Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Magnetron (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikooli
füüsika instituut
Üliõpilane: Üllar Alev
Teostatud:28.02.07
Õpperühm: EAEI-21
Kaitstud:
Töö nr. 18
OT
MAGNETRON
Töö eesmärk:
Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil.
Töövahendid:
Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter , voltmeeter, reostaadid , juhtmed..
Skeem
Töö
käik.

  • Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed.
  • Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse.
  • Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne.
  • Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele Ua. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks.
  • Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga . Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse tavaliselt 0,1 A, kuid anoodvoolu kiire muutumise osas võetakse see väiksem, näiteks 0,05 A. Anoodvoolu samm anoodvoolu kiire muutumise piirkonnas valitakse vahemikus 0,1 – 0,2 mA. Mõõtmistulemused kandke tabelisse
    Anoodvoolu sõltuvus
    solenoidvoolust
    Ua
    = … V
    Katse nr
    Solenoidi vool Is
    Anoodvool Ia
    Lugem
    A
    Lugem
    mA
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    10
    11
    12
    13
    14
    15
    16
    17
    18
    19
    20
    21
    22
    23
    24
    25
    26
    27
    28
    29
    30
  • Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtke skeem lahti.
  • Joonestage sõltuvuse graafik .
  • Määrake graafikult kriitiline solenoidvoolu tugevus Isk
  • Arvutage valemist (2) magnetiline induktsioon B ja seejärel (1)-st elektroni erilaeng . Võrrelge tulemust tabeliväärtusega ja hinnake suhteline mõõtehälve.
    Arvutused
    Algandmed
    Suhteline
    viga
    , tõenäosusega 0,95
    Järeldused:
    Elektroni erilaeng on ,
    seega on katses saadud tulemus vearajade piires õige.
    Hoolimata katseseadme
    suhtelisest lihtsusest ja ebatäiuslikkusest on antud metoodika abil
    siiski võimalik küllaltki täpselt määrata elektroni erilaengut.

  • Magnetron #1 Magnetron #2 Magnetron #3 Magnetron #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 904 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Töö nr. 18. Praktikum. Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Antud töö käik ja tehtud arvutused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    18
    docx

    MAGNETRON

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas,

    Füüsika ii
    thumbnail
    3
    doc

    Füüsika protokoll töös MAGNETRON

    Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu

    Füüsika
    thumbnail
    6
    doc

    Vabad Võnkumised

    Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures o

    Füüsika
    thumbnail
    11
    doc

    Füüsika II labori aruanne

    FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti

    Füüsika ii
    thumbnail
    15
    pdf

    Alalisvoolugeneraatori uurimine

    LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: ­ magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; ­ magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse N

    Elektriõpetus
    thumbnail
    54
    pdf

    Elektrimõõtmiste konspekt

    ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

    Elektrimõõtmised
    thumbnail
    138
    pdf

    Elektrotehnika alused

    ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

    Mehhatroonika
    thumbnail
    18
    doc

    Eksami küsimused-vastused

    1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus

    Mõõtmine




    Meedia

    Kommentaarid (7)

    toimik007 profiilipilt
    toimik007: Igati abiks(Y)
    11:40 28-11-2008
    367152 profiilipilt
    367152: väga kasulik
    23:21 01-05-2013
    krizzu01 profiilipilt
    krizzu01: hea materjal
    14:58 16-11-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun