Eritakistus (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Füüsika laboratoorne töö nr 5
Eritakistus
Õppeaines: FÜÜSIKA II
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Kontrollis :
Tallinn 2010

Töö eesmärk
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.

Töövahendid
Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik.

Töö teoreetilised alused
Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus:
(1)
kus ρ on traadi materjali eritakistus.
Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:
(2)
kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul.
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi:
Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat :
(3)
kus rv on voltmeetri sisetakistus .
Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem.
Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et
(4)
Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4)
(5)

Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga
ning siit saame, et (6)
kus S on traadi ristlõike pindala.

Töö käik

Protokollime mõõteriistad.

Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid.
Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1
Järjekorra number
d1 (mm)
d2 (mm)
1.
1,60
0,76
2.
1,59
0,77
3.
1,53
0,77
4.
1,56
0,80
5.
1,57
0,78
d1keskmine=1,57
d2keskmine=0,78

Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad . S=Пr2=Пd2/4.
S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2)
S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2)

Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks.

Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3).
Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A).
Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R.
Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest
Jäme traat Tabel 2
Jrk. Nr
l
(m)
U
(V)
R
(Ω)
1.
0,06
0,32
0,13
2.
0,12
0,42
0,17
3.
0,18
0,48
0,19
4.
0,24
0,44
0,18
5.
0,30
0,55
0,22
6.
0,36
0,58
0,23
7.
0,42
0,65
0,26
8.
0,48
0,73
0,29

Peen traat Tabel 3
Jrk. Nr
l
(m)
U
(V)
R
(Ω)
1.
0,06
0,23
0,15
2.
0,12
0,42
0,28
3.
0,18
0,62
0,41
4.
0,24
0,83
0,55
5.
0,30
1,04
0,69
6.
0,36
1,25
0,83
7.
0,42
1,46
0,97
8.
0,48
1,66
1,11

Leiame arvuti abil graafik R=f(l), mõlema traadi kohta.

Kasutades lineaarset ekstrapoleerimist leiame graafikult funktsioon R=f(l) tõusunurga tangensi
tanα=k

Valemi (6) abil leiame mõlema traadi eritakistuse ρ.
k=0,6846
S1=1,94*10-6(m2)
ρ=k*S=0,6846*1,94*10-6=1,35*10-6
k=2,3072
S2=0,48*10-6(m2)
ρ=k*S=2,3072*0,48*10-6=1,11*10-6

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 479 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

479 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kartulimugul Õppematerjali autor

Füüsika labor 5

eritakistus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eritakistus Füüsika Laboratoorne töö nr 5 Otsnik

Õpperühm: Kontrollis: P.Otsnik Tallinn 2013 Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 2. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus ρ on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat:

Füüsika

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2

Füüsika ii

docx

Eritakistus 2. labor

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus.

Füüsika

doc

ERITAKISTUS

1) Töö ülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2r , kus d on diaametr

Füüsika

docx

Eritakistus Laboratoorne töö

Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus

Füüsika

docx

Eritakistuse määramine

2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: R ( U 2 I ) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.

Füüsika

doc

Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass.

Järeldus: Kuna ehitatud voltmeetri täpsusklass on 0,75%<1%, siis on ta piisavalt hea mõõtmiseks. 1.Töö eesmärk: Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid: Seade voltmeetri ja milliampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse leidmiseks. 3.Töö teoreetilised alused: Pikkusega l ja ristlõikega S homogeense traadi takistus: R=l/S Kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: I=U/R Kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U-pinge traadil. Traadi materjali eritakistuse saame leida valemist: K=/S Kus K on tõus mille leiame graafikult ja S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik: Mõõtsime traatide diameetrid: Jrk.nr. d1(mm) d2(mm) 1 1,60 0,8

Füüsika

docx

ERITAKISTUS

1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid