Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Füüsika laboratoorne töö nr 5
Eritakistus
Õppeaines: FÜÜSIKA II
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Kontrollis : P.Otsnik
Tallinn 2013
Töö eesmärk
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.
  • Töövahendid
    Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks , nihik .
  • Töö teoreetilised alused
    Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus:
    (1)
    kus ρ on traadi materjali eritakistus.
    Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:
    (2)
    kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul.
    Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
    Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi:

    Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat :
    (3)
    kus rv on voltmeetri sisetakistus.
    Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem.
    Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et
    (4)
    Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4)
    (5)


    Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga
    ning siit saame, et (6)
    kus S on traadi ristlõike pindala.
  • Töö käik
  • Protokollime mõõteriistad .
  • Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid.
    Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1
    Järjekorra number
    d1 (mm)
    d2 (mm)
    1.
    1,60
    0,76
    2.
    1,59
    0,77
    3.
    1,53
    0,77
    4.
    1,56
    0,80
    5.
    1,57
    0,78
    d1keskmine=1,57
    d2keskmine=0,78

    Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=Пr2=Пd2/4.
    S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2)
    S
    2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2)
  • Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks.
  • Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3).
    Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A).
    Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R.

    Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest
    Jäme traat Tabel 2
    Jrk. Nr
    l
    (m)
    U
    (V)
    R
    (Ω)
    1.
    0,06
    0,32
    0,13
    2.
    0,12
    0,42
    0,17
    3.
    0,18
    0,48
    0,19
    4.
    0,24
    0,44
    0,18
    5.
    0,30
    0,55
    0,22
    6.
    0,36
    0,58
    0,23
    7.
    0,42
    0,65
    0,26
    8.
    0,48
    0,73
    0,29

    Peen traat Tabel 3

    Jrk. Nr
    l
    (m)
    U
    (V)
    R
    (Ω)
    1.
    0,06
    0,23
    0,15
    2.
    0,12
    0,42
    0,28
    3.
    0,18
    0,62
    0,41
    4.
    0,24
    0,83
    0,55
    5.
    0,30
    1,04
    0,69
    6.
    0,36
    1,25
    0,83
    7.
    0,42
    1,46
    0,97
    8.
    0,48
    1,66
    1,11
  • Leiame arvuti abil graafik R=f(l), mõlema traadi kohta.
  • Kasutades lineaarset ekstrapoleerimist leiame graafikult funktsioon R=f(l) tõusunurga tangensi
    tanα=k
  • Valemi (6) abil leiame mõlema traadi eritakistuse ρ.
    k=0,6846
    S1=1,94*10-6(m2)
    ρ=k*S=0,6846*1,94*10-6=1,35*10-6
    k=2,3072
    S2=0,48*10-6(m2)
    ρ=k*S=2,3072*0,48*10-6=1,11*10-6
  • Vasakule Paremale
    Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik #1 Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik #2 Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik #3 Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik #4 Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kalarobi Õppematerjali autor
    P.Otsnik lab töö, skeemid, pildid, tabelid

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Eritakistus

    Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U ­ pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi:

    Füüsika
    thumbnail
    11
    doc

    Füüsika II labori aruanne

    FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2

    Füüsika ii
    thumbnail
    5
    docx

    Eritakistus 2. labor

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus.

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    ERITAKISTUS

    1) Töö ülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U ­ pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S

    Füüsika
    thumbnail
    5
    docx

    Eritakistus Laboratoorne töö

    Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus

    Füüsika
    thumbnail
    6
    doc

    Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass.

    1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. Eeltakisti RE

    Füüsika
    thumbnail
    6
    docx

    Eritakistuse määramine

    Eritakistuse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused.

    Füüsika
    thumbnail
    4
    docx

    Eritakistus

    1. Töö eesmärk: Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töö vahendid: Seade voltmeetri ja milliampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S, kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I ,

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun