omakorda põhjustasid pingeid kolleegide vahel. Liiga suur eraldatus erinevate tööülesannetega inimeste vahel. Lisaks suhtlemisprobleemid ja pinged, mis olid tingitud palkade erinevustest ja tulemuspalgasüsteemi rakendamisest. Ei korraldata üritusi, milles võtaksid osa kõik panga kontori töötajad. See ei aita kaasa üksteise parema tundma õppimisele. Lisaks ei korraldata regulaarseid koosolekuid, kus oleks kogu organisatsioon kaasatud ning seal oleks võimalik arutada suuremaid probleeme ning küsimusi, mis hõlmaksid rohkem kui ühte osakonda. Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö Töö rutiine, igav, samuti on probleeme kaadri voolavusega. Kõrgelt haritud töötajad ootavad arvatavasti midagi enam väljakutsuvat. Kahjuks ei olnud Ann töötajakeskne juht, kes oleks pööranud piisalt tähelepanu töötajate arengule ja heaolule ning kes oleks aidanud luua toetavaid ja positiivseid suhteid oma töötajatega.
Samuti suurendame meeskonnavaimu, kui paikneme üksteisele lähestikku ja kergesti kättesaadavatel kohtadel. Niimodi töötades paranevad infovahetus, meeskonnavaim, õpitakse töökaaslasi tundma ning inimesed saavad rohkem oma tööle keskenduda. Samuti tuleks korraldada vähemalt paar korda aastas ühiseid firma välisüritusi, kus kogu töökollektiiv saab tunda end vabamalt ning tänu sellele õpitakse üksteist tundma rohkem ka isiklikumal tasandil. See on hea vaheldus tööle, seob töölisi omavahel ka muul moel, kui ainult töömeeskonnana. Lisaks on teada, et iga inimene vajab meelelahutust. Igas normaalses ettevõttes korraldatakse regulaarselt üldkoosolekuid, kuhu oleks kaasatud kogu personal. Aja jooksul ikka tekib suuremaid küsimusi ja probleeme, mille lahendamiseks on vaja suuremat kogunemist. Samuti saab seal arutada uutest ideedest ning juhatusel on hea võimalus
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteaduse eriala Probleemsituatsiooni analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Liina Randmann Koostaja: Martin Levol Tallinn 2013 Martin Levol Sissejuhatus Suure kauplusketi Rimi supermarketeid esineb igas suures linnas. Tallinna Ülemiste keskuse Rimis töötas suur kollektiiv töölisi, kes olid oma töö ning palgaga väga rahul. Klienditeenindajaid ning laotöölisi oli kokku 16 ning kõigil oli tunnipõhine palk. Kõik töötajad olid rahul oma tööga ning nad olid motiveeritud tegema seda mida nende töökohustused käskisid. Kõik töötajad näitasid koostöö võimet ning tänu sellele toimis meeskonnatöö mille tulemusena olid väga head töö tulemused. Timo töötas antud supermarketi osakonna juhatajana juba 6 aastat ning tema tegevusvaldkonda kuulus töötajate organiseerimine töökohtadele, töölepin
kuulata (Valk 2003:205). Kommunikatsiooni väga tähtis osa, mis otseselt seostub kuulamisoskusega, on tagasiside. Tagasiside võimaldab juhil kindlaks määrata, kas kommunikatsioon tema ja alluvate vahel on olnud tõhus või mitte. Tagasisidet tuleks seega samuti võtta kui kommunikatsiooni parandamise võtet. Tagasiside juhilt alluvale hõlmab 4 komponenti. 1. Vaatlus vaadeldakse organisatsioonis toimuvat, kuidas alluvad käituvad, kuidas organisatsioon toimib oma osades. 2. Hindamine vaatluse tulemuste tõlgendamine ja tulemuste hindamine organisatsiooni eesmärkide ja visiooni alusel. 6 3. Järeldamine hindamisest lähtuvalt kokkuvõtete tegemine; järeldatakse, mis toimub hetkel ja mis võib hakata toimuma, kui midagi ei muudeta. 4. Arendamine parandatakse tegevust või käitumist; antakse edasi vaatluse
vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada. Seesuguseid jõudusid leidub igas organisatsioonis, kus töötab oma erialal ülipädevaid inimesi. Need on seda suuremad, mida puhtama ettevõttena organisatsioon toimib
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õhtu
The abstract is typically a short summary of the contents of the document. Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document.] Mariliis on persoonalijuht käis, mis pakkub klientidele rahulik puhkus mugavuses väiksedes majades, samal ajal klintide jaoks on asub põhimaja, kus ka sauna. Kämpingus on 5 maja ja on küllalistel on võimalus kasutada grilli restoraani värskes õhkus. Kämpingus on 3 osakonda ja 30 töötajat. Kuna tegemist on väikse kollektiviga, täpsemad ülesanded on töötajatel ei ole, aga nad alati on valmis teise asemel midagi teha, näiteks koristajad alati võivad aidata grilli teha või kui kookid näevad, et mingi paberit vedeleb põrandal kohe seda võtavad ja panevad prügi. Mariliis töötab personalijuhtina umbes 3 aastat, kui ta tuli, siis kohe sai aru, et inimesed pühandevad enda heale teenindusele. Aga on aeg, kui Mariliis peab kolima ja enda asemel on
eest, et originaalsed ideed saaks võimalikult kiire ja laia leviku firmas. Eriti oluline on selline lähenemisviis küpsetes ettevõtetes, kus on tõsiseks probleemiks kulude kärpimine.Ja sellises keskkonnas on innovatsiooni läbiviimine suhteliselt keerukas. Enamik nimetatud kohustustest ei ole tegelikult kunagi ainult FJ probleemiks, vaid paljud neist lahendatakse põhiüksuste juhatajatega koos ning kaasatakse kindlasti spetsiifilised valdkonnad, näiteks juriidiline osakond, personal jt.Oluline on kordineerida kõikide valdkonda lahendamine, kaasates teisi. See nõuab aga väga head koostöö oskust ning pinge taluvust. Et saada heaks partneriks ja rakendada erinevaid muutusi, tuleb teha koostööd firma allüksuste ning personali erinevate tasanditega.Alati tuleb seada prioriteediks tootmisüksused. Et sellist koostööd saavutada peavad FJ saavutama kompetentsuse järgnevates võtmetähtsusega juhtimisvaldkondades.
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading
on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima inimese.´ Kui vaadata lähemalt, mis on organisatsioon ja kuidas see töötab, siis võib leida sellest sadu ja tuhandeid tööülesandeid. Ülesanded on koondunud töökohtadesse. Töö kujundamine on ülesannete koondamine töökohtadesse. Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu.
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, p�
Õmblusateljee Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et üle 13 aasta õmblusateljees töötanud Mairi ei ole peale majanduslangust enam oma tööga rahul (partiitellimused meenutavad suurtootmist, iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema, palga langus jm). Samuti on ta muutunud rahulolematuks uute töökaaslaste suhtes. Ateljee juhti häirib, et Mairi on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev, poolest tunnist kuni tunnini. Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, sest ta jõuab oma töödega valmis, kuid ülemus kardab, et teised õmblejad võivad Mairi eeskujul samuti hilinema hakata. Kuna nad on aga palju aeglasemad, ei jõutaks töödega õigeaegselt valmis. Kuna antud probleem mõjutab tervet organisatsiooni, siis peaks olema õmblusateljee juhataja see, kes probleemile lahenduse leiab. Probleemi tunnused: Rahulolematus uute töökaaslaste suhtes
inimestel midagi paremaks läheb, siis nad on nõus). · tuleks määrata esmatähtsad ülesanded- Eelneva töö tulemusel (vestlused, paberid jne) tuleks koondada esmatähtsate tööde nimekirja ülesannete juurde tuleks lahti seletada, kuidas nad mõjutavad töö efektiivsust ja millised struktuuri muudatused võivad kaasneda (kas inimesi tuleb juurde võtta, osakonnast teise osakonda paigutada jne). · tuleks tutvustada eesmärke töötajatele. See võib toimuda rühmatööna või olulistes küsimustes ka üksikute töötajatega. Oluline on kõikidele selgeks teha võimalikud tagajärjed kas kollektiivile või üksik 1 töötajale. (töötajat huvitab et kas ta koondatakse, rohkem või vähem palka mis just temaga juhtub).
Kädril Saia Juhtimiscase’d Case 1 1. Ettevõtte loomisel on keskendutud ettevõtte väärtustele – sellele, et kõigil oleks seal hea ja mõnus tööd teha. Seepärast loobuti ka bürokraatiast ning seati sisse töökorraldus, mis oleks võimalikult mõnus ja inimlik. Keerulistel aegadel on meeskond koos püsinud tänu headele suhetele ja vastastikusele toetusele. 2. Põhiprobleemiks on Everti üleolev suhtumine teistesse töötajatesse ja kindlasti on vaja selle probleemiga tegeleda, sest töötajad ei püsiks kaua selles ettevõttes, kui keegi pidevalt neid kritiseerib ja solvab ning meeskond on Eurosteelis esikohal. 3. Kõigepealt peaks Evertiga rääkima ja välja selgitama need kitsaskohad, mis tekitavad konflikte. Tõenäoliselt on võimalik midagi muuta nii, et müügimees saaks keskenduda põhitööle ehk müümisele. Võib-olla oleks hea pakkuda Evertile võimalust ise valida oma me
küsitlusuuringu .........................firmadega, uurib ja analüüsib töötajate eelistusi ja 2 rahulolu ( ptk ... ja Lisa .... ankeet), teostab strateegiliste faktorite analüüsid ( ptk.....) ning töötab välja ja/või teeb ettepanekud vajalike meetmete kasutuselevõtmiseks............... Uurimustöö teostamisel lähtutakse hüpoteesist, et mistahes organisatsioon ei saa olla konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja innovaatiline, kui selle saavutamiseks puudub motiveeritud............................. Ainetöö eesmärk on uurida ja analüüsida.................................................. . Eesmärgist tulenevalt vaadatakse .................................................... funktsioonide ja hõlmatud isikutega. Uurimustöö eesmärgist ja hüpoteesist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded:
Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine c) eksporditegevuse planeerimine ja turundusplaneerimine Lihtsustatult öeldes annab personali planeerimine vastused järgmistele küsimustele Mitu töötajat me vajame? Milliseid töötajaid me vajame? Selleks, et neid vastuseid leida, on meil vaja
turuosa või muude seatud näitajate osas? Aga uute protsesside Äri- ja otsene edu loomise või muude otsest oodatud mõjude osas organisatsioonile? Kas projekt aitas kaasa organisatsiooni ja selle infotehnoloogilise infrastruktuuri ettevalmistamisele Tulevikuks tulevikuks? Kas organisatsioon on paremini valmis tulevaste valmistumine võimaluste ära kasutamiseks? Kas projekti käigus arendati uusi oskusi? Mitte kõik projektid pole keerulised. Isegi neis projektides, mis on valdavalt väljakutseid pakkuvad võib leida mõne lihtsamini juhitava aspekti. Uurimused on viinud nimekirja tunnusteni, mis eristavad projekte omavahel. Projektijuht saab neid tunnuseid kasutades
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Organisatsiooni vaadeldakse süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist: · Inimesed · Struktuur · Tehnoloogia · Väliskeskkond Inimesed- moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa 154937HAAB Organisatsioon ja juhtimine I kodutöö Juhendaja: Tiina Randma-Liiv Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõiste organisatsioon.............................................................................................................4 2. Agora DC OÜ.................................................................
,,Teistpidi töö" Raamatu kokkuvõte Laura Reisberg Mina valisin juhtimisalaseks raamatuks, mida lugeda ning millest kokkuvõte teha Jason Friedi ja David Heinemeier Hanssoni "Teistpidi töö". Otsustasin just selle raamatu kasuks, kuna öeldi, et see on üks parimaid lugemisi inimestele, kes pole varem juhtimisteemalist kirjandust lugenud. Minu meelest oli tegemist üsna kergelt loetava raamatuga, millele annab palju juurde suur hulk elulisi näiteid erinevatest organisatsioonidest. Autorid ise nimetavad seda raamatut enda organisatsiooni kokaraamatuks, kus nad jagavad kõike, mida teavad. Samas kartmata, et keegi oleks võimeline nende saladusi teades neid kopeerima. See raamat ei põhine akadeemilistel teooriatel, vaid isiklikel kogemustel. Ilmselt just see eristabki antud raamatut tuhandetest teistest juhtimisalastest raamatutest. Autorid on öelnud,
Case NR1. Küsimused: 1. Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? 2. Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? 3. Kuidas säilitada hästi töötav meeskond ja samas ka võimekas ja vajalik müügimees? 4. Kas eelistada meeskonda ja riskida sellega, et hinnatud müügijuht läheb konkurendi juurde tööle? Või riskida sellega, et suurem osa meeskonnast lühikese aja jooksul sisekonfliktide tõttu lahkub? 5. Kas ja milleks tuleks organisatsioonikultuuri ja sisemist toimimismehhanismi muuta? 6. Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? 7. Kuidas lahendaksid Enrico olukorra Sina? Vastused: 1. Tegemist on lameda ettevõttega. Firmat iseloomustab vaba suhtlus ja vahetu kommunikatsioon. Inimesed valivad ise töö stiili ja koormuse, nad töötavad kui üks suur pere. Töökultuur oli seal varem väga hästi toimiv, kuid firma laienemisega on asjaolud muutunud. 2. P
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
tagada ettevõttesisese kommunikatsiooni avatus ja kliendivajaduste täitmine luua ning suurendada kuuluvustunnet aidata selgitada ettevõtte rolli ühiskonnas Ebaefektiivne kommunikatsioon 11.1 Tagajärjed: · halb maine organisatsioonis ja väliste sihtrühmade seas vähese informeerituse tõttu ebaefektiivne tegutsemine võõrandumine kolleegidest, juhtkonnast, teistest osakondadest tööjõu suur voolavus uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni vale arusaam ettevõtte eesmärkidest, väärtustest, plaanidest usaldamatus juhtkonna vastu, vastuseis muudatustele vähenev lojaalsus koordineerimata ja vastuoluliste sõnumite jõudmine väljapoole ettevõtte majandustulemuste ja konkurentsivõime halvenemine Efektiivne kommunikatsioon 11.2.3 Tulemused:
Kui kommunikatsioon ei toimi nii, nagu vaja, siis võivad sellel olla organisatsioonile katastroofilised tagajärjed. Kõik juhid, kuid ka töötajad peaksid pidevalt pöörama tähelepanu, et nad annavad edasi õiget informatsiooni. Kuna töötajatele on väga tähtis töörahulolu, siis peaksid nad teadma, et efektiivne kommunikatsioon aitab seda tõsta. Töörahulolu saavutamine võiks olla neile motivaatoriks. Väga meeldis mulle artiklis välja toodud mõte, et iga organisatsioon peaks välja töötama isikliku kommunikatsiooniplaani, mida kõik töötajad järgiksid. See aitaks tohutult kaasa ettevõtte edule. Veel meeldisid mulle erinevad tehnikad, mis olid artiklis välja toodud konfliktide lahendamiseks. Konfliktid on vältimatu osa organisatsioonist ning seetõttu on oluline, et neid õigesti lahendatakse. Oskuslik konfliktide lahendamine aitab samuti tohutult kaasa organisatsiooni efektiivsele toimimisele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ................................................................................................................ 6 2.2 Meeskonnatöö ...........
neist kõige sobivaim. Samuti kasutatakse elektroonset nõupidamist, kuna koosolekul osalevad ka Tallinna esinduse juhid, kellega suheldakse Skipe teel. 6 JUHTIMISTÖÖ PRAKTIKAS 6.1 Töörahulolu ja selle uurimine Töörahulolu on meeldiv, positiivne emotsionaalne seisund, mis tuleneb isiku ametist või tööalasest tegevusest. Töörahulolematuse tagajärjeks on madalam töötulemuslikkus, kaadri voolavus, puudumine ja hilinemine, vargused ja muu ebasoovitav käitumine. (Kotkas 1999) Väga oluline on, et iga ettevõtte juht peaks meeles seda, et kuna töötajad on oluline ettevõtte edukust mõjutav ressurss, kes annavad vägagi suure panuse ettevõtte poolt seatud eesmärkide saavutamisele, tuleks igas ettevõttes tegeleda väga aktiivselt töötajate ootuste, probleemide väljaselgitamisega, sealhulgas teha kõik selleks, et
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
Kuidas see mõjutab organisatsiooni toimimist ja eesmärkide saavutamist? Motivatsiooni- ja tööprotsesside kavandamise teooriad aitavad juhil organisatsiooni tööd tulemuslikumalt korraldada. Tundes erinevaid motivatsiooni teooriaid, aitab see tõsta ka töötaja motivatsiooni. Kui on motiveeritud töötaja, siis puuduvad vastuolud ja konfliktid. Kui puuduvad vastuolud ja konfliktid, siis ollakse orienteeritud eesmärkide saavutamistele. Kui saavutatakse püstitatud eesmärgid, siis organisatsioon funktsioneerib vastavalt ootustele - täiskäigul ja õlitatult. Kui kusagil ahelas on hälve (nt demotiveeritud töötaja), siis pole võimalik püstitatud eesmärki 100% võimalik saavutada. Organisatsioon ei funktsioneeri vastavalt ootustele ja püstitatud eesmärkidele ning võib mõjutada organisatsiooni sise-, kui ka väliskeskkonda. 2.3 Mis võiks olla selle käitumise põhjuseks? Demotiveeritus võib olla Ullal juba pikemat aega ning tütre kodunt kolimine andis
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut KUIDAS MA RAKENDAKSIN LOETUT PRAKTILISES JUHTIMISTEGEVUSES? Essee Tallinn 2014 On iseenesest mõistetav, et iga organisatsiooni juht soovib, et organisastioon oleks edukas. Organisastiooni edukuse tingivad väga mitmed faktorid, kuid antud essees keskendun ühele faktorile – kommunikatsioonile organisatsioonis. Teadmine sellest, millist verbaalse kommunikatsiooni käitumist kasutatakse pidevalt tööl, annab meile võimaluse suunata fokusseeritumalt koolitamist ja töö tulemuslikkuse hindamist ning kommunikatsiooni planeerimise kaudu parandada organistatsiooni efektiivsust. (Keyton, J., et al. 2013) Kommunikatsioon organisatsioonis on äärmiselt oluline tagamaks töötajate rahulolu, mis omakorda parandab töötajate pühendumist ja motivatsiooni ning seega tagab ka paremad töötulemused. Kuidas saaksin mina juhina seda teadmist rakendada
Disaini- ja õmblusstuudio ,,Mannekeen" OÜ Äriplaan 1 TARTU2012 SISUKORD Lk. 1.0 KOKKUVÕTE 3 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 3.0 ÄRIIDEE 3 4.0 VISIIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 5.0 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 4 6.0 SWOT ANALÜÜS 4 7.0 TOODE VÕI TEENUS 5 8.0 TOOTMINE VÕI TEENINDAMINE 6 9.0 TURUPOTENTSIAALI HINNANG 6 10.0 KONKURENTS 7 11.0 TURUNDUSPLAAN 8 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE 8 13.0 FINANTSPALNEERIMINE 9 14.0 RISKIANALÜÜS 9 15.0 LISAD 10 2 1.0 KOKKUVÕTE On soov avada uut firmat nimega ,,Mannekeen" OÜ. Firma tege
Muudatuste juhtimine: Missugune muudatus toimus organisatsioonis: Selleks, et tõsta ettevõtte kasumlikust otsustati sulgeda väiksemad osakonnad ja nende töötajad suunata teistesse osakondadesse tööle. 1. Kirjeldage, mil määral allpoodud toodud kaheksa punkti olid täidetud? Lähtudes Kotteri (2004) kaheksast sammust, tuleks esimese sammuna tekitada organisatsioonis möödapääsmatu vajaduse tunne. See tähendab, et organisatsioon tuleks lahti sulatada niimoodi, et kõigil töötajatel tekiks selge ja vaieldamatu põhjus, miks konkreetne muudatus on vajalik. Korraldati koosolek, kus võtsid osa osakondade juhatajad ning neile seletati, miks on vajalik väiksemate osakondade sulgemine ja mida sellega loodetakse parandada. Osakondade juhatajatele (need, kelle osakondade sulgemist kavandati) pandi ülesandeks teavitada nendest põhjustest töötajaid ning neile selgitada, et see muudatus ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
