50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
defaka
Õppematerjali autor
Surematud seadused Kümme käsku, tuntud ka kui Moosese seadused või dekaloog, on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtteid. Käskudes õpetatakse meile, mida me peame tegema, mida me teha ei tohi ja millised me peame olema. Enamus nendest käskudest on kasutusel ka tänapäeval, õpetades inimesi tegema vahet halval ja heal. Isegi need isikud, kes ei usu Jumalasse teavad, et kui tahad säilitada oma uhkust, peaksid hoiduma nende käskude rikkumisest. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist
Millest tuleneb väärtus(likkus)? Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte või on väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu? Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Objektivism (Platon, 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel (ratsionaalsuse, inimloomuse, Jumala või kellegi teise autoriteedi tahte) on võimalik väärtusi põhjendada. · Subjektivism (Baruch Spinoza): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda. · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest. Väärtuse ja moraali seos
Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele. Hea ja kurja vaheline võitlus on põhimõtteline. Kriitikat: Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). VOORUSEETIKA: Eetilise hinnangu aluseks on teo tegija iseloom. Areetiline eetika. Voorused on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad ja kas teod üldse järgnevad.
põrgu/paradiis, Jumal valvas silm. Religioosse käsu puuduseks on see, et ta põhineb autoriteedil, ning meil võib puududa kindlustunne või üksmeel kõnelause autoriteedi volituste suhtes või selle suhtes, mida näeks autoriteet ette uudses või vastuolulises olukorras. 10. Milline on eetika ja religiooni vahekord ? Religioosne ja ilmalik eetika rinevad mitte sisu vaid põhjendusviisi poolest. Religioosne eetika viitab Jumala tahtele, ilmalik eetika inimese mõistusele või kokkuleppele või inimeste soovidele. Mida me peame tegema, on meile objektiivselt ette antud : -Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud, seda me peame täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. -Loomuõiguslik käsitlus: Loodus on ette määranud, mida me peale tegema. Osad asjad on loomu poolest head, teised halvad. Nt Kristluses on Piibli kümme käsku moraali sisu.
või sealpool surma. Jumalatu inimene arvestab üksnes teistele inimestele vahele jäämise võimalusega või et inimliku kohtu ette ei satuks. Seega kuivõrd tänapäeva maailmas, meie ühiskonnas, ei valitse enam üks ja ainus arusaam eetikast, siis tuleb meil leida õige käitumisviis paljude erinevate võimaluste hulgas. Üks võimalus on järgida kristlike-judaistlike eetika põhimõtteid, mille keskmes on sajandeid olnud kümme käsku. Meie maal hakati rahvale ristiusku (ka eetikat) õpetama läbi jutluste juba 13 sajandist peale, mil meie maa ristiusustati. Ent korrapäraselt ja palju edukamalt hakati rahvast õpetama kristliku eetikat tundma ja oma elus järgima alates 17 sajandist (Rootsi aeg Eestis), mil rahva harimine oli ikka veel kiriku käes. Toona kehtestati kirikuõpetajatele terve rida juhiseid, kuidas rahvale katekismus, kus ka 10 käsku, selgeks õpetada. Noori ei tohtinud enne
tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooria jätab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli (empaatia, sümpaatia..) 3. Head idioodid Kant ei võta piisavalt arvesse tagajärgi. Mõni heade kavatsustega idioot võib tahtmatult põhjustada paljude inimeste surma. Heal tahtel võivad olla halvad tagajärjed. 4. Kui me ei leia tõestust Jumala olemasolu kohta, kas siis peaksime moraali üldse hülgama? III Vooruseetika • keskseks voorusemõiste • Erinevalt Kantist ja utilitaristidest (keskendusid mõlemad üksikute tegeude õigsusele või väärusele) keskendub vooruseetika inimese elule tervikuna • Põhiküsimus- Kuidas peaksin elama? Arenda oma voorusi, nii saad inimolendina õitsema. Vooruseetika põhiidee:
piiratakse teatuid hüvesid inimstele. Näiteks seadusest tulenevalt on orjad kellegi omand ning siit tulenevalt ei kehti orjale seadustest tulenevad kohustused ja õigused. Ori peab alluma vaid omanikult tulnud käsklustele. Näiteks ori saab omanikult loa minna jõe äärde ujuma, siis on see orja jaoks hüve, kuid see on piiritletud. Kui ori näiteks ujumise asemel püüaks kala, siis on ta rikkunud oma omaniku käsku ning saab karistada. Samuti peaks Aristotelese käsitluse kohaselt olema hüve midagi, mida tahetakse saada sõltumata eetiliselt plaanist. Orja hüveks võib olla vabadus ning ta võib ka püüelda selle poole terve elu, kuid ta ei pruugi saada ning see juures ei ole antud ori õnnelik. Kas seadus ei peaks püüdlema sellise hüve poole, mis oleks kasulik nii riigile kui ka kõikidele kodanikele, mitte ainult Aristotelese tähenduses. KOKKUVÕTE
mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta elu endalt, ligimeselt-teiselt inimeselt. Samuti ei ole tal õigust kahjustada teise vara ning vabadust. Inimesel on ka võim teist karistada nii, et tehtu talle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid