Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimise alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, töötajatervjuu, suhtlemine, vestlus, küsimusi, lähenemine, ametliku, kanal, osalev, toetav, edastamise, sisekom, mitteametliktervjueeritav, uskumus, alluvad, mitteametliku, visioon, missioon, toimimine, suurenda, vestlust, dialoog, asjalik, käiku, õhkkond, parima, tausta, kompromiss, grupis, weberimsuheteteraktsioonimõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine aga ei ole ühe pressiteate või reklaamkuulutuse saatmine. Vaid on läbiv mõtteviis ehk juurdunud mõtteviis ja lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Organisatsioonilised suhtlemisvõrgustikud Organisatsioonikaardid raporteerimiskettide kujutamiseks info liikumine
..............................................................................13 4.1Küsitluse tulemused..................................................................................................... 13 4.2Soovitused organisatsioonile........................................................................................15 1. ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS Meie otsustasime mikrouuringu läbi viia tehases, mis loodi aastal 1991. Tehas tegeleb uste kui ka akende valmistamisega. Organisatsioon on tänaseks päevaks saavutanud kindla koha Eesti turul. Toodete valik on laienenud klientide soovidest lähtuvalt ning uueneb pidevalt. Organisatsioonil on 2 müügiosakonda üle Eesti, kus töötab hea väljaõppe saanud personal. Tehas pakkub tööd käesoleval ajal rohkem kui 130-le inimesele. Ettevõte on väga avatud uuendustele ja tulevikus plaanib laieneda veelgi. Organisatsiooni esmaseks eesmärgiks on
· eesmärgid · kommunikatsiooni vajadus · sihtrühmad · sõnumid · sõnumi edastamise kanalid 3 · sõnumi edastamise aeg Kommunikatsiooniplaan tipneb tegevuse hindamisega. Suhtlemisstrateegiad Strateegiate võtmeelemendid: · Regulaarsed ülevaated töötajate hoiakutest (auditid) · Järjekindlus ning lubaduste täitmine (avatud suhtlemine, usaldus) · Personaliseeritud suhtlemine (face-to-face suhe ülemuste ja omanikega) · Ausus ja avameelsus (skeptilisemad nõuavad rohkem) · Valmidus uuendusteks ja arenguks (intranet, video) Sisekommunikatsiooni audit Audit: annab juhtkonnale teada, millised on sisesuhete valupunktid, kus on vaja arengut või inimeste koolitamist Annab suhtekorraldajale teada, kas juhtkond toetab sisekomm-i
Väärtuste tüübid: Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, sot tunnustus, õnn, vabadus Tugväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, tasakaalukas, viisakas Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
kontrollsüsteemi oluline osa, mille abil juhid saavad informatsiooni, mis organisatsioonis toimub ning kuidas on alluvad oma tööülesandeid täitnud. Siia hulka kuuluvad ka alluvate ettepanekud ja osalemine otsustusprotsessides (Valk 2003:200). 1.2 Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis Suur hulk informatsiooni liigub organisatsioonis horisontaalselt ning hõlmab samal hierarhiaastmel paiknevate osakondade omavahelist suhtlemist. Horisontaalne suhtlemine on kommunikatsioon samal ametiastmel töötavate inimeste vahel, kuid isegi siis, kui tegemist on erinevate ametiastmetega, ei mõjuta staatuse barjäärid tavaliselt omavahelist suhtlemist, kuna tihti on tegemist informaalse suhtlemisega, pigem näost-näkku kui kirjaliku vormiga ning vahetatakse kogemusi, saadakse teavet üksteise tegemistest. Selle tulemusena on tagasiside kiirem ja info moonutused väiksemad (Valk 2003:201). 1.3 Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis
· Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada · suurem on kaaslaste mõju tootlikkuse suurendamisel, kasutada saab teiste abi ja ressursse · julgem mõtlemine, riskivõime ja loovus, kõrgem emotsionaalne lülitumine tööülesannete täitmisse - suurem vastastikune aktsepteerimine ja toetus · enam orienteerutakse probleemide lahendamisele · paremad võimalused töö jaotamiseks ja madalam hirm läbi kukkuda
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
Võib ka kirjutada sissejuhatuse lõppu, millist rahuldust töö tegemine pakkus (mis Sinu jaoks oli eriti huvitav). Sisekommunikatsioon ja selle tähtsus Kas mingist juba vaadatud tekstist saaksid siia ka lisada lõigu, sise- ja väliskommunikatsioonin erinevuse kohta. Sissejuhatusest võiksid need kommunikatsiooni kirjeldavad osad ka siia tuua. Sisekommunikatsiooni viise on väga palju - vestlus, kõne, loeng, videokonverents, kiri, memo, raport, e-mail, faks, aga ka riietus, intonatsioon, žestid või näoilme. Loetelu pole ammendav. Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil, kas ametlikult või mitteametlikult (Vos, Schoemaker, 2001: 86). Ametlik kommunikatsioon toimub organisatsiooni struktuurist lähtuvalt ja mitteametlik kommunikatsioon tekib sotsiaalsetest suhetest (Hirokawa, 1996) (sellistes töödes ei panda nii väikeste lõikude vahepealkirju
