Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisarvestuse kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partiis, üldkulu, 3125, omahind, üldkulud, otsekulu, jääktulu, 1250, 6500, masintund, kasutasin, sobiks, müügihind, omahinna, tehnoloogia, taotluslik, loengukonspekt, klient, tellida, pirn, sülearvuti, kasumlik6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule:
konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi jaoks ebameeldiv müügikoht ja parkla olemasolu · Ebameeldiv klienditeenindus · Soovitava kauba raske leitavus · Vähene reklaam Järgnevalt on toodud rida ettevõtte tegevusi. Otsustage, millised neist on rohkem ja millised vähem seotud ettevõtte turundustegevustega? 1) Võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mille tulemusena toote omahind alaneb oluliselt.- Oluliselt seotud. 2) Raamatupidaja sisestab arveid.- Vähem seotud. 3) Raamatupidaja helistab kliendile maksmata arve pärast.- Oluliselt seotud 4) Kaubad transporditakse kliendi juurde. - Oluliselt seotud 5) Kaubad antakse kliendile üle.- Oluliselt seotud 6) Viiakse läbi kliendiküsitlus.- Oluliselt seotud 7) Ettevõtte klienditeenindaja vastab telefonikõnedele.- Oluliselt seotud
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudsete kuludega. Sageli kulude kogumine ja jagamine toimub raamatupidamissüsteemis korraga. Kulu kirjendamisel sisaldab kulukood nii kogumise kui ka jaotamise andmeid. Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. (pudelite kulu jookide tootmisel). Pudelid saab kergesti seostada, saab näit. üle lugeda. Kaudne kulu (indirect costs) – kulu seos kuluobjektiga on olemas, kuid ei saa seostada lihtsal viisil. Näit. osakonna juhataja töötasu seos ühe joogi liigiga mitmeid erinevaid jooke tootvas osakonnas. Kulude klassifitseerimine otseseks või kaudseks sõltub kuluobjekti valikust.
· Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud · Põhitegevuse üldkulud kõik ülejäänud põhitegevuse kulud va otsekulud · Organisatsiooni üldkulud kulud, mida tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega. Otsekulud + Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud =
5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted.enamkasutatavad nendest on täiskuluarvestuse põhimõte(kõik kulud jagatakse tooteühikutele saades ühiku kogukulud,sealjuures otsekulud kantakse tooteühikutele otse,kaudkulud kogutakse kõigepealt kulukeskuste lõikes ja pärast seda jaotatakse valitud põhimõtte aluselt tooteühikutele) ja osakuluarvestuse põhimõte(kulud jaotatakse muutuvateks ja püsivateks ning jagatakse ainult muutuvad kulud tooteühikutele saades müügikatte ehk jääktulu.muutuvad kulud kantakse tooteühikutele peale otse,püsikulusid ei kanta, neid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena ning neid arvestatakse ettevõtte kasumi väljatoomisel). KULUARVESTUSE MEETODID:1)tellimusjärgne kuluarvestus-rakendatakse siis, kui majandusüksuse tegevus põhineb lepingutele, tellimustele või partiidele,mis on eraldi määratletavad.kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse
Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm logistilise juhtimise kontseptsiooni (hankelogistika, materjalilogistika jajaotuslogistika) moodustavad kokku integreeritud logistika juhtimises kontseptsiooni. 7. Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus? Käive (müük): tegevuskulud (töötasud, materjalid, üldkulud, maksud) kapitalikulu (kapitali hind*kasutatud kapital) = EVA EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. EVA iseloomustab väärtust, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlust, mida võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks aspektiks on kapitali hind.
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
komplekteerimisel väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid
· kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt · kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel. 12. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 13. Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas need on omavahel seotud? Ruum, seadmed ja personal on laomajanudse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 14
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssi
komplekteerimisel väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust
komplekteerimisel väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 7 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning
Ülesanne 2-9 Muutuvkulu ühe toote kohta on 4 kr. Lisaks sellele kulub kuus 11000 kr ruumide rentimiseks ja 20000 kr kontoritöötajate palkadeks. Leida firma kulufunktsioon. Ülesanne 2-10 On antud firma kulufunktsioon C(q)=55q+5000. Hinna ja nõutava koguse vaheline seos on p(q)=500-45q. Leida avaldis firma kasumi arvutamiseks. VASTUSED 2-4 a) C(q)=5500+600q; b) 65 500 kr. 2.5 [a] ja [b]. 2-6 a) C(n)=500n+7000; b) 82 000 kr. 2-7 a) 2640 kr; b) 55n+2640, kus n on partiis olevate kaupade hulk. 2-8 a) P(q)=2q-100 000; b) 20 000 kr. 2-9 C(q)=4q+31 000. 2-10 P(q)=-45q2+445q-5000. 2.4 Kasumifunktsioon lineaarse nõudlus- ja kulufunktsiooni korral Näide 2-7 Tulu- ja kasumifunktsiooni leidmine. Firma kulude analüüs näitas, et ühe kuu toomiskulud on C=5q+200, kus q on tootmismaht. Nõudluse analüüs näitas, et nõudlusfunktsioon on lineaarne ja avaldub kujul p=50-1,25q, kus p on hind. Leida firma tulu- ja kasumifunktsioonid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Lisandunud väärtus ei ole sama mis kasum. Samuti ei ole väärtuse lisamine mitte abstraktne termin, see on ka majanduslikult mõõdetav. 1990-ndate algul tuli finantsjuhtimisse kasutusele uus termin: EVA, ehk majanduslik lisandväärtus (economic value added). Lühend EVA on registreeritud konsultatsionifirma Stern Stewart CO kaubamärgina. Käive (müük) _Tegevuskulud ( töötasud, materjalid, üldkulud, amortisatsioon, maksud) Kapitalikulu (kapitali hind * kasutatud kapital) EVA Peamine põhimõte: Ka kapitalil on oma hind ja seda tuleb arvestada analoogiliselt muude äriettevõtte tegevuskuludega. Me ütleme, et firma on lisanud väärtust ajaperioodi jooksul, kui see on genereerinud kasumit, mis ületab firma kapitali maksumust. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid. Omanike/ investorite jaoks on reaalne kasum kasum pärast kapitalikulude mahaarvamist
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneae
Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
mõjutavate probleemide vältimiseks. 17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
SfB Rootsi päritoluga (Ehitusküsimuste Koostöö Komitee) Töötati välja 1947 49 Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi. See ei ole mõeldud inseneriehituse jaoks. Elemendi tase - nt sein(21) Konstruktsioon nt plokkmüüritis (F) Element + Konstruktsioon (21)F Lk 9. esimene pool 0 ehitusplatsi üldkulud 1 vundament, mullatööd 2 karkass 3 täiendavad konstruktsioonid (karkassitäite konstr) 4 viimistlus jne. Soome ehituskulude klassif. süsteem TALO 70 kasutati 70-ndatel TALO 80 kasut. Laialdaselt eriti 90-ndatel ja tänagi TALO 90 laialdasem kasutuselevõtt seisab ees. TALO 80 kasutatakse: · projekteerimisel nt. ehitusseletuskirjade ülesehitusel · hoonestamisel nt. hanke planeerimisel, tellija mahuarvutusel · ehitusettevõtte kuluarvutustes nt
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
· Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
annaabi.ee 
