Lauamäng maailma riikide teemal Saaremaa Ühisgümnaasium, 9A klass Autorid: Juhendaja: Ülevaade- Meie loovtöö eesmärgiks oli teha lauamäng ja tutvuda lauamängude ajalooga. Tahtsime tutvuda ka mõnede maailmariikidega ja nende asukohtadega. Et seda teha kleepisime lauamängu aluseks maailmakaardi. Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris ning neid mängiti juba kiviajal. Ainsad, kes lauamänge ei mänginud, olid Austraalia aborigeenid ning eskimod. Küll on aga hilisemal ajal ka eskimod omandanud kasvõi veski-sarnased lauamängud. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. ...
kvalifikatsiooni. Kokkuleppe juhendamise osas sõlmib üliõpilane ise õppejõuga. Vajadusel abistab osakond üliõpilast juhendaja leidmisel. Teema registreerimiseks esitab üliõpilane vormikohase avalduse. 7. Diplomitööde teemad ja juhendajad kooskõlastab õppekava juht ja kinnitab akadeemilise üksuse juht kaitsmisele eelneval semestril etteantud tähtajaks. Lõputöö juhendamine 8. Lõputöö on üliõpilase iseseisev töö. Juhendajal on nõustav ja suunav roll. 9. Juhendaja: - annab nõu valitud teema eesmärgi püstitamisel, probleemi põhjendamisel, ainestiku käsitlusviisi ja tööst tulenevate ülesannete täpsustamisel, meetodite ja loov-praktilise ülesande teostuseks sobiva tehnoloogia valikul ning annab nõu praktilise osa ja kirjaliku osa omavaheliste seoste tugevdamiseks; - abistab töö ülesehituse loomisel;
Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts. mõõtmiseks) Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele 2. 3. Paluge juhendajal skeem kontrollida. 4. Mõõtke juhendaja poolt antud voolutugevuse Ie korral pinge Ue(x) väärtused solenoidi keskpunktis ja vähemalt kümnes punktis mõlemal pool keskpunkti etteantud sammuga. Kandke mõõtmistulemused tabelisse. 5. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel lülitage seadmed välja. 6. Arvutage Ue(xi) ja arvestades seadme parameetreid (S1, N1, n) ning ringsagedust ω,
Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu
Pöördenurga saab määrata polerimeetriga- Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 6. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused
alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või
· 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Valmistage ca 100 cm3 lahust juhendaja poolt etteantud kontsentratsiooniga. Suhkur kaaluge elektrilisetel kaaludel täpsusega 0,01 g. 6. Peske polarimeetri küvetti (otstest klaasidega suletav toru) esialgu veega, seejärel aga valmistatud suhkrulahusega.Valage uuritav lahus küvetti ning sulgege see. Jälgige ,et küvetti ei jääks õhumulle. 7. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse
1,59 0,77 3. 1,53 0,77 4. 1,56 0,80 5. 1,57 0,78 d1keskmine=1,57 d2keskmine=0,78 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=r2=d2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R.
1,59 0,77 3. 1,53 0,77 4. 1,56 0,80 5. 1,57 0,78 d1keskmine=1,57 d2keskmine=0,78 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=Пr2=Пd2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R.
