SOLENOIDI MAGNETVÄLI (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika ii

1 HALB

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr: 7
TO:
SOLENOIDI MAGNETVÄLI
Töö eesmärk:
Magnetilise induktsiooni mõõtmine solenoidi teljel .
Töövahendid:
Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter , lüliti
Skeem
Joonis 1. Solenoid.
Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator , l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts. mõõtmiseks)
Töö käik

Protokollige mõõteriistade andmed.

Koostage skeem vastavalt joonisele 2.

Paluge juhendajal skeem kontrollida.

Mõõtke juhendaja poolt antud voolutugevuse Ie korral pinge Ue(x) väärtused solenoidi keskpunktis ja vähemalt kümnes punktis mõlemal pool keskpunkti etteantud sammuga . Kandke mõõtmistulemused tabelisse.

Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel lülitage seadmed välja.

Arvutage Ue(xi) ja arvestades seadme parameetreid (S1, N1, n) ning ringsagedust ω, leidke eksperimentaalsed väärtused fexp (xi) valemist (8), lugedes seal f(xi) võrdseks fexp (xi).

Arvutage valemi (3) abil vastavad teoreetilised väärtused ft (xi).

Leidke ∆f (x) = / fexp (x) - ft (x) /, ja ͞ δ . Kandke saadud tulemused tabelisse.

Joonestage graafik ft (x). Samas teljestikus esitage punktidena ka fexp (x) väärtused ja lähendage need sileda joonega .

Kasutades graafikut fexp(x), arvutage valemi (2) abil magnetilise induktsiooni väärtused B(0), B( xmax /2), B(xmax) ning nende laiendatud liitmääramatused, kasutades ampermeetri lubatud suurimat näiduhälvet (piirhälvet) ja solenoidi pikkuse l määramatust. Funktsiooni fexp(x) määramatuseks lugege ∆f(x) vastaval argumendi väärtusel.

Punktide 8 ja 9 alusel hinnake teoreetilise ja eksperimentaalse funktsiooni kokkulangevust.
Katseandmete tulemused
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) väärtuste määramine solenoidi teljel
Ie=......................., N=................., l=................., S1=................., N1=................., ω=...................
|x|,
cm
Ue(x),
mV
U͞e(-x),
mV
͞Ue(x),
mV
fexp (x)
ft (x)
∆f (x)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DedKat Õppematerjali autor

Valmis templeit koos skeemide, töökäigu kirjelduse ja tableitega

praktikum 7 solenoidi magnetväli tiitelleht töökäik tabel SOLENOIDI MAGNETVÄLI

Sarnased õppematerjalid

pdf

Solenoidi magnetväli

Solenoidi magnetväli KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel | | Ue(x) Ue(-x) fe(x) ft(x) f(x) cm mV mV mV 0,00 17,38 17,38 0,91474 0,85749 0,05725 0,06676 1,50 17,21 17,32 17,27 0,90869 0,85385 0,05483 0,06422 3,00 16,90 17,14 17,02 0,89579 0,84252 0,05327 0,06323

Füüsika ii

doc

Magnetron

4. Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga. Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse tavaliselt 0,1 A, kuid anoodvoolu kiire muutumise osas võetakse see väiksem, näiteks 0,05 A. Anoodvoolu samm anoodvoolu kiire muutumise piirkonnas valitakse vahemikus 0,1 0,2 mA. Mõõtmistulemused kandke tabelisse Anoodvoolu sõltuvus solenoidvoolust Ua = ... V

Füüsika

doc

Vabad Võnkumised

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures o

Füüsika

docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasut

Füüsika praktikum

docx

WHEATSTONE’I SILD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja haru

Füüsika

pdf

Veaarvutus

TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10

Füüsika

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15

Füüsika

docx

VOOLUALLIKA KASUTEGUR

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid