Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jossif Stalin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, gori, usklik, jossif, 1879, gruusia, joodik, seminari, režiim, leidsid, kuulumine, elukutseline, sukeldus, haritus, omavahelised, kaos, keskkomitee, praha, konverentsil, strateegilisedKool Nimi Klass STALIN Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Stalin on tuntud enda julma ja radikaalse poliitika poolest. Uurin, mis mõjutasid