Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas,
60 50 40 30 20 10 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu
Magnetron: Magnetr.küte Uk = 4,2 V Ra = 3,0 mm Rk= 2,0 mm Solenoid: N= 1280 keerdu l= 0,176 m Isk Antud andmed: Ua= 17,2 V Mõõtmine: Mõõtmise nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Is (A) 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1 1,15 1,2 1,25 1,3 1,35 1,4 Ia (mA) 69,9 69,9 69,9 70 70,2 70,5 70,7 71 70,9 70,7 70,2 69,5 68,9 68,3 67,5 66,7 65,6 64,6 Mõõtmise nr. 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34
Is Ia Is algus 0.01 1 0.01 2.95 Is samm 0.05 2 0.06 2.94 3 0.11 2.96 4 0.16 2.97 5 0.21 3 6 0.26 3.01 7 0.31 3.04 8 0.36 3.02 9 0.41 3.01 10 0.46 2.95 11 0.51 2.92 12 0.56 2.95 13 0.61 2.96 14 0.66 2.96 15 0.71 2.94 16 0.76 2.93 17 0.81 2.92 18 0.86 2.91 19 0.91 2.9 20 0.96 2.89 21 1.01 2.86
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 57.00 56 56.50 1.511
ioniseerivat mõju, mis muudab aine keemiliselt aktiivsemaks, ning ei ole seetõttu kantserogeensed (Sepp, S 2007). 7 2. AJALUGU Mikrolaineahju leiutamine sai võimalikuks tänu raadiolainete avastamisele ning mikrolaineahju komponentide eelnevale olemasolule. Tähtsamad komponendid on transformaator ehk trafo ning magnetron. Tee mikrolaineahjuni sai alguse juba 1885. aastal, kui William Stanley leiutas trafo, mida sai kasutada erinevates elektrivarustussüsteemides(Clark 1999: 129). Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172).
3000...4000 imp/sek. Modulaator genereerib täisnurkse impulsi amplituudiga ~ 17 kV, mis käivitab ülikõrgsagedusgeneraatori - magnetroni Modulaatoreid on kolme tüüpi: - koguva kondensaatoriga ja lahenduslambiga - formeeriva liiniga ja türistoril lahendaja - magnetmodulaator R1 Ilaad Ck +_ Antenn Eelmodulaator Lahendaja Magnetron Ilaad Itüh Itüh R2 Modulaatori põhimõtteline skeem Modulaatori põhimõttelisel skeemil on toodud näitlikult laadimis- ja tühjenemisahelad. Modulaatori elektriline skeem on toodud allpool _ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V
Kõik kommentaarid