vaeseks teie pärast, et teie võiksite saada rikkaks tema vaesusest" (2.Kr 8:9, IBS). Eelnevalt arutlesin ainult kahest käsust, kuid neid õpetusi on veel kaheksa. Kümne käsu juures käsitletakse nii Jumalaga seonduvat kui ka seda, mida ei tohiks teha inimene ja mida ta tegema peab. Antud õpetused on olnud meiega juba mitmeid aastakümneid ja need kehtivad edasi ka tänapäeval. Me ei tohi teha kellelegi halba ei sõna ega teoga. Kahjuks ei saa osa inimesi aru, et rikkudes seda, teevad nad halba eelkõige iseendale. Minu arvates, isegi siis, kui sa ei usu Jumalasse, peaksid sa nendest käskudest kinni pidama ja neid austama.
Väärtuse ja moraali seos Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. 7. TEOD Nurjumine: tahte nõrkus viib süütundele 6. OTSUSED Nurjumine: väärastunud tahe viib süütundele 5. HINNANGUD Kaalumine Nurjumine: rakendamisviga 4. PRINTSIIBID Normatiivsed küsimused: mida peaksin tegema? 3. VÄÄRTUSED Soovide objektid või objektid, mis eksisteerivad sõltumatult soovidest 2. MAAILMAVAADE (ELUVORMID) Uskude, väärtuste ja praktikate hierarhilised kombinatsioonid; kultuurid või eluviisid 1. MÕISTUSLIK PÕHJENDAMINE Eetiliste teooriate 1) Erapooletus 2) Vabadus ideaalsed tingimused
Moraalselt hea tegu viiakse läbi kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus."
kindlustunne või üksmeel kõnelause autoriteedi volituste suhtes või selle suhtes, mida näeks autoriteet ette uudses või vastuolulises olukorras. 10. Milline on eetika ja religiooni vahekord ? Religioosne ja ilmalik eetika rinevad mitte sisu vaid põhjendusviisi poolest. Religioosne eetika viitab Jumala tahtele, ilmalik eetika inimese mõistusele või kokkuleppele või inimeste soovidele. Mida me peame tegema, on meile objektiivselt ette antud : -Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud, seda me peame täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. -Loomuõiguslik käsitlus: Loodus on ette määranud, mida me peale tegema. Osad asjad on loomu poolest head, teised halvad. Nt Kristluses on Piibli kümme käsku moraali sisu. religiooni ja eetika 3 vahekorra võimalust : Religioon on eetika alus Religioon täiendab eetikat: Jumal kui kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja. Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule
vajalik ja väärtuslik ning justkui ilus ja hea. Inimene võib enesele ebajumala luua millest tahes. Kõigis nendes jumalates on midagi, mis paneb end austama ja arvestama. Just selles aga seisnebki nende ohtlikkus. Nii pea kui mistahes ajalik ja piiratu asub igavese ja piiritu kohale, lahutab ta meid tõelisest Jumalast. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. Algne mõte. Algselt võis see keeld olla mõeldud mitmes suhtes. Jumala nime väär kasutamine toimus kõigepealt vale vandumise puhul. Vanne pidi tagama tõe rääkimise. Inimene ütles, et Jumal karistagu teda, kui ta valetab. See oli tõepoolest võit vale üle, kui vähemalt ühel juhul võis inimest usaldada siis, kui ta vandus Jumala nimel. Paraku ikka leidus neid, kes Jumala nimelgi valet vandusid. Nendele ütleb Jumal "Te ei tohi minu nime juures valet vanduda, sest sa teotad oma Jumala nime" (3Ms19,12). Samuti leidus valeprohveteid, kes rääkisid Jumala nimel,
Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832) Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn 3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne.
Olgu see siis juhuslik õnn, elukestev õnn või õnnehetked, kuidas keegi mõistab sõna ,,õnn" tähendust. Inimeste puhul on tavaline see, et ei osata hinnata seda mis neil on. Elus seatakse eesmärke, et oma elu veel täiuslikumalt elada. Kahjuks ei ole võimalused kõigil samad. Oleneb see paljudest asjadest, sealhulgas : vanematest, sõpradest,eluolust, hariduse saamise võimalikkusest, isikuomadustest. Aristotelese järgi tähendab õiglus hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale. Peale teo enda mõjutavad hinnangut ka isikust lähtuvad tegurid, näiteks teo motiiv. Orjast räägitakse, kui elusast tööriistast. Ebaõigluse puhul on võimalus käituda ebaõiglaselt võttes rohkem,kui vaja ja kannatades ebaõigluse all andes liiga palju. Kohtunik oli siis nii öelda vahendaja kes mõõdukuse eest hoolitses. Selline ebaõigluse ja õigluse suhe on ka meile omane, kuid suuremate muutustega just õigusemõistmise poole peale
Ja seepärast on mul seaduslik õigus kohelda varast kui inimest, kes on pannud ennast minu suhtes sõjaseisundisse, s.t mul on õigus teda tappa, kui ma seda suudan. Sellise riski võtab endale teenitult igaüks, kes algatab sõjaseisundi ning on selles sissetungijaks pooleks. 19. Siin tuleb välja selge erinevus -- kuigi mõned on seda erinevust eitanud -- loomuseisundi ja sõjaseisundi vahel, mis on teineteisest samavõrd erinevad, kui rahu, hea tahe, vastastikune abistamine ja kaitsmine on erinevad vaenust, õelusest, vägivallast ja vastastikusest hävitamisest. Olukord, milles inimesed elavad mõistust järgides koos, ilma et nende üle oleks maa peal kedagi, kellel oleks võim mõista kohut nende üle, on õigustatult loomuseisund. Sõjaseisund on aga olukord, milles kasutatakse teise inimese vastu jõudu või plaanitsetakse avalikult seda teha ning kus inimeste üle ei ole maa peal kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Sellise
Ütleb, et ta ei ründa moraali, vaid ei võta seda lihtsalt arvesse. Annab moraalile meditsiinile diagnoosi: dekatentlik idiosükraas. Moraali tagamõtteks elule kätte maksta. Siiani moraal seda ka edukalt teinud. Kontrollimatu ja loomupärase oleku eest. Moraal elu piiramine. Moraal takistab tegemast asju, mida tegelikult tahaks, aga ei sobi, pole sünnis, liiga vara. Moraalsed väärtused mõeldud inimkonna mannutamiseks. Hing vaim, vaba tahe, Jumal < valed mõisted. Teispoolsus, tõeline maailm.. mõeldi välja selleks, et tegelikku, ainsana eksisteerivat maailma alavääristada. Kristlik enesealandus võimuvahend. Hingeõnnistus puhas dekatents. Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra
edendamisel. Aukartuselu ees nõuab peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi.Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu õhjenduse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu. Veel peab märkima, et armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse põhielementi. Tegelikult aga nõuab aukartus, millega me iseenda eksistentsi peamesuhtuma, meid alati iseendale truuks jääma - loobuma tesklusest, millest meil ühes või teises olukorras kasu võiks olla, mitte alla vanduma võitluses täiesti õiglaseks jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust
koosolekutel, mis tegelikult on hästi tüütud. See sama laptop meie kõrval on hea võimalus tegelda muude asjadega. Mis teha siis, kui laptopi kasutada ei saa, kui ei ole seda? Joonistad kaustiku ääre peale. Minu lemmikud on ristsõnad ja tihtipeale pean istuma loengus, mis on tüütu. Ma panen lauale materjalid, mis on vajalikud ning sinna panen ka ristsõnad. Ja siis ma kasutan aktiivse kuulaja hoiakut. Vahepeal vaatan nagu kuulaks ning siis lahendan ristsõnu. Noogutan, muigan ning siis kirjutan. Selle sama poosi ja asendiga toetumisel, seda kes kellega räägib. See psüholoog, kes Eestis abiellus, on öelnud, et mitte see, mida abielupaarid omavahel räägivad, vaid, kuidas nad räägivad, selle järgi võib öelda, kas nende suhe püsib või mitte. Mäletate ma rääkisin positiivsest ja negatiivsest kehahoiakust, Diana ja Charles'i näide, enamuse piltide peal on teise poole seljaga, algusest peale. Me kummardame ette, me hoiame aegajalt silmsidet ja me ei tee tüdinenud
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada
või püha inspiratsioon." Swedenborgi nimetab Kant "hospidali kandidaadiks". Kanti järeldused on aga väga tõsised. Kant loobub metafüüsikast vanas mõistes, kuigi ta ütleb, et on sellesse armunud ja annab oma, uue määratluse sellele. Metafüüsika on teadus inimmõistuse piiridest Selle piiri määratlemine kujunebki Kanti ülesandeks. On ratsionalism ja on empirism. Kellel on õigus? Selleks, et selle üle otsustada - ütleb Kant - pean ma kõigepealt midagi tegema, mida enne mind pole veel keegi teinud: Ma pean kogu inimliku mõtteaparatuuri struktuuri läbiuurima. Alles siis kui on selge, milline on selle aparaadi tööviis, meie tunnetuse allikad, selle piirid ja maksvuse ala võin ma otsustada, kas metafüüsika on võimalik ja kuidas ta välja peaks nägema. Võimalik, et kummalgi - ratsionalistidel ja empiristidel - pole õigus. Või on õigus mõlemail, kuid piiratud mõttes. Järgmised 15 aastat pühendab Kant end sellele ülesandele
erinevatel aegadel ihaldab. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest "Me kõik nõustume, et õnne (happyness) poole tuleb püüelda ning et seda tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsida: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges - : vooruslik tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia - : õnnelik elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest)
religioosne argument. Inimene on Jumala looming, elu on talle Jumala poolt kingitud ja Jumal võtab selle temalt kord ka tagasi. Seega otsustab Jumal selle, kuidas ja millal inimene sureb. Siit tuleneb aga teatud vastuolu eetilise ja teoloogilise aspekti vahel. Kes teab, kuidas Jumal inimese elu piirid määrab ja kuidas suudab inimene Jumala tahte ära tunda? Jumal ei ole loonud inimest tahtetuks mehhanismiks ja kui arst otsustab inimese elu "kunstlikult" pikendada, kas pole see siis Jumala tahe ja inimese soov teisele inimesele Jumala poolt antud elu kui kõrgeimat andi alles hoida (2., lk 25)? Eutanaasiaalases õiguskirjanduses on näiteks osutatud asjaolule, et ravist või surmaabist loobumine võib olla tingitud soovist käia lõpuni see tee, mis arvatakse olevat Jumalast või saatusest määratud. Selles mõttes tuleb nõustuda väitega, et ei saa rääkida inimese õigusest sellele, mis nagunii on tema vääramatu saatus, küll on aga inimesel õigus soovida selle vääramatu
tagajärgedele. kohusetundest ajendatuna. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi teleoloogilisele eetikale, mille järgi on kohustuslikud, nad kehtivad moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo universaalselt.
teistmoodi, viies selle niimoodi segadusse ja kodusõtta. Neljandaks sellepärast, et kuigi need loomad kasutavad mingil määral häält, et teha üksteisele teatavaks oma soove ja muid tundeid, siiski puudub neil see sõnade kunst, millega mõned inimesed saavad teistele esitada seda, mis on hea, kurjana, ja seda, mis on kuri, heana, või siis suurendada või vähendada kas hea või kurja suurust, tekitades inimestes rahulolematust ja rikkudes nende rahu oma heaksarvamist mööda. Viiendaks sellepärast, et ebaratsionaalsed loomad ei suuda eristada ülekohtu ja kahju tekitamist. Nii kaua, kuni nad on rahul, ei häiri nad oma kaaslasi. Inimene aga on kõige tülikam siis, kui tal ei ole käed tööd täis, sest just siis meeldib tal oma tarkust välja näidata ja valvata nende tegude järele, kes valitsevad riiki. Viimasena sellepärast, et nende loomade omavaheline kokkulepe on loomupärane.
murtud... " Sellest järeldub, et tähtis ei ole mitte toiduprodukt ise, vaid viis, kuidas see saadi. Härg on iseenesest hall, kuid kui see tapeti kägistades, siis muutub see muslimitele keelatuks. Seetõttu tapetakse loomi rituaalselt, lastes neil verest tühjaks voolata. Meie vaatepunktist võivad sellised tingimused tunduda keerulised ja igapäevaelu segavad. Samas ei tohi unustada, et islamimaailmas on enamik toiduaineid hall ning keegi ei pea pikemalt mõtlema, kas härg suri sobilikul viisil. Probleemid tekivad, kui muslimid reisivad näiteks Euroopasse. Loomarasv ja zelatiin on samuti sea kõrvalsaadused ja tihti on võimatu kindlaks teha, kas restoranis või baaris pakutav roog on hall. Paljude muslimite jaoks pole need detailid olulised, neile piisab, et ei sööda sealiha kui sellist. Hall'i ja harm'i eristamine on tähtis, kuna see viitab toitudele, mida islamiriikidest leida ei või (nagu näiteks
meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks? Mis saab teistest, kas nad on ainult vahendid õnne saavutamiseks?). Tema järgi tuleks õnne otsida loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes, mitte tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale. Ainult ühiskondlikult tegutsev inimene on harmooniline ja õiglane, ja ainult sellisel inimesel on võimalik õnneni jõuda. Ütleb, et õnnelik elu eeldab vooruslikku tegutsemist ja ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti:
· Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika: · omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid o Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie otsuse alusel v siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon, milline tegu on õige. · Reeglideontoloogia e generalism:
elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ja hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." Mida iganes inimene ihaldab, selle saavutamine teeb teda õnnelikuks. Sellele vaieldi vastu. Tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. Kas ainult meie ihade rahuldamine teeb õnnelikuks? Kas teised on üksnes vahendid? Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Õnnest: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Naaseb vooruslik tegutsemine. Õnnelik elu eeldab ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat vooruslik tegutsemine õnnelik elu Shaftesbury hinge harmoonia Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonimlisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetes, ülimalt
seda, et enamus hääletas ühe kindla valikuvariandi poolt (ei sa eristada, et milline on selle ühtne motiiv). 6. Mis on demokraatia väärtused? Demokraatlikes protsessides enestes on midagi väärtuslikku. Demokraatia väljendab kaht väärtust: vabadus ja võrdsus. Vabadus kui inimeste võimalus poliitilises otsustamises oma sõna sekka öelda ja võrdsus kui sellise vabaduse kõigile andmine. 7. Mis eristab Rousseau' järgi üldist tahet kõigi tahtest? Kõigi tahe kõigi üksikute konkreetsete tahete tulemus. Üldine tahe poliitika, mis on võrdselt kõigi liikmete huvides. 8. Millised on Rousseau' käsitluse probleemid? 9. Mis on esindusdemokraatia? Mis on osalusdemokraatia? Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. 10. Mida väidab Mill demokraatia kohta? Mill pooldab esindusdemokraatiat
Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse objekti sisemine ülesehitus ja kõik selle liikumised aegruumis näisid vastavat reeglitele, mida teadus vähemalt põhimõtteliselt on võimeline avastama, kuid siin kerkis probleem seoses inimesega. Meie kehad on materiaalsed objektid, mis eksisteerivad ruumis ja liiguvad aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe ja mis veelgi olulisem, seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. 2.3 Kõlblus Kanti tõestus ei näidanud mitte niivõrd seda, et meil on vaba tahe, kui seda, et me ei suuda uskuda selle puudumist. Kõlblus ongi Kanti järgi võimalik alus religioonile, mida mõistuse
"Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda. Hüpoteetilised imperatiivid (HI) · Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, mida tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x !" · "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik. Ei ole universaliseeritav, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv (KI) · KI käsib midagi teha sõltumata sellest, mida soovitakse. · "Tee x !" "Räägi alati tõtt!"
45. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära seisneb selles, et ta omistab sisemise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada seda, et deontoloogilise eetika järgi on moraalireeglid kõikidele kohustuslikud, ühtemoodi kehtivad ja universaalsed. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid tahe. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil (käsul)? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline: Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleb teha soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x!" · Nt: Et saada terveks, võta rohtu! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada. · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas
Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses" 4. voluntarismi eetika tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada. Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud. 5. Intellektualismi eetika mõistuse abil saab õnnelikuks. Platon: esimene eeldus on see, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, õnne, vedamist, au, tasakaalukust. Oluline on aga see, et nende asjade omamine mind õnnelikuks ei tee. Ma pean teadma, mida nende asjadega peale hakata.
Kui palju saab tõestada, näidata vasturääkivusi. Sellel on ka piirid. Universum on piiratud, kõiki nüansse ei saa taasesitada, vaid saab vaid näidata, kas mnigi väide on tõene või väär, kehtiv või mittekehtiv. 4. Argumentatsiooniteooria - Robert Alexy. Põhisõnum on see, et see kriteerium, mille abil mõõdame mingi väite õigsust, on argument. See tähendab seda, et absoluutset tõde ei ole olemas. Õige vastus sõltub kõigepealt sellest, kui ausad on diskursuse reeglid. Mida ausamad need on, seda puhtam ja kvaliteetsem on tulem. Peame paremate ja halvemate argumentide üle lõppastmes otsustame. Meie käsutuses pole kunagi piiramatult aega ega teisi ressursse (nt kirjandus vms). See on maksiim, näitab ideaali ette. Paneb kohustuse, et liikuda ideaali poole. Esitada võimalikult ausad argumendid, vastus on nii õige, kui optimaalsed olid diskursuse tingimused
Kõrgeim võim teatud territooriumil. Legitiimse vägivalla monopol (sisene dimensioon). Iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin (väline) *4.Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga, mis on absoluutne ja jagamatu ehk ei allu kellelegi teisele ja ei saab olla vaid demokraatia, aristokraati või monarhia, segud ei ole riigid. Kui rahvas valis endale kuninga, lootus tavavõimust, kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees. Prantsusmaal ei vastanud olukord kunagi teooriale, Saksamaal ei saanud sisse viia, sest võim jagunes Keisririigi ja vürstiriikide vahel ja Keisririigi siseselt veel Keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel Inglismaal põhjustas 1649 aastal liikumine absolutismi suunas kodusõja 5.Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. Inimene on loonud riigi kui kunstliku
Harjumus sunnib loomust tagant. o Inimese loomuseks on keha ja hing. Kuna pole võimalik, et see osa meist, mis mõtleb, oleks midagi muud kui vaimne. Ja kui väidetaks, et me oleme lihtsalt kehalised, siis otsustuksime ju veelgi võimetumaks asju mõista, sest pole midagi arutumat oletusest, nagu mõistaks mateeria iseennast. Me ei mõista kuidas me saaksime iseennast mõista. Inimene on iseendale looduse kõige suurem mõistatus, sest ta ei suuda taibata, mis on keha ja mis on vaim Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? o Inimesed pelgavad tõde. Nad ei taha öelda teisele et tol on mõni halb omadus, selle asemel nad kiidavad teist rohkem kui too väärt on mõne teise omaduse eest. Kui teised näevad meie puudusi ja räägivad meile neist, siis see ei ole
Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel. Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid Õigluse eelduseks on seega asjaolu, et igaüks tegeleb oma loomulike võimete
on ekslik ja inimlik. 4 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmiste ring õigusest. Õppeainena teatud ring siiski. Õiguskultuurid: · Mandri- Euroopalik (õppeainena uurime seda), Eestis kehtib see, põhineb Saksa õigussüsteemil. · Common law põhineb pretsedentidel · Islami õigus · Aafrika konstitutsioon kultuuride segu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