õpingud õe õppekaval, siis tuleb tal veel aasta aega sooritada praktikat antud kutsealal. Eestis niisugust asja ei nõuta, siin on võimalik oma alal töötada abiõena juba kolmanda kursuse alguses. Arvan, et selline süsteem, kus töötada saab juba koolis õppimise ajal, on väga hea, sest töökogemus annab juurde väga palju julgust, oskusi ning kogemust. Kui meil Eestis on igal üliõpilasel praktika ajal üks juhendaja ning vahel mõnel juhendajal isegi mitu juhendatavat, siis näiteks Austrias tegeleb ühe üliõpilasega mitu inimest. Multikultuursuse tundmine ei ole tähtis vaid patsientidega suhtlemise seisukohast. Kuna meditsiin areneb pidevalt ning pidevalt luuakse sidemeid ja koostöö lepinguid erinevate välisparteritega, siis tuleb see kasuks ka suhtluses teiste kollegidega. Arendamaks meie teadmisi, peavad inimesed erinevatest maailma paikadest omavahel koostööd tegema, kuid selleks on vaja suhelda
Kuidas vähendada sotsiaalset looderdamist? Sotsiaalse looderdamise vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Väga hea moodus on tagada töö kindel struktuur, mis võimaldab juhendajal/õpetajal kontrollida üksikliikmete individuaalset panust. See toimib vaid juhul, kui vastavad grupiliikmed on sellest ka ise teadlikud. On mõistlik koostada aruandlussüsteem, kus meeskonnaliikmed saavad hinnata rahulolu iga liikme isikliku panusega. Samuti saab sinna üles märkida ka erinevad probleemid ning väljakutsed seoses ühise grupitööga (Jones, K. 2013) Selleks, et iga liikme panus oleks selgelt tarvilik ning kohustuslik edukaks töö valmimiseks,
5. Sa saad nii palju edasi liikuda, kui täringuga veeretad. 6. Iga riik, mille peale on võimalik liikuda, sisaldab tegevust. 7. Peatudes riigil, tuleb täita selle riigi tegevus. 8. Riik, kus mäng algab on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeratasid. Lauamängu valmimine Laumängu valmimisele kulus 5 tundi. 1. Lõikasime välja sobiva papitüki. 2. Lasime juhendajal välja printida A3 suuruses maailmakaardi. 3. Kleepisime papitükile must-valge maailmakaardi. 4. Otsisime internetist sobivad riigid, mida kasutasime lauamängu tegemisel. 5. Värvisime välja valitud riigid erinevate värvidega. 6. Mõtlesime igale riigile kohased tegevused/ülesanded. 7. Varusime vajalikud nupud ja täringu. 8. Mõtlesime välja lauamängu reeglid. Lauamängus sisalduvad tegevused: Austraalia- Proovi veeretada võimalikult suur number.
Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad ja katseseadme konstandid: Ra=5,3 mm; Rk=2,7 mm; solenoidi keerdude arv N=2067 ja solenoidi pikkus l=0,39 m. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valige selline mõõtepiirkond, et osuti hälve oleks maksimaalne. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidivoolu tugevusest. Selleks suurendage solenoidivoolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus väheneks igal mõõtmisel kümnendiku
Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures olevale juhendile. 5. Lülitage ostsillograaf sisse ja oodake, kuni ekraanile ilmub kujutis (ilma impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7. Saavutage ostsillograafi sünkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest võnkumistest
2 vasakvõi parempoolset osa). Fokuseeritud pildi korral on heleda ja tumeda poolringi lahutusjoon selgepiiriline. 3. Leidke polarimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma I1 I 2 kogu vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud, st (vt joonise 21.3 keskmine osa). Märkige üles skaala lugem α0 . 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesanne. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma I1 I 2 vaateväli ( ). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi I1 I 2 1 ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud. 6
galvanomeetrit läbiv vool väheneb kaks korda, s.o. galvanomeetri osuti asub skaala keskel. Seejuures ei tohiks voltmeetrinäit muutuda. Kui see aga veidi muutus, siis tuleb pinge reguleerida endiseks ja täpsustada R2 väärtust. Vastavalt Ohmi sedusele on R1 ja R2 summa nüüd võrdne galvanomeetri sisetakistusega, s.o. Rg=R1+R2 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem. 4. Mõõtke töös kirjeldatud metoodikale galvanomeetri sisetakistus. 5. Vastavalt juhendajalt saadud kalibeeritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistus magasinidel. 6. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 7. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust R2 katseliselt. 8. Leidke kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad
Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. Valemite [1] ja [3] analüüs näitab siiski, et sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu korral on nii kasutegur kui ka kasulik võimsus suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele
Praktika jooksul saab tutvuda haigetega, kellel on erinevad haigused ja teha erinevaid protseduure. 2. Praktika eesmärkide püstitamine. Oluline on, et küsimusest ,,Mida enne praktikat tegema pean?" saaks laiem ja sügavam ,,Kuidas valmistuda, et praktikast võimalikult kasulik õpikogemus oleks?" Igas protsessis peab olema eesmärk. Eesmärk on vajalik selleks, et vähendada koormust praktikandil kui ka juhendajal. Ühese eesmärgi püstitamine aitab kohaneda. Eesmärk on tutvuda meeskonnaga, struktuuriga, töökohaga. Teine etapp-mentoriga. Mentor on vajalik selleks, et praktikant ei tunne ennast üksinda praktikakohal. Ühine oluline eesmärk vestluse juures on: ,, Meil on ühine eesmärk - ma olen sinu poolel". Vajadus rääkida koheselt olulistest asjadest ja leida lahendus. Jagatakse muresid ning analüüsitakse sügavamal tasemel. Hiljem võib anda keerukamaid ülesandeid. Põhilised eesmärgid:
Kuidas toimub lavaline liikumine ja esmete paigutus. Kuidas on tegelaskujud kostümeeritud ja grimmeeritud. Kõike seda näitlikustada noortele läbi teatri. 1. 7.30 Juhendaja saabumine- juhendaja ootab osalejaid kultuurimaja ees ning võtab nad vastu lapsevanematelt. Buss on tellitud kohale kella 8-ks. 2. 8.00 Väljasõit Vanemuisesse- juhendaja kontrollib veel viimast korda nimekirja, et kas kõik on bussi peal. Kellegi hilinemisel on juhendajal olemas osalejate vanemate telefoninumbrid, et helistada. Vahendid: mobiiltelefon, osalejate nimekiri. 2 tundi ja 30 min 3. Teatri etendus- üheskoos suundutakse saali. 1 tund ja 55 min Eesmärk: tegelaskujude tutvustamine ning silmaringi avardamine. 4. 14.00 Sõit koju- bussi peale ning sõit Raplasse. Bussisõidu ajal arutatakse nähtut. Eesmärk: arendada analüüsimisoskust ja eneseväljendamist.
Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni edastamine uutele töötajatele / praktikantidele aitab neid ettevõtesse sisseelamisel ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel. Tööde organiseeritus ning juhendaja osa ettevõttes ja praktikal Külm köök : Minu praktika ajal oli 2 erinevat juhendajat, kelle juhendamisel sooritasin erinevaid ülesandeid. Kui ühel juhendajal ei olnud enam mulle tööd pakkuda, tegin teise juhendaja juures tööd. Põhiliselt juhendas mind Gerli, kelle käe all tegelesin puuviljade ja magustoitude ettevalmistusega. Samuti komplekteerisin ( panin õhtul järgmiseks hommikuks hommikusööki välja ). Raili juures tegelesin soolase toiduga, nt. Erinevate sortide juustude lõikamisega ja vaagnatele sättimisega, kalade vaagnatele sättimine ja kaunistamine. Gerli ja Raili olid ettevõttes külma köögi kokad.
1. Tutvugee goniomeetri TC-5 ehitusega, seadke ta töökorda. Määrake optilise mõõtesüsteemi täpsus. 2. Kinnitage difraktsioonivõre goniomeetri aluslauale nii, et võre jooned (pilud ja tõkked) oleksid paralleelsed kollimaatori piluga ning võre tasapind oleksid risti kollimaatorist tulevate kiirtega. Difraktsioonivõre täpsus ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral pöörata goniomeetri aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida seni tehtut ja täpsustada tööülesannet. 4. Pöörake pikksilma niitrist suurima teie poolt mõõdetava, nullmaksimumist parempoolse m-ndat järku maksimumi kohale ja lugege optilise mõõtesüsteemi abil pikksilma nurkasend mp skaalal. Täpsemaks mõõtmiseks fikseerige pikksilma asend ja kasutage kruvinihutit. 5. Pöörake pikksilma niitrist järgmisele, ühe võrra väiksemat järku maksimumile. Lugege jälle pikksilma asend skaalal
1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate. 4. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 5. Asetage liugkontakt C potentsiomeetri skaala keskele näidule 5,00. (Mõõteskaala kogupikkus, nagu öeldud, on 10,00 ühikut.) Muutes takistussalve R takistust, saavutage galvanomeetri nullnäit. Protokollige nii potentsiomeetri kui takistussalve näit (vastavalt l1 ja R). Mõõtmiseks võib lüliti K sulgeda ainult lühiajaliselt, sest voolu sisselülitamine
välja õmblejate töö masstootmises ning kuidas täpselt on erinevad etapid ära jaotatud. Lisaks sellele õppisin juurde palju uusi nippe, kuidas õmblustöid veelgi kiiremalt ja täpsemalt teostada. Praktika kestvus oli piisavalt pikk, mis võimaldas lähemalt tutvuda erinevate ettevõttes tootmises olevate toodetega. Üldiselt arvan, et sain praktika alguses endale püstitatud ülesannetega väga edukalt hakkama. Millegagi hätta ei jäänud ja jõudsin kõik õigeaegselt valmis. Ka juhendajal jätkus tehtud töö üle ainult rõõmu tunda. Tema sõnul polevat neil nii häid praktikante veel enne olnud. 11
komplekt (klaasplaat + lääts). Komplekti nihutamisega mikroskoobi laual püüdke leida asend, kus on näha Newtoni rõngad. 6. Kruvinihuti (kruviku) keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi vertikaalne joon liigub paralleelselt ringide tsentrit läbiva püstsirgega. Kui ei, siis saavutage see komplekti (klaasplaat + lääts) nihutamise ja niitristi pööramisega. 7. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge juhendajal saadud pilt kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõdetavate rõngaste arv peab olema vähemalt 6. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoobi alus liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat mõõtehälvet. Näiteks viige alus algul nii palju paremale, et mikroskoobi niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake alust
pikkus ja s I – voolutugevus solenoidis. Seega taandub kogu katse solenoidi kriitilise voolutugevuse sk I leidmisele. 2 2. Töö käik 1. Protokollin mõõteriistade ja katseseadme konstandid 2. Koostan skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Palun juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitan sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerin anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valin sellist mõõtepiirkonda, et osuti hälve oleks maksimaalne. 5. Ootan, kuni anoodvool jääb enam-vähem konstantseks. 6. Määran anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidivoolu tugevusest. 7. Esitan andmeid juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtan skeem lahti. 8
Kliendid: Suvel on pigem klientuuriks turistid. Seal ööbivad grupid, kui ka tavainimesed, kes tulid puhkama või meelelahutust otsima. . Mikrokliima töökollektiivis Praktika ajal käis juhendamine nii, et minu juhendaja andis töökäskluse edasi koristajale ja koristaja edastas selle käskluse mulle. Tihti ma olin teise koristajaga koos, et ta saaks jälgida minu tehtavat tööd, mille alusel saaks ta mulle hinde panna ja hiljem anda tagasisidet minu töö kohta. Juhul, kui juhendajal oli kindel ülesanne ainult minule, siis ta tuli ja tegeles minuga ja näitas ette, kuidas miskit tegema peaks. Meeskonnatöö oli hea ja omavahelised suhted samuti. Kõik olid vastutulelikud, sõbralikud ja võtsid kohe omaks. Ei olnud vaenulikkust. Kui koristusel või pesude triikimisel midagi valesti sai tehtud, siis ei tuldud kurjustama, vaid näidati ette kuidas tehakse õigesti. Murede või küsimuste tekkimisel oskasid kõik vastata või suunata kellegi poole, kes aitas.
Kruvinihuti keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi horisontaalne joon liigub piki ringide diameetreid. Kui ei, siis saavutage see alusplaadi nihutamise ja niitristi pööramiesga. Rõngaste tsentris peab olema tume laik. Kui tsentris on hele laik, ei ole lääts plaadiga kontaktis (nende vahele on jäänud segavaid tolmukübemeid) ning kokkupuutepindu tuleb puhastada. 8. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge praktikumi juhendajal saadud pilti kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoop liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat viga. Selleks viige näiteks mikroskoop algul niipalju vasakule, et tema niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake mikroskoopi kruvinihuti abil nihutama tagasi paremale ning viige niitrist esmalt
või kohvile minna paluti mul valvata suppe, et üle ei keeks midagi või midagi praadida. Valmistasin ka juustuvalikut (asetades taldrikule võimalikult palju erinevate juustude viile ja lisandiks oliive ning viinamarju) ja palju muud huvitavat. Peale ühe töö lõpetamist tuli oma töökoht koheselt puhastada ja suuremad ning rasvasemad nõud viia nõudepessu, noad, väiksemad kausid, lõikelaud tuli ise ära pesta. Mina hoidsin oma töökohta alati korras ja kui parasjagu polnud juhendajal aega mulle mingit uut tööd anda, siis aitasin puhastada ja korrastada ka teiste laudu ning puhastasin kraanikausse. Veel märkasin et kohviku Shakespeare kokad armastavad väga oma tööd, see sai mulle juba esimese päeva lõpuks selgeks. Olen kuulnud et paljudes ettevõtetes on nii, et kokad teevad kiiruga midagi valmis, peaasi et töö kaelast ära saaks, aga Shakespeares oli hoopis teistmoodi, kõik tegid oma tööd väga püüdlikult ning hoolikalt, neile oli väga tähtis