· positiivne hoiak kui stiil. AVALIKE SUHETE MUDELID Organisatsioonil on võimalik suhtekorraldust läbi viia firmasiseselt või osta vastavat teenust suhtekorraldusfirmalt. Ameerika professor Grunig pakub välja 4 avalike suhete mudelit: 1.Press Ettevõte saadab meediakanalile oma informatsiooni. 2.Avalikkuse teavitamine Ettevõte palkab inimese, kes suhtleb infokanalitega või otse sihtgruppidega. 3.Kahepoolsed asümmeetrilised avalikud suhted Kommunikatsioon on kahepoolne,kui organisatsioon püüab väljaselgitada inimese käitumise motiive ning käitub nii, et saavutada tema mõistmine ja sellele vastav käitumine. On arvestatud rohkem organisatsiooni kui avalikkuse huve. 4.Kahepoolsed sümmeetrilised suhted Need suhted baseeruvad organisatsiooni soovil arvestada avalikkusega, isegi siis, kui see põhjustaks organisatsioonile ebamugavust ja lisakulutusi. Sellised suhted oleksid ideaalvariant,mida küll praktikas väga vähe leidub. SUHTEKORRALDAJAD
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
Suhtekorralduse peidetud ehk jäämäe veealuse osa moodustavad: Juhtidenõustamine, Uuringud ja analüüsid Programmide planeerimine Programmide hindamine Seega kõik need tegevused, mis on esmapilgul silmale nähtamatud ning reegline leiavad aset organisatsiooni sees. Frazer seitel on kokkuvõtvalt öelnud, et efektiivse suhtekorralduse eesmärk on harmoniseerida organisatsiooni sisesed ja välised suhte dnii, et organisatsioon naudiks mitte ainult sihtgruppide heatahtlikkust aga ka stabiilsust ja pikka iga (Seitel 2001). Definitsioonidest Analüüsides definitsioone suhtekorraldust iseloomustavateks märksõnadeks suhtekorraldus kui protsess, dialoogi loominesihtgruppidega, kahesuunaline kommunikatsioon, usaldusväärse suhte loomiseks vajalikud uuringud ja analüüsid, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine, loomingulisus, organisatsiooni sisesuhete korraldamine, tegevuste suunatus organisatsiooni hüvanguks.
.........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3
organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
enamik sihtgruppi on venelased – seega nende jaoks on meie uudis müra.), tagasiside (–isiku vahetud reageeringud ja info edastamine kommunikatsiooni protsessis) reaktsioon (emotsioon peale teate kättesaamist) , kommunikatsiooniviga? 4. Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni? Keskkond mõjutab kommunikatsiooni , kuna sõnum võib keskkonnategurite mõjul võimenduda või hoopis kaotsi minna. 5. Missugustest etappidest koosneb suhtlemine? Ümberlülitamine iseendaga suhtlemiselt partneriga suhtlemisele; kontakti loomine, põhiteadete vahetamine, kontakti katkestamine; 6. Missugused on informatsiooni edastamise võimalused? 7. Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik? Suhtekorralduse ehk PRi juhtmõte on luua arusaamist plaanipärase, kahepoolse ja järjepidava kommunikatsiooni abil. Ehk siis teha organisatsiooni tegevus oma
Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus Ligipääs tippjuhtidele Partnerlus, teadlikkus Põhilised probleemid - Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni - Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel - Pudrutamine (ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine, olude varjamine) - Bürokraatlik suhtlemine Reaktiivsed meediasuhted Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht Intervjuu – Pressikonverents - Kõne Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks Pressiteade Mis on uudisväärtus? – Mõjukus Värskus Prominentsus Konflikt Lähedus Aktuaalsus Ebatavalisus Küsimused Kes? Mida? Kus
turuosa või muude seatud näitajate osas? Aga uute protsesside Äri- ja otsene edu loomise või muude otsest oodatud mõjude osas organisatsioonile? Kas projekt aitas kaasa organisatsiooni ja selle infotehnoloogilise infrastruktuuri ettevalmistamisele Tulevikuks tulevikuks? Kas organisatsioon on paremini valmis tulevaste valmistumine võimaluste ära kasutamiseks? Kas projekti käigus arendati uusi oskusi? Mitte kõik projektid pole keerulised. Isegi neis projektides, mis on valdavalt väljakutseid pakkuvad võib leida mõne lihtsamini juhitava aspekti. Uurimused on viinud nimekirja tunnusteni, mis eristavad projekte omavahel. Projektijuht saab neid tunnuseid kasutades
motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine Karismaatiline lähenemine Liidri sünnipärane autoriteet Erinevad juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik (keelan käsen Demokraatlik (perefirma või poon ja lasen) väike organisatsioon) Isiklik Autoritaarne (lähtub Meeskonda loov (rahuldab
Äripartner: analüüsija, planeerija strateeg, otsustaja, probleemide ennetaja Teenindaja: värbaja-valija, intervjueerija, organiseerija, info vahendaja (hea ja halva) ,,Käehoidja": õhkkonna looja, kontakti hoidja, pingemaandaja (emotsionaalne puhver) 3. Personalipoliitika valdkonnad ja koostamise põhimõtted Valdkonnad: Personali värbamine ja valik Töö tasustamine Töötajate karjaari planeerimine Personali koolitus Suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega Töötervishoid ja töökaitse Organisatsioonisiseseid töösuhteid reguleerivad normatiivaktid ja dokumentatsioon Põhimõtted: Iga töötaja saab aru ettevõtte missioonist ja põhiväärtustest ning oma tööpanuse olulisusest ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Iga töötaja vastutab oma töötulemuste eest. Juhid on ettevõtte väärtuste kandjad.
tekitavad töötajates stressi ja ebamäärasust, mistõttu langeb ka töö tulemuslikkus. Juhina üritaksin tagada informatsiooni õigeaegset edastust ning kommunikatsiooni läbipaistvust. Näitena siinkohal võiks tuua organisatsiooni siselehel Intranet’is kõigi oluliste otsuste, sündmuste ja informastiooni kajastust, mis tagab kõikidele töötajatele võrdse ligipääsu informatsioonile. James Baba Abugre (2011) on väitnud, et efektiivne suhtlemine juhtide ja alluvate vahel võib parandada töötajatevahelisi suhteid ja usaldust, soodustada suhtevõrgustikke, mille tagajärjel suureneks organisatsiooni sotsiaalne vastutus. Lääne kultuurile omaselt pooldan mina organisatsioonis võimudistantsi vähesust, ehk juhina oleksin kättesaadav kõigile töötajatele. Igal töötajal oleks võimalik otse minu poole pöörduda. Ühest küljest on otsene kontakt töötjatega
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlas. Ehk siis organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb 2 või enamast inimesest ning funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kolm allsüsteemi: - Inimesed – sotsiaalne allsüsteem. Inimesed moodustavad organisatsioonisisese
arendamine ühtsele käitumisele. Soodne keskkond, positiivsed hoiakud, loovus, koostöö ja partnerlussuhted võimaldavad tulemuste saavutamist. Laine Simson, Ph.D 5 Personalijuhtimine 2013 PERSONALI PLANEERIMINE ANALÜÜSITAKSE: Milliseid inimesi vajab organisatsioon? · organisatsiooniga seotud, lojaalne · motiveeritud · vilunud, kompetentne · kõrge energia tase · hea kohanemisvõime · koostöövõimeline Mida vajab inimene organisatsioonilt? · eesmärki, sihti, mõtestatust, tervikutunnet · motivatsiooni, huvitatust · ühtekuuluvust, osalust, seost teistega, oma rolli tundmist · tunnustust, hindamist, tagasisidet · abi, konsultatsiooni · arenemisvõimalust, õppimisvõimalust ja selleks soodsat keskkonda
eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1 informatsiooniline eesmärk - oma tegevuse adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil
Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsessi toimimist (personal, raamatupidamine, asjaajamine jne. 5. Mis on töö analüüs? Töö analüüs on organisatsiooni tegevuses valdkond, mille käigus kogutakse informatsiooni ametikohal tehtava töö kohta, ja uuritakse töö iseärasusi
•Inimesed eri regioonidest seotud: majanduslikult; sotsiaalselt; kultuuriliselt •Organisatsioonikäitumisega seotud küsimused: •Kuidas juhtida ja töötada efektiivselt uues reaalsuses? •Globaliseerumise mõju meeskonnatööle •Mitmekesine tööjõud •Mitmekesised kultuurilised väärtused •Sobiv organisatsiooni struktuur ja juhtimine? •Uued töötamise viisid •Uut tüüpi oskused –emotsionaalne intelligentsus, globaalne ja avatud meelelaad; mitteverbaalne suhtlemine, konfliktijuhtimine. (3) Uued esilekerkivad töösuhted •Enne „digiajastut“: 8-9 tunnised tööpäevadSelgem töö-eraelu tasakaal•Globaliseerumine: surve töötada rohkem tunde („24 h graafik“)Oganisatsioonikäitumisegaseotud küsimused: •Töö-eraelu tasakaal •Tööstress, sh tehnostress •Kaugtöö* ja sellega seotud küsimused* Kaugtöö–töökorraldus, kus inimestel on tööks vajalik IT tugi ja nad töötavad 1 või enam päevi kuus kodust või mujalt kui kontorist
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
annaabi.ee 
