid. • Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. • Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. • Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Skulptuur • Skulptuur oli Egiptuses laialt levinud kunstiliik. Põhjuseks oli usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. • Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi
kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud. Arhitektuuris eraldatakse kolme stiili (orderit) dooria, joonia ja korintose stiil. DOORIA STIIL See on vanim. Iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range. Sammastel baas puudub, kapiteel on tagasihoidlik (kettakujuline ehhiin ja ruudukujuline abakus). Dooria friis koosneb triglüüfidest, ja metoobidest. JOONIA STIIL Hilisem. Sammas on peenem ja elegantsem. Ümmargune mitmeosaline baas, kapiteeli ehhiin koosneb nn.
võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid, nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud. Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres
) 4 Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. Peaosaks oli siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse.
Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum. Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi, välisseinte katteks marmorit. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Sinna pääseb sammastega eeskoja kaudu, ruumi silinderjat värvilise marmoriga kaetud seina liigendavad oravad, kus antiikajal asetsesid jumalakujud. Ülal kõrgub kassettidega kuppel ning selle tipus olevast avausest tulev valgus teeb kogu ruumi avaramaks. Väga olulised ühiskondlikud asutused olid roomlaste saunad- termid. Skulptuuride ja seinamaalide rohkuse poolest ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Roomlased on ka monumenditraditsiooni alusepanijad, nad püstitasid triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid.
Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 21. Kirjelda Rooma religiooni. vanad etruski päritolu jumalad, rooma jumalad, vallutuste käigus sissetoodud jumalad. kreeklaste jumalakujud. Toimus rooma usundi sujuv helleniseerumine. Keisreid Jumalikustati 22. Rooma haridus Lapsi kasvatas pere. Õpeteti sõjalisi teadmisi. Rikkamad pered harisid lapsele õpetajat. Tihti lapsi saadeti Kreekasse juurde õppima. Retoorikat Õpeteti Kreeka k, Ladina keelt ja praktilisi teadmisi. 23. Rooma linna objektid foorumja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. Panteon
Jätnud maha oma sidemed igapäevaeluga, püüdlevad ränneldes jumala suunas. "Ainult voolav jõgi on puhas". Jooga eesmärk on jõudma oma brahmnani. Jooga 8-astmeline tee. Õige kehaasend, õige hingamine, keskendumine, seisund kus saadaks teadlikuks teadvusest. Karmajooga. Pühad lehmad - lehm on elusümbol (maa ja India sümbol).Pole suuremat kuritegu kui lehma tapmine. Inimese jaotamine: õpilase aastad, pere aastad, metsa eraku, ränderaku aastad. Hindu tempel - jumalakujud (kuhu tuuakse ande, suitsutatakse lõhnaaineid) mille kaud näeb jumal inimest. Templite juures asuvad köögid, kus jagatakse süüa. Kujud ja jumalapildid kuuluvad ka kodudesse. Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele.
( Säilinud on kuningate org, Tutanhamoni haud ) · antiikkunst Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst. · tempel Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas nagu kirikus tavaks. Kreeka tempel oli varieeruva põhiplaaniga,sammastega ümbritsetud hoone ,lameda viilkatusega. Naoses paiknesid jumalakujud. ( Marduki tempel ) Ühed vanimad templid olid savist ning puidust.Mesopotamias olid lihtsa nelinurkse kujuga ja ohverdamispaigana ehitatud, iseloomulik tempel oli tsikuraat. Egiptuses on säilinud sammashoovide ja saalidega templeid. · amfora- Kahe kandmega suur, maalitud ning kitsa kaelaga savinõu. Kasutati veini või õli hoiustamiseks ning veoks, harva urnina. ( Vana-Kreekas ja Vana- Roomas ) Auhinnana anti neid õliga täidetult panatenaiamängude võitjaile .
Sammastiku peale toetub talastik, selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1) Sammas - 3 põhiosa: baas, tüves ja kapiteel - talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine friis - templit kattis skulptuuridega viilkatus ja oli ka vihmavee ärajuhtimisesüsteem Naos: risttahukakujuline kivist seintega ruum, millel oli1 uks, kasettlagi. Ruumi hämaruses paiknesid jumalakujud 3 põhilist stiili: 1.DOORIA - kõige vanem madalad ja jässkad sambad ehitis on raskepärane, lihtne ja range sammastel puudub baas kapiteel tagasihoidlik entaas e tüvede paisutus
Nende ümber laiusid avarad aiad. Templid olid ehitatud kivist ning kindla põhiplaani järgi. Templi juurde viis sfinksidega ääristatud tee, kiviväravad olid kaunistatud üle kümne meetri suuruste vaarao kujudega. Siseõu oli ümbritsetud sammaskäiguga. Sambaid on teada viit tüüpi. Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sammastega saali nimetati hüpostüüliks. Kindlatel aegadel, nagu Opeti pühal või Teebas peetud nn oru pühal, toodi jumalakujud pühamutest välja. Preestrid kandsid neid erilistel, sageli paadikujulistel puust alustel mõnda naabertemplisse. Kaks korda aastas tungivad tõusa päikese kiired läbi hämara Ramses || templi ja valgustavad nelja kuju templi pühamus. Põllumajandus. Enamik egiptlasi tegeles põllumajandusega. See tähendas, et kahel aastaajal kolmest oli põllumeestel palju tööd, nad kündsid, külvasid ja seejärel lõikasid saagi. Künti ja külvati korraga
majandusele. Osalt seetõttu loobuti ehitamisest ja maeti nad haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud. Püramiid ei onud üksikehitis vaid enamasti osa suurest kompleksist, nii kujunesid omapärased ,,surnute linnad" . Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, veel edasi mõned väiksemad ruumid, kus olid jumalakujud. Peafassaad sissekäiguga oli templi kitsal küljel. Otsetee viis väravast kõige pühama paiga suunas. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest kõrgest, längus esiseinaga müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks elemendiks sai sammas, mis enamasti meenutas mõnda taime papüürust, palmi, lootust jne. Kasutati ka 16 kandilist nn. protodooria sammast.
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid.
Erinevalt keelest peegeldab kreeka usund oluliselt pealiskihi ja substraadi sulamit.Vastandina veda ja vanairaani jumalate üsnagi hõlpsale võrdlusele on klassikaline kreeka panteon täiesti omalaadne, pigem novaatrolik kui alalhoidlik. Ta oli olemas juba mükeene ajastul. Ainus puuduv suurjumalus on Aphrodite, kes on aga foiniiklaste poolt meritsi Küprose kaudu Kreekasse siirdatud semiidi Astarte, mõnevõrra sulamis Väike-Aasia Kybelega. Ilmselt olid peamised jumalakujud nimeliselt ja toimeliselt paigas teise aastatuhande lõpul, olles seega põhiliselt helladi ajastu paikse ja sisenenud osise segunemise tulemus. Sellest järgust pärineb kreeka usundi dihhotoomia algus ,,olümposliku" ja ,,ktoonilise" kult.tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi
endast nagu lahti rebima, ei midagi, mida peaksime endast vägivaldselt eemal 7 hoidma. Bhaktale on loobumine kerge ja sama loomulik kui meie ümber olevad asjad. Kui inimene bhakti-jooga teel areneb, kasvab armastus oma Mina vastu ja see saab para-bhakti ehk suurema armastuse vormi. Selles staadiumis kaovad kõik vormid, hävivad rituaalid ja jäävad kõrvale raamatud. Jumalakujud, templid, kirikud, usundid, usulahud, maad, rahvad kõik need piirangud ja ahelad langevad ära iseenesest, kui arenetakse bhakti-jooga teel. Bhakti-joogi vabadust ei seo ega ahelda miski. Bhakta ei tohi maha suruda ühtki tunnet. Kui inimene on täiesti andunud vaimsele mõtlemisele, on soov kasutada seksuaaljõudu soo jätkamiseks väga vähene ja selle viimast jäänust saab muundada vaimseks jõuks. 8 Oma arvamus
Müt. kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Akt on alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis 5.Nimeta ja kirjelda mõnda ilmalikku ehitist ja monumenti, mida hakati ehitama Antiik-Roomas!) Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava oculus (silm, läbimõõt u.8 m). Siseseina nissides asusid jumalakujud. Templiehituse kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja selle keskel asuvat valgusallikat Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili
x13 või 8x17 · Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. · Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili diiroa, joonia ja korintose. · Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega.
tähtis. Vanakreeka mees pidi olema sportlik, atleetlik. Naise puhul väärtustati naiselikkust ning pandi rõhku soengule ja riietusele.(Venus, Aphrotite) Periodiseering: (võrdlemine läbi skulptuuride) + Skulptuur: ARHAILINE AJASTU skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool. KLASSIKALINE AJASTU loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine Kontrapost raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabalt Arhitektuur:
muuseumis Egiptus · 2800 aastat eKr · Mastaba haudehitis, mitu ruumi. · Astmikpüramiid- järgnesid mastabadele. Vaarao hauakamber. Ehitamine võttis aega kogu vaarao elu. Neli võrdhaarse kolmnurga kujulist külge on suunatud 4 ilmakare poole. · Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli sammassaal ja väiksed hämarad ruumid ning jumalakujud. Templite ees seisid obeliskid. Cheopsi püramiid Giza püramiidideväli Egiptuse templid Kreeta-Mükeene · 2600 aastat eKr · Kreeta saarel · Knossose loss koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. - troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon) - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud
Thor (DONAR), talupoegade kaitsja hiiglaste vastu, ja Tiwz (ZlU, TYR), sõjajumal, kes põhjas konkureerib WODA-NIGA. Jumalaid austati kultuspühadel, mida hõim korraldas perioodiliselt või pärast võidukaid sõdu kindlates kultuspaikades: ohvriloomade tapmine ning ühine eine laulu ja tantsuga. Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus. Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid
nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga, hilisemaid jumalaid kujutati inimese taolistena. 7.PEATÜKK Uue riigi arhitektuur, Egiptuse kujutav kunst 1. Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Püloon, õu, katusega sammaskäik, sammassaal, ruumid kus paiknesid jumalakujud, jne. 2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sammaste vorm, eriti ülaosas, meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust; kasutati ka 16-tahulist sammast. 3. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Teeba, lähedal asusid Karnaki tempel, Luksori tempel, Ramses II matusetempel ja Hatsepsuti matusetempel. 5
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis
palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda
tähtede järgi ennustada. Päikesejumal Samas oli jumalate kohtumõistja ja kaitses inimlikke seadusi; Istar-taeva valistejanna, ilu/armastuse/sõja jumalanna. Maailma alguse müüt- mage vesi ja merevesi , nende abielust sündisid esimesed jumalad.surmajärgsus-Mesopotaamia rahvad ei pööranud tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. pärast surma ootaas kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Sarnane Egipt-ga:ohverdati jumalatele loomi, templites jumalakujud, preestrid hoolitsesid nende eest, toimus ennustamine ohvrilooma sisikonna järgi, tähistaeva järgi-astroloogia. kiri ja haridus-kiilkiri savitahvlitel-oli mõiste-ja silpkirjade kombinatsioon.Kirjaoskus oli kõrgem kui Egiptuses. Koolid asusid templite juures, enamik õpilasi pärines jõukamatest perek. esimene raamatukogu Ninive. Mesopotaamia ilukirj. olulisim zanr on kangelaseeposed, kõige vanim Gilgames. teaduses oli kõrgel tasemel matem.
Sadhudega 20 seondub üks maailma suurimaid usupühasid üldse: Kumbh Mela. Inimesed saavad kokku Gangese ja Jamuna ristumiskohal, kus suplemine pidavat andma energiat (,,Kausi pidu" jõgedes voolab elunektar). Hindu tempel templeid ehitatakse ilma naela löömata. Templeis leidub erinevaid hindu jumalate kujusid. Templite juures on oluliseks visuaalne külg ja jumalakujud (murti), kellele tuuakse ande. Murti-pudza on jumalakuju teenimine. Jumalakujud on riietatud, neid koheldakse nagu jumalatele kohane. Vastava pühitsusrituaali läbi teinud kujud muutuvad elavateks ja nad näevad ka inimeste maailma Darsan. Jumalakujusid kantakse mööda linna ringi. Prasad templi juurde kuulub ka köök. Pärast jumalateenistusi saab seal alati süüa pühitsetud toitu. Toidu puhul on tegemist valdavalt taimetoiduga.
põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale valdkonnale oma jumal nn. tuulejumal, allilmajumal. Sakraalehitised: Sumeris tsikuraat e. astmikpüramiid (tee jumalani), Savist ja asfaldist, pilliroost plokkidest. Selle kallal töötati lakkamatult, ei saanud kunagi valmis. Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist
Uue religiooni vägivaldne pealesurumine ainult soodustas vanadest tavadest kinni pidamist. Katoliku kirikus toimusid jumalateenistused ladina keeles, millest rahvas midagi aru ei saanud. Eestlased nägid vaimulikes valitseva ülemkihi esindajaid ja kirikusse kuulumises võõrale võimule allumise tunnust. Kirik nimetas muinasusundit paganluseks ja keelas hiites ja mujal ohverdamise, surnute põletamise ning kirikliku laulatuseta abielu. Eestlaste jumalakujud ja hiied raiuti maha. Kui enne usuti, et selliste tegude sooritajaid tabab surm, siis nüüd nähti, et seda ei juhtu. See oli eelduseks ristiusu jumala vastuvõtuks. Sunnitud täitma katuliku kiriku kombeid, sidus rahvas need oma varasemate Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus nende senist usku. Mitmesuguste vaimude, haldjate ja jumaluste kujutamisse hakkasid ilmuma saksapärased jooned. Manatarka hakati üha enam nõiaks ja kuradi käsilaseks
abakus. Kapiteel on ülemineks samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Templit katab madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum naos, mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik. Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on
Eksklusiivsus vs inklusiivsus. Kui see asetada kiriku arengu konteksti, siis ei saa kõneleda kristluse jõudmisest Rooma maailma kui pauguga juhtunud sündmusest. See on astmeline inimeste teadvusesse jõudmine. Ühes sellega, et kristlus arenes, tekkisid kristluse sees väga erinevad õpetuslikud eripärad. Kuidas roomlased kristlikku kirikut nägid? Ega ka neil polnud esimestel sajanditel arusaama, mis see kristlus on ja kui vettpidav ta on. Puudusid ju välised tunnused, nagu jumalakujud, templid jms. See uudsus natuke häiris roomlasi ning seda argumenti kasutati veel 4. sajandil keiser Julianuse ajal, kui üritati pöörata Rooma riiki tagasi paganlikule joonele. Roomlaste poolne kujutus kristlusest oli 3. sajandil veel väga varieeruv, paiguti kutsus esile vaenu. Kristliku kiriku ametid. 2.-3. sajand oli aeg, mil kirikus hakkasid välja kujunema ametid. Saab rääkida kahest vaimulikuameti tüübist. 1) Karismaatiline vaimulikuametitüüp: vanem variant
tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal
Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad. Sammasrea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum (naos), mille ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid, kassetid (kassettlagi). Naose hämaruses paiknesid jumalakujud. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, jooni ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks (order ,,kord"). Dooria stiil on vanim, seda iseloomustavad suhteliselt madalad jässakad sambad, mistõttu mõjub ehitis raskepärasena 8eriti vanemad templid), ent kindlana. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiilis friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest.
seisneb selles, et jumalatele seatakse ette ase ning neile tuuakse igasugu toite ja jooke, jumalaid esinasid kujud, see oli ühtlasi ka jõukuse ja sotsiaalse staatuse näitaja. Evokatsioon on seotud sõjakäikudega, pöördutakse palves kohaliku linna kaitsejumalate poole ning kutsuvad neid linna mahajätma lubadusega, et kui nad seda teevad siis roomlased hakkavad neid austama. Juhul kui õnnestus vallutada vastav linn, siis võeti linna templist kaasa jumalakujud, viidi Rooma Kapitooliumile, nad said seal väärika paiga ning ka nendele toodi ohvreid. Tänu sellele saidki mitmed jumalused Rooma usundi osaks. Sealt tuli ka mõtlemine, et jumalaid nagu ka inimesi saab mõjutada ja ka nendele pistist anda. Palve oli Roomlaste arusaama järgi jumalate otsese mõjutamise vahend, alati palvega toodi jumalale ka ohver, mis toodi palve täitmise puhul. Palved sõnastati nii, et neid palveid ainult täita saakski, prooviti välistada võimalus, et palvet ei
V-IV saj. e. Kr. vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi. Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena. 37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. Vanimad kreeka skulptuurid ksoanonid rohmakad puust voolitud sambataolised jumalakujud, mida pole säilinud ning mille kohta saab teavet vaasimaalidelt. Need kujud olid kultusotstarbelised. VII-VI saj. hakati skulptuure valmistama ka pehmematest kivimitest, sh. marmorist. Puuskulptuuride pronksiga katmisest arenes välja pronksskulptuur, mis algselt taoti osade kaupa lehtmetallist ja ühendati siis eriliste kinnitajate abil. Valamistehnika on hilisem. Kiviskulptuurid värviti üle (antiigi valgeid marmorkujusid polnud olemas
annaabi.ee 
