50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
923 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas,
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures o
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse N
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid