Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimiskäitumine ja stiilid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhtimisstiil, direktor, kollektiiv, juhtimisstiili, goleman, töökollektiiv, krips, juhtkond, juhtimisstiilid, alas, liberaalne, arengufaasid, juhtimisstiilide, arvestab, rahuolu, hoolib, arvamusi, hindab, respekt, omavahelise, kohanemisfaas, kollektiivis, haridusteaduste, hariduskorralduse, õppekava, üldisemalt, skinner, minimaalselt, kuulajaPõhitähelepanu oli käsitööl, juhtimist ennast uuriti vähem. Uurimise suunad olid: o töö korraldamine o töö lihtsustamine o töö planeerimine o tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus FREDERICK WINSLOW TAYLOR (18561915) Taylorit nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks" . Ta töö sooritamiseks paremate meetodite leidmisele. Põhiküsimus , millega Taylor töötas, oli , et töölised töötasid liiga aeglaselt ja juhtkond ei tajunud, et ülesannete täitmiseks on paremaid viise. . Taylor otsustas, et hoolika analüüsi ja katsetamisega on võimalik leida iga töö tegemiseks üks efektiivseim viis. Taylori töö organiseerimise printsiibid: · Iga töö tegemisel tuleb traditsioonilised võtted asendada teaduslikega. Töölisi tuleb teaduslikul alusel valida, treenida ja õpetada. tööliste tundmaõppimine ja õpetamine,ka töötasu tõstmine.
ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi,
J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960
Referatiivne ülevaade ****** Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 Sissejuhatus Suurema osa oma ajast puutume kokku paljude organisatsioonidega ettevõtete, asutustega, kust me tellime oma kaupa, organisatsioonidega, kes tellivad meilt kaupa või teenust. Nad on igaüks omamoodi ja erinev. Just nii nagu firma juhid selle loonud on. Juhid on paljuski oma töötajatele eeskujuks, siinkohal loeb juhtide juhtimisstiil kuidas nad juhivad organisatsiooni, kuidas motiveerivad töötajaid, et muuta töö effektiivsemaks, saavutamaks eesmärke. On leitud erinvaid juhtimisstiile, mis kõik on efektiivsed. Kuid kindlasti ei ole ühte ja ainuõiget stiili, mis sobiks igale ettevõttele, tagades selle edukuse. Organisatsioonid ei otsi enam nii väga juhte, vaid liidreid. Juht peab saavutama töötajate seas liidri positsiooni, kes neid juhendaks, motiveeriks ja oleks neile eestvedajaks. Kes annaks neile n
koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. need on teemad 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6
3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud
(Raamatus The Principles of Scientific Management (1911)) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. (Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida. Ta on kronometraazimeetodi esmarakendaja. Meetod põhineb tööoperatsiooni korduvate elementide uurimises ja tööaja kulu mõõtmises kellaga, kaameraga või muude tehniliste vahenditega. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitööl, sh valmistoodangul põhinevad
populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades
juhtimisprotsessi moodustavad juhi poolt täidetavad funktsiooni: planeerimine(eesmärkide seadmine, reeglite arendamine, tuleviku prognoosimine), organiseerimine(sobivate töötajate valik, ülesannete jaotamine, otsusõiguse andmine, alluvate töö koordineerimine), eestvedamine(inimeste mõjutamine, vastuoludega tegelemine, väärtuste tähtsustamine) ja kontrollimine(standardite kehtestamine, reageerimine, kui kõrvale kaldutud). JUHTIMISSTIILID. 1)Autokraatlik. Grupis käib kõik juhi korralduste järgi. Juht ise töös ei osale. ->parem kvantiteet, palju vaenullikust ja agressiooni, alistuvust juhile ning sõltuvust juhist. 2)Demokraatlik. Grupis toimuv otsustatakse võrdselt koos, kõigi arvamusi ära kuulates. Juht anna ainult tehnilist nõu, tehes seda valikuvariantide esitamise kaudu. Juht püüab töös mõõdukalt osaleda, et grupi liikmeid innustada. -> hea töömotivatsioon, suurem originaalsete lahenduste hulk.
Suhetele orienteeritud juhid on sõbralikud ja avatud, heades suhetes nii alluvate kui ka ülemustega. Sellest tulenevalt tõid Blake ja Mouton välja mitmeid juhtimisstiile: 1. laissez faire-juhtimisstiil las-minna-juhtimisstiil, juhtimine otseselt puudub; 2. country club-juhtimisstiil klubijuhtimine, liigne semutsemine; 3. autoritaarne juhtimisstiil võimukas juhtimine; 4. demokraatlik juhtimisstiil (team management) meeskondlik juhtimine; 5. middle of the road - juhtimisstiil kesktee-juhtimine 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise pohimote. F. Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: 1. Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; 2. Olukorrakontrollitavusest; 3
o Elton Mayo: Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama. Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis: grupiprotsessid töötajate individuaalse omadused erinevad juhtimisstiilid juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted o Douglas McGregor: X- ja Y -tüüpi juhid: X Y *Inimesed laisad ja võimalusel väldivad *Töö on in jaoks loomulik teg töö teg *Inimese suunatus jõupingutustele, on *Inimesi tuleb suunata, asuvad tööle võimeline end ise kontrollima
ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 1.2 Administratiivne koolkond ...uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. · Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine.
..5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 2. Juhtide vajalikud oskused ja omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 3. Juhtimisstiilid ja nende uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...7 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... 8 5. Juht ja organisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10 5.1 Juhtimine kui tugi- ja põhitegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3
Jagab juhiseid ja kontrollib tegevust. Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 34. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 35. Selgitage passiivse (mittevahele segava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline näide.
tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. • Henri Fayol – juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine.
Võimalik vastus: Mayo keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Selgus, et vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. ● Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist.
Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus Isikule orienteerituse kompetentsus Esitluse kompetentsus Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses,
23. Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 24. 1.Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 25. 2.Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajaid tuleb hoolega valida, treenida ja arendada. 26. 3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 27. 4.Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 28. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad 29. Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. 30. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni:
niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust. Ouchi leidis, et Jaapani firmad on X kultuuris ja USA firmad Y kultuuris. Kuna kumbki polnud ideaalne, noppis ta mõlemalt poolt positiivseid aspekte ning lõi Z teooria. 2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita
Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus · Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1
kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada/ tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö/ tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest). Taylor jagas töö osadeks ning soovitas seda normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad töötasustamise süsteemid. Henry Ford- autotööstur. Arendas tootmisprotsessi, mille tulemuseks oli masstootmissüsteemi (konveieri) loomine. Henry Gantt- rõhutas omanike ja
9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor . 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida. Ta on kronometraazimeetodi esmarakendaja. Meetod põhineb tööoperatsiooni korduvate elementide uurimises ja tööaja kulu mõõtmises kellaga, kaameraga või muude tehniliste vahenditega. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitööl, sh
16. Looja on F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. a) Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks b) Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. c) Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö d) Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 17. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad 18. Looja Henri Fayol. Juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. a) Otstarbekas tööjaotus b) Võim ja vastutus c) Distsipliin d) Käsuliini ühtsus e) Tegevussuuna ühtsus f) Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele
Alluvad võivad sel teel kompenseerida ebaõiglaselt saadavat madalat töötasu või selle eest kätte maksta. Varguste puhul on väga oluline eristada põhjuseid (ebaõigluse tunne, ebaausus) probleemi tunnustest (puudujäägid, raha või esemete kadumised). Tajutava ebaõigluse puhul ei hakka mitte igaüks varastama, selle tee valivad ikkagi inimesed, kellele pole selged aususe ja ebaaususe mõisted. Kuna alluvate rahulolematus võib põhjustada asutusele märgatavat kahju, vajab juhtkond piisavalt infot, et ennetada võimalikke probleeme. Rahulolu uurimine Töörahulolu uurimisest on juhtimistegevuses mitmekülgset kasu: · Saadakse infot alluvate tööhoiakutest · Tänu uuringu ettevalmistusele, läbiviimisele ja tulemuste läbiarutamisele paraneb info liikumine · Uuring on oluliseks pingemaandajaks, sest inimesed saavad välja öelda selle, mis on neil hingel · Uuringu tulemused annavad infot töökorralduse parandamiseks · Aitavad planeerida
· Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused · Koosolekud reeglite järgi organiseeritud · Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine · Otsustatakse ja delegeeritakse · Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: · Kaasav juhtimisstiil · Suunatus tulevikku · Jagatud vastutus · Keskendumine tulemusele · Eesmärgile pühendumine · Loovus · Heal tasemel kommunikatsioon · Kiire regeerimine 18. Kirjelda grupi arenguetappe. Millest sõltub grupi sisemine areng? Grupi arenguetapid: · Moodustumine - eesmärkide määratlemine, liidri esilekerkimine
motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea
õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele · mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi · mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutusele klassis Väljapanekud klassiruumis · teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea jm) · esitamine ja edendamine (lisamaterjal) · arutelu (probleem, sündmus) · võistlemine ja koostöö (rühmatööd) · tähistamine · õpilastööde avaldamine Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad Iseseisvus Liberaalne(mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus Vaenulikkus Armastus Autoritaarne(sekkuv) Autoriteetne(sekkuv) Kontroll Mittesekkuv õpetaja · Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad.
Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega `. 9.Milliseid juhtimisstiile ja juhi rolle teate? Iseloomustage neid.Mis juhi töös nõuab loovust? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Juhtimisstiilid: D.Goleman`i põhjal ( Harvard Business Review 2000): Diktaatorlik stiil. Juht- sundija.; Teedrajav stiil. Juht- autoriteet; Humanistlik stiil. Juht ühendaja.; Enamust arvestav stiil. Juht demokraat.; Taset kehtestav stiil. Juht domineerija.;Juhendav stiil. Juht- nõustaja. Juhi rollid: Planeerimine; Organiseerimine; Vahetu juhtimine /mõjutamine; Kontrollimine. JUHTIDELE VAJALIKUD OSKUSED JA OMADUSED Juhile vajalikud oskused võib
· armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega, tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel saavutamaks organisatsiooni eesmärke.
järjekorras teha, andes igale osategevusele kindlatest järkudest (etappidest) koosneva menetluse kuju. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Osategevused ja toimingud vastavad küsimusele "mida teha?", toimimisviisid ja -võtted aga küsimusele "kuidas teha?". Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ning võtted moodustavad juhi juhtimisstiili. Mõne mõjuka juhi poolt pikema aja jooksul viljelduna ning teiste juhtide poolt ulatuslikult järgituna võib juhtimisstiilist kujuneda organisatsioonis juhtimiskultuur. Juhtimistasandid: Tegevuse ulatuse järgi jaguneb juhtimine (põhjustab organisatsiooni hargnemist laiuti, horisontaalselt): erialajuhtimine - tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad (raamatupidamine, tootmine jt);
annaabi.ee 