1. 0,66 1,56 2. 0,64 1,54 3. 0,68 1,58 4. 0,65 1,49 5. 0,64 1,59 d1keskmine=0,65 d2keskmine=1,54 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=r2=d2/4. S1=0,33(mm2)=0,33*10-6(m2) S2=1,86(mm2=1,86*10-6(m2) 3.Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. 4.Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest
c) juhi kujutlus sellest, kuidas kujutleb tema rolli teine pool. (Vadi lk. 110 vaata) NB! JOONIS LK: 34 juht ja alluv Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Juhi rolli omandamisel on tähtsad kohal nende töökogemused, eriti esmased kogemused ja töökohad. Seega omandatakse antud rolli mudel, mis tihti jääb hilisemas käitumises uute kogemuste võrdlemise etaloniks. Juhi rollikujutluse kujunemisel on suur osa kaasa rääkida heal juhendajal või nõustajal. Nõuandja (mentor) õpetab kuidas tegutseda ja mida tuleks vältida. ( tihti vanem kolleeg). Liigne nõuandja aga võib takistada uue liikme arengut ja iseseisvumist. 3) rollikäitumine- on inimese tegelik käitumine antud rollis. See võib mitmel põhjusel erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Tihti sõltub inimese tegelik käitumine ka inimese soovist või kui ta ei taha ega suuda antud rolli täita. Põhjuseks võib olla rolli ebamäärasus, st
Kuna meeste isikukood algab 3-ga, naistel 4-ga, siis võib väita et naistel tuleb alati suurem number ning meestel kõige väiksem COUNT() käsk annab teada palju kirjeid on: 1. SELECT COUNT(ISIKUKOOD) FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA WHERE HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=1 OR HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=2; Loeb kokku kui palju teevad isikukoodid kokku esimesel ja teisel huviringi juhendajal 2. SELECT COUNT(ISIKUKOOD) FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Võtab kokku kõik isikukoodid tabelis Päring läbi kolme tabeli: a. Väjastatakse piiranguteta kõik read: select huviringi_juhendaja.huviringi_juhendaja_id, töö_huviringi_juhendajana.huviringi_juhendaja_id, töö_huviringi_juhendajana.huviring _id, huviring .huviring _id, from huviringi_juhendaja
Valemitest [1] ja [2] järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad
vahemikus 40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga
Leidke optilise mõõtesüsteemi täpsus goniomeetri passist või küsige juhendajalt. Pange kirja spektraallambi tüüp. 2. Kontrollige, kas difraktsioonivõre on kinnitatud goniomeetri lauale nii, et võre tasapind on risti kollimaatorist tulevate kiirtega ning võre jooned (pilud ja tõkked) on paralleelsed kollimaatori piluga. Difraktsioonivõre täpse ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral kallutada väikest kettakujulist aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida difraktsioonipilt ja täpsustada tööülesanne. 6 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 4. Lahtikeeratud survekruvi 9 korral pöörake kõigepealt alust koos pikksilmaga nii, et niitrist jääks teie poolt mõõdetava parempoolseima (suurimat järku) peamaksimumi lähedale. Seejärel kinnitage survekruvi 9 ja kasutades kruvinihutit 8 (joon. 19.3), pöörake pikksilma niitrist ettevaatlikult
meetmed. Kaebuse esitanud isikuga võetakse ühendust ja püütakse leida võimalikult kliendisõbralik lahendus. Lisaks dokumentatsioonile sain koostada mõne päeva tellimusi, mis eeldas väga rasket mõtlemist, arutelu. Kauba tellimine oli väga raske just seetõttu, et esimene osa tellimustest pidi laekuma AS Pere tellimuskeskusesse enne kella 11.00-i. Siis sai ära tellitud suurem osa kauapa järgmiseks päevaks. Minu tellimuste tegemist kergendas veidi see, et juhendajal oli ette näidata eelnevate päevade tellimused, mille järgi orienteeruda, kuid samas pidi jälgima, mis kaup oli riiulis ja mida mitte. Teine osa tellimuse koostamine oli ahjusooja leiva ja saia tellimine. See sai määratud olemasolevate saiade ja leivade arvust. Kolmas osa tellimusest toimus enne 15.00-i, mis eeldas kogu hommikuse tellimuse üle vaatamist ning kui oli vaja siis sai kõikki toodanguid juurde tellida.
ülevaatamiseks) 8)mis on kõige suuremad ohud 1.ohud töö tähtajaks valmimisega 2.ohud töö kvaliteedis 9)kas on soov kirjutada uurimistöö põhjal artikkel? – tahab reaalselt midagi muuta, midagi öelda ühiskonnale Millised on head koostöö eeldused juhendajaga? Distsipliin- aja planeerimine Uurimistöö kirjutamine on üliõpilase mitte juhendaja ülesanne, juhendaja on nõuandja ja suunaja, kuid mitte töö koostaja Juhendajal on vähe aega Üliõpilane peab ise näitama intsatiivi Tähtaegadest peab rangelt kinni pidama – kokulepitud ajaks esitatakse kõik töö osad Juhendajale esitatav tekst peab olema korralik- korrektne ja viimistletud tervik (keelekorrektor- lause ehitus oleks korrektne, et sõnakordus puuduks) Enne juhendajale esitamist peab oma teksti üle lugema ja läbi kirjutama
· Juhi all mõistetakse isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat Õppesõidu ajal õpilane ei ole juht. Ta peab õppima sõiduõpetaja või juhendaja juuresolekul. Sõiduõpetaja on erikoolituse läbinud isik, kellel on vastav tunnistus, mis lubab tal töötada sõiduõpetajana autokoolide juures. Juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat ja selle aja jooksul ei ole teda karistatud joobes juhtimise eest ning viimase kolme aasta jooksul ei ole temalt juhilubade kehtivust peatatud ega neid ära võetud LE rikkumiste eest.. Tal tuleb esitada ARK büroole avaldus ning tal on võimalik saada tunnistus üheaastase kehtivusajaga. Juhendataval peab kaasas olema koolituskursuse õpingukaart. TERMINID
Kui õpilane teadvustab, et komisjon hindab lisaks lõpptulemusele ka protsessi kulgu, võib loota, et praktilise tööga ei alustada vahetult enne kaitsmist. TÖÖ TEOSTAMISE ETAPP Arengut oluliseks pidav õpetaja ei võta praktiliste tööde juhendamist lisakohustusena, vaid näeb selles võimalust uute kogemuste hankimiseks, mille käigus saab oma õpilast paremini tundma õppida ning tema mõttemaailma individuaalselt kujundada. Kuigi professionaalsel juhendajal peab olema juhendatavast rohkem teadmisi ja oskusi, ei tohiks karta ka valdkonda, milles praktilised kogemused puuduvad, või olukorda, kus õpetaja õpib ja kogeb midagi uut koos õpilasega. Kunstiõpetaja ei ole õppinud skulptoriks, aga ta on suuteline aitama õpilasel, kes otsustab skulptuuri valmistada, oma kunsti mõtestada. Muusikaõpetaja pädevusse ei kuulu näiteks kandle ehitamine, aga seda õpilasega
Kotli on ka Väike-Maarja arhitektuuripilti mõjutanud, ta on projekteerinud Väike-Maarja algkooli ja ka oma vanemate kodu Väike-Maarjas, kus vanemad sõjapaos olid. Kohusetundliku ja täpse mehena ei hoidnud Alar Kotli oma tervist ja lahkus küllaltki noorena 4.oktoobril 1963. Kotli on maetud Tallinna metsakalmistule. 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.1 Idee Idee näituse korraldamiseks tuli meie uurimistöö juhendajal Kadri Kopsol 2013. aasta kevadel, kohtudes esmakordselt Alar Kotli perega. Nähes Anu Kotli korteris Alar Kotli loodud mööblit, maale ja teisi temaga seotud esemeid, tekkis mõte korraldada Alar Kotli 110. sünniaastapäevaks 2014. aasta augustis arhitekti isikunäituse. Valmis plaan kasutada Alar Kotli 1936 projekteeritud Väike-Maarja algkoolimaja ühe osana näitusest - näitusesaalina, luua väljapanek arhitekti seni avalikkusele eksponeerimata
eest, ettevõtte poolset juhendajat ja raamatupidajat sõbraliku koostöö eest. Samuti veel koolipoolset juhendajat …….. ja õppejuhti …….., kes tutvustasid üldiseid reegleid ja ülesandeid. Kõik vajalikud praktikaülesanded said täidetud ning kogemusi sain hulgaliselt juurde nii reaalses majanduselus kui eriti tööalaselt. Kõik praktika õpiväljundid said täidetud ja ettevõtte poolt võimaldati sooritada kõik programmijärgsed ülesanded, takistusi ei esinenud. Juhendajal leidus minu küsimuste ja juhendamise jaoks alati aega. Omandasin palju uusi töövõtteid ning tänu praktikale saan paremini ka koolis eelnevalt õpitud teooriast aru. Õppisin paremini kasutama tehnoloogilisi seadmeid ja kasutama omandatud teadmisi erinevates tööolukordades ning ka leidma eneses initsiatiivi erinevate olukordade ja probleemide esiletõstmiseks. Sain praktika sooritamisel parema põhja edasiõppimiseks ning tunnen rohkem, et vastutan ise oma tehtud töö eest.
B. Mulle tutvustati ainult allüksust, kus praktika toimus C. Mulle ei tutvustatud praktikaettevõtet ega allüksust, kus praktika toimus 2. Kas Teil võimaldati sooritada praktika programmijärgseid ülesandeid? A. Mul võimaldati sooritada programmijärgseid ülesandeid B. Mul võimaldati sooritada programmijärgseid ülesandeid osaliselt C. Mul ei võimaldatud sooritada programmijärgseid ülesandeid 3. Kas Teie juhendajal oli Teie jaoks aega? A. Tal oli minu juhendamiseks alati aega B. Tal oli minu juhendamiseks vähe aega C. Tal ei olnud minu juhendamiseks üldse aega 4. Kas Te olete juhendamisega ettevõttes/asutuses rahul? A. Olen juhendamisega väga rahul B. Olen juhendamisega rahul C. Ei ole rahul 23 Lisa 3. Lisa 4. Praktika subjektiivne tulemuslikkus praktikandile
· otsib tööle retsensendi; · aitab koostada kaitsekõnet; · hindab õpilase töö protsessi (annotatsioon, vt lisa 3). Juhendaja teeb õpilasega koostööd, suhtub juhendatavasse eelarvamusteta ja positiivselt, innustab ja julgustab ning annab konstruktiivset tagasisidet. Juhendaja kirjutab õpilase uurimistööle hinnangu ehk annotatsiooni (vt lisa 3). Juhendaja hinnang lähtub põhimõttest, et see on hinnang ka minu tööle. Seega juhendajal ei ole arukas välja tuua probleeme, pigem peaks tema huvi olema neid varjata. Juhendaja hinnangus tuleks esile tuua uurimistöö autori saavutused ja peamised töö tugevused, hinnang teoreetilisele käsitlusele ja empiirilisele osale, uurimisproblemaatika aktuaalsusele ja valitud metoodika otstarbekusele. Juhendaja võib lisaks uurimistöö sisulisele osale esitada ka omapoolse hinnangu õpilase kohta, milles oleks soovitatav viidata õpilase töösse suhtumisele, tema initsiatiivile,
Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus uuringus mitte osaleda või katkestada osalemine selles uuringu mis tahes etapil. Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud ja personaalsete materjalide avaldamiseks peab saama vastavate isikute nõusoleku. 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid Kui õppija ei võta arvesse juhendaja seisukohti ega lähtu lõputöö teostamisel juhendaja näpunäidetest, on juhendajal õigus end juhendaja kohalt taandada. Kui õppija ei pea kinni lõputöö kirjutamise kalenderplaanist, on koolil õigus juhendaja avalduse alusel tühistada õppijale antud uurimistöö või praktilise töö õigus. Kui õppijal puudub kooli kinnitatud juhendaja, ei pea kool õppija lõputööd arvestama. Kui lõputöö on valmis, kuid sellel puudub retsensendi hinnang, ei pääse töö kaitsmisele.
õpetajate ja õpilaste töökoormus ei tohiks oluliselt suureneda, selleks lepitakse kokku, millal ja mitu korda üldjuhul toimub juhendamine ning kokkulepitud aeg märgitakse tunniplaanis (nagu konsultatsioonid, koorilaul jne). Näiteks võiks juhendamine toimuda üle nädala, kaks korda kuus; loovtööde koostamine ja juhendamine on soovitav korraldada veerandite kaupa; ühele juhendajale ei tohi langeda liigsuur koormus, seetõttu võib juhendajal olla maksimaalselt 4 õpilast või 3 rühma; loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Õpetaja kohtub juhendatava(te)ga vähemalt neli korda. juhendaja roll on suunav: · aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel; · soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel; · jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
31 kulub aasta kümneid. Pealegi pole inimestel mitte kuskilt alustada. On olemas vaid teooriad, paljud neist üsnagi ulmelised, mis viitavad teistele dimensioonidele. Inimene peaks reaalselt läbi ussiaugu, mis on sammuti ulmekirjandusest pärit, läbi kukkuma ja tagasi tulema, et saaks kindlalt väita, et miski seal on. Järelikult võib isegi kõrgtehnoloogia olemasolu korral nende otsimine võtta aastakümneid aega. Minu juhendajal tuli pähe küsida sellist küsimust, et kas nende universumite vahel saaks liikuda. Selle peale natukene mõelnud, vastas Tempel, et ilmselt siiski mitte. Meile teada olevate füüsikaseaduste järgi ei oleks võimalik reisida, kui just ussiauke ei ole. Tuvike vastas selle peale aga nii, et kindlasti on veel praegugi neid loodusseadusi, mida pole avastatud ning mis võivad välja tulla alles aastate pärast. Seega arvas ta,
104. Et põldude vahele sündinud Jõgeva linn on siiski ka rohelist ilmet võtnud, on suuresti nüüdseks manalateele asunud Aleksander Orase teene, kelle sünnist hiljuti möödus 100 aastat. Enne surma jõudis ta veel juhendada, kuidas Piiri parki uusi puugruppe mulda panna (Alter: 1991). Aleksander Oras sai eelkõige tuntuks aastail 1946 1961 Jõgeva parkide ja haljasalade rajamise eestvedajana ning puude istutamisega linnatänavate kaunistamiseks. Parkide rajamise juhendajal on äärmiselt eluline roll. Jõgeval poleks nii kodune olla, kui kaupluste jadade vahel puuduksid pargid. Rohelus lisab värvi hoonete hallusele. 4 Loetud ajalehtede uudised võis jagada majandus- ja kultuuriuudisteks. Relevantne on tutvustada kodulinna algust. Seda tänapäeva noor ei tea, kuigi hea on teada, kuidas miski oma ilme on saanud. Saab võrrelda, kui palju on linn arenenud ja mis on vanast ajast alles.
Töö läheb siiski läbi ja nüüd jääb vaid oodata selle kinnitamist atestatsiooninõukogus. Poeg on vanaonu peale väga solvunud. Ent hiljem ilmuvad Otakuzi rajatud uusasunduse taimedel, mida on niisutataud äravooluveega, just sümptomid, millele Naimdzon on tähelepanu juhtinud. Ning samal ajal võtab liiduvabariigi valitsus Naimdzoni projekti äärmiselt hoolikale kaalumisele. Ka Normurad saab üha enam aru, et õigus on vanaonul ja mitte juhendajal, ja eriti pärast seda, kui juhendaja tuleb otsima kolhoosi toetust, et tema Siberi jõgede ümberjuhtimist propageeriv teos esitataks riikliku preemia saamiseks. Normurat polegi järsku enam atesteerimisest ja teadlasekarjäärist huvitatud, saades aru, et on seni usaldanud valet inimest, lootnud liialt isa kõikvõimususele ja eiranud tõelise abistaja abi. Otakuzi saab Naimdzoni elutarkusest aru alles siis, kui satub ise piirkonnasekratär Abrar Sukurovi kriitika alla
näiteks iseseisvumise arenguks. Laps, keda vanemad hoiavad kodus, võib saavutada usalduse võõra inimese suhtes käies mänguringis või trennis. Erinevates harrastusrühmades õpib laps sotsiaalseid põhioskusi. Näiteks jalgpallitrennis õpitakse andma järge teisele, ootama, kuulama ja kaotama. Harrastuste juhendaja võib mänguea lõpul ja varases koolieas pakkuda lapsele head ja sooja täiskasvanusuhet. Juhendajal võib olla eriline tähendus mehe või naise mallina, kellega laps samastub. Millist mehe/naise malli pakutakse juhendatavatele on küsimus, millele igal juhendajal tuleb ise otsida ja leida vastus. Mänguealise mõtlemist juhib taju. Kõik peab olema katsutav, nähtav, tunnetatav. Laps mõtleb nii nagu näeb ja kogeb. Teadlikkus ja mõistmine tundub lapse mõtlemises puuduvat .Näiteks kui
annaabi.ee 
