Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhi käitumise mõju alluvate käitumisele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, internet, ülemus, kets, vries, müstika, pegasus, alluvad, maniakaalne, kunst, intervjuu, tõhusus, psühholoogia, soomlane, kindlast, nori, randmann, humanitaar, sotsiaalteaduste, motiveerida, diagnoos, mainori, kõrgkool, juhilt, oodatakse, vältimine, juhina, tõlkinud, suurenda, kidon, kiida, soomlased, ajamine, lahend, arvamuslugutajumine. Kommunikatsiooni võib jagada kaheks liidri sõnumite sisu ja nende sõnumite esitamine. Liidrite poolt saadetud sõnumid sisaldavad nii afektiivset kui kognitiivset infot. Kui juhid edastavad efektiivselt enda visiooni, võidavad nad järgijate usalduse, mis aitab omakorda kaasa suhtlemisalasele rahulolule juhi ja järgija vahel. Castaneda ja Nahavandi Juhi mõju alluvate tööga rahulolule väidavad, et alluvad, kes tajuvad juhtide käitumist nii suhetele kui ülesandele orienteeritult, on kõige kõrgema rahuloluga. 3.3 Rahulolu tööga Kõige levinumad faktorid, mis viivad töötaja stressi ja rahulolematuseni on töö enda olemusega seotud, mille sees ka inimestevahelised suhted aset leiavad. Antud uuringus leiti tugev seos juhi suhetele orienteeritud juhtimisstiili ja töötaja suhtlemisalase rahuloluga. Tööstuse valdkonnale peaks huvi pakkuma asjaolu, et töötajate madalale töö- ja
ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus pööratakse inimese tegevusele, tema
Samuti tekitab see segadust töötajate vahel, kuna pole selge, kes ülesande peab täitma. Võib tekkida ka olukordi, nn vastutuse tühimikke, kus mingi tööülesande täitmist ja sellega seonduvat vastutust pole kellelegi määratud. Iga töötaja peab vastutama oma tegevuse piires. Kõiki kohustusi ei saa määrata juhile, vaid vastutus peab kuuluma neile, kes seda tööd tegelikult teostavad. Liider ei saa ega ole kohustatud vastutama selle eest, et tema alluvad oma tööd hästi teeksid. Vastutus töö õigesti tegemise eest peab kuuluma töö teostajale. Niikaua, kui juht võtab enda peale probleemide lahendamise ja õigete otsuste vastuvõtmise, ei hakkagi ükski töötaja oma tegevuse eest vastutama, süüdistades alati teisi oma ebaõnnestumistes. Tekib nn ohvriefekt. Selle asemel, et ise vastutust kanda, süüdistatakse teisi oma tegemata jätmistes. Liidri töö ei ole teiste probleemide lahendamine, vaid töötajatele
rikutud järgmistele põlvedele. Jätkuv raiskamine mittetaastuvate maavarade või taastuvate maavarade ülekasutus on privileeg praegusele generatsioonile järgneva arvelt (DavidM.Messick, Max H.Bazerman Ethical Leadership and the Psychology of Decision Making http://www.esperio.it/userfiles/file/Ethical%20Leadership%20And%20The %20Psychology%20Of%20Decision%20Making.pdf). EETILISE ORGANISATSIOONIKULTUURI KUJUNDAMINE Selleks, et organisatsioon oleks nii majanduslikult kui moraalselt edukas, peab kujunema õhkkond, kus väärtustatakse eetilist tegutsemist. Kõige paremini saame eetilist tegutsemist hinnata organisatsioonikultuuri vaatluse kaudu, kus üheks tähtsamaks teguriks on juhi-alluva suhted, millest selgub, kuidas koheldakse oma töötajaid, kuidas suhtuvad töötajad oma organisatsiooni (saladuste hoidmine, ausus, altkäemaksud jne.) või kuidas koheldakse kliente, konkurente, koostööpartnereid (Siirde, V
kes omab juhivõimu. (Kotkas 1999: 165) 1.1 Juhi ja liidri erinevus Juht täidab eelkõige administratiivseid ja kontrolli funktsioone: ressursside hankimine ja jaotamine, igapäevase tegevuse korraldamine, inimressursside rakendamine. Liider tegeleb pikaajaliste eesmärkidega, mis on oma olemuselt uudsed ja muutustele orienteeritud: organisatsiooni visiooni väljatöötamine, võimustamise strateegiate rakendamine, väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidri tegevus toimub alati vastastikuses mõjutuses oma järgijatega, nii nagu liider kujundab oma järgijate käitumist, on liidri käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine. (Randmann 2011: 16,17) EMT juhatuse esimehe Peep Aaviksoo arvates on juhil ja liidril vahe. ''Usun, et liidril
eest, arendada organisatsiooni strateegiliselt ja arvestada väliskeskkonna muutusi (Levalt 2010). Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine (Alas 1999). Esmatasandi juhi ülesanneteks võib pidada üksiktoimingute elluviimist ja seejärel nende kontrollimine. Seega, kui vaadelda ettevõtte siseselt, siis alluvad keskastme juhid tippjuhtidele ja esmatasandi juhid keskastmejuhtidele. Tippjuhtidel on ka suurem esindusroll kui keskastmejuhtidel. 2. Juhtimisstiilid Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna, on väga palju tähelepanu pööratud erinevate juhtimisstiilide uurimisele (Alas 1999). Juhtimisstiile on uuritud juba üle poole sajandi, mille jooksul on algseid stiile ja koolkondi
aspekte. 1) rolliootused- on antud rolli täitjale esitatavad käitumise ning tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Tihti arvavad inimesed, et teine pool ( juht) teab tema rolli suhtes esinevaid ootusi. Inimestel on organisatsioonis erinevad ametirollid, mis on tavaliselt fikseeritud ametijuhendites, eeskirjades ja määrustikes. NÄITEKS: Juhid täidavad oma töös tihti erinevaid rolle ( ettevõtja, võtmeisik, sidepidaja, kontrollijad, finantside jagajad jne) Alluvad ootavad juhilt, et nende soove ja vajadusi mõistetaks. Juht ootab alluvalt aga, et ta täidaks korrektselt oma ülesandeid. Samas aga peab juht juba lahendama ja võtma vastu otsuse mingi konflikt lahendamisel jne. 2) rollikujutlus- näitab, milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ning teiste ootustest sellele. Suhetes juht- alluv peavad mõlemad osapooled kujutlema kolme erinevat rolli: a) juhtide oma rollikujutlust,
arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut jne. 2) Suhtlemisoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. 3) Kontseptuaalsed oskused - oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Juhi omadused: a) Edevus b) Empaatiavõime c) Julgus d) suhtlemisoskus Juhtimine 4. Juhi funktsioonid. 4 Põhilist funktsiooni: 1)Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. 2)Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur.
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
Firmad pööravad rohkem tähelepanu klientide eelistustele kui toodete ja protsesside juhtimisele, üha laiemalt levib ühe inimese tegev olemine korraga mitmes valdkonnas. Juhtimisteooria areng Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Teooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine täidaksid oma eesmärgi. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu on ühele või teisele põhiküsimusele pööratud või mida eriti rõhutatud, võib välja tuua üheksa organisatsiooni- ja juhtimisteoorias valitsevat põhilist lähenemisviisi. Planeerimine
organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
· Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, ei ole ka juhti. Juht on see, kes võtab enesele vastutuse. Juhile alluvad täitjad, kes töö ära teevad. Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. o Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. o Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed
3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni-dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist. 18) Too välja organisatsioonikäitumise kui teaduse eesmärgid. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust.
Üksikute allüksuste (nt. piirkondlikud juhid) juhid töötavad välja strateegiliste sammude detailid oma allüksustes ja rakendavad strateegilist plaani madalamal tasandil. (Leimann 2003:24) Juhi erinevad rollid 7 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID Juhte liigitatakse tasandite järgi kolmele tasanile: tippjuhid, keskastmejuhid ja esmatasandi juhid. Ettevõtte siseselt vaadates alluvad keskastmejuhid tippjuhtidele ja esmatasandi juhid keskastmejuhtidele. Sidepidaja rollis tegutsevad üldiselt tipp- ja keskastmejuhid.Samuti täidavad tippjuhid esindaja rolli rohkem kui esmatasandi juhid.Informatsiooni levitamise ja kogumisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasandile. Juhid täidavad oma tasandil kõiki rolle,kuid ajakulu ja osatähtsus on erinev. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine.
Orgaaniline struktuur kasutab tihti töötajate meeskondi. Töötajad vajavad minimaalselt formaalseid reegleid ja otsest kontrollimist. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus - ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. (optimaalseks loetakse 3-7 in) Juhtimisulatust mõjutab: 1. Organisatsioonisisesed protseduurid. 2. Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda suurem juhtimisulatus 3. Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, seda suurem juhtimisulatus 4. Töö iseloom - mida keerulisem ja teadmisi nõudvam protsess, seda väiksem juhtimisulatus. 5. Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus, kuna juht ei pea pöörama tähelepanu kitsalt erialastele küsimustele
1. Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsused. 2. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. 3. Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama. 4. Koordineerimine hõlmab tegevusi, mis seovad üksiktegevused tervikuks ja suunavad need üldiste eesmärkide täitmisele. 5. Kontroll tähendab tegevuse vastavuse tagamist plaaniga. Juhtimise klassikalised printsiibid Fayoli järgi: 1. Tööjaotus 2. Autoriteet . 3. Distsipliin 4. Käsutamise ühtsus. 5. Tegutsemisühtsus 6. Isiklike huvide allutamine üldistele. 7. Õiglane tasu. 8. Tsentraliseerimine. 9
Keskjuhtimine vastab juhatamise ja korraldamise ning esmane tase operatsioonid e juhtimisele. Organisatsioonides on nendel tasemetel väga erinevaid ametinimetusi: juhatajad, esimehed, asetäitjad, programmi juhid jm. Keskjuhid vastutavad nende alluvuses olevate juhtide ja allüksuste töö eest. Esmatasandi juhid vastutavad otsese tootmistöö või juhtimisega mitte seotud töö tegemise eest. Esmajuhtideks on meistrid, brigadiirid, sektsioonijuhatajad jpt, kelle alluvad tegelavad vahetult toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. 4 Juhi rollid On selgitatud kümme juhtide erinevat kuid omavahel seotud rolli, mida võib jaotada kolme rühma: suhtlemisega seotud rollid, informaatsiooniga seotud rollid ja otsustaja rollid. Suhtlemisega seotud rollid seonduvad inimestevaheliste suhetega ja tulenevad juhi ametikoha formaalsest autoriteedist
Volituste ja vastutuse fikseerimise printsiip: · Volitused ja vastutus peavad olema kirjalikult fikseeritud (nt tööleping) Õiguste ja kohustuste vastavuse printsiip: · Alluvale delegeeritud õiguste maht peab vastama temale delegeeritud kohustuste mahule. · Töötajal peavad olema vajalikud ja piisavad volitused kõikide ülesannete täitmiseks, mille eest ta vastutab Töö ja vastutamise tasandi vastavuse printsiip: · Ära tee seda, mida võivad teha sinu alluvad · Juhi ülesanne on alluvaid abistada, aga mitte teha ära seda, mida nad peaksid ise tegema Kõrvalekaldumise eest vastutamise printsiip: · Kõikidest tegelikest ja oodatavatest plaanidest kõrvalekaldumistest tuleb viivitamatult ette kanda. Kontrollimine · Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele.
16. Programmeeritud otsus (programmed decision)- Programmeeritud otsused tehakse olukorras kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele küsimuste jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud. Samuti on sellisteks otsusteks tootmises tehtavad otsused, kus on määratletud, milliseid oskusi on vaja mingi töö jaoks. Juht sõnastab otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teisteks ülesanneteks. 17. Määratus (certainty)- mis tähendab, et kogu otsuse tegemiseks vajalik informatsioon on juhile kättesaadav. 18. Risk (risk)- mis tähendab, et eesmärgid on selgesti eristatavad ja informatsioon on kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Risk on ohu või ebaedu ilmnemine. 19
Puudused: ei ole universaalselt kehtiv, selle põhjal väheneb staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena, mudel näib piirmeetodina kna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1
analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Organisatsiooni vaadeldakse süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist: · Inimesed · Struktuur · Tehnoloogia · Väliskeskkond Inimesed- moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest.
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 4 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM ,, ,,Ma panen Sind tegema seda, mida mina tahan, nii et see Sulle endalegi meeldib. Ja kui ei meeldi, teed ikkagi ja nii, nagu mina nõuan." Just niiviisi mõistavad paljud juhid motivatsiooni, mis on viisakam sõna võimu õige kasutamise tähistamiseks. Ma usun, et juhtivtöötaja üks kõige suuremaid võimeid on panna oma alluvad tööd tegema, ilma et tuleks kasutada võimu, mida ülemuse koht talle annab. Ma tean, et mul see võim on ja ma võin seda alati kasutada, kui ma teisiti ei saa. Kuid kas ei ole minu võim just niisama tugev, kui ma seda ei kasuta? Kas ei tähenda võimu kasutamine seda, et olen lootusetus olukorras ja võimetu lahendama probleeme ilma võimu abita? Kahtlemata on kasutamata võim omamoodi tagavara". (Belker 1996: 104) 1.1. Mis on motivatsioon
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
Juhtimis alused Mõisted 1. Organisatsioon organisatsioon on defineeritud kui inimrühma, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. 2. Formaalne organisatsioon Ehk ametlik organisatsioon. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapitali mõiste Inimkapitali on määratlet
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 45. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide Juht ei suuda oma tegevust plaanida; · Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; · Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; · Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; · Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 46. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis.
Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst. Juhtimise funktsioonid ·planeerimine Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine; · organiseerimine Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õiguste, kohustuste ja vastutuse andmine; · korralduste andmine alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni
ülesandeid tuleb täita, ja tagasisidet alluvatele nende töösoorituse kohta. Allapoole suunatud kommunikatsiooni ainukasutamine organisatsioonis kõneleb autokraatlikust juhtimisstiilist või/ja töötajate passiivsusest ning vähesest kompetentsusest. Ülespoole suunatud kommunikatsioon toimib organisatsioonis kui tagasiside saamise ja kontrollsüsteemi oluline osa, mille abil juhid saavad informatsiooni, mis organisatsioonis toimub ning kuidas on alluvad oma tööülesandeid täitnud. Siia hulka kuuluvad ka alluvate ettepanekud ja osalemine otsustusprotsessides (Valk 2003:200). 1.2 Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis Suur hulk informatsiooni liigub organisatsioonis horisontaalselt ning hõlmab samal hierarhiaastmel paiknevate osakondade omavahelist suhtlemist. Horisontaalne suhtlemine on kommunikatsioon samal ametiastmel töötavate inimeste vahel, kuid isegi siis, kui
annaabi.ee 
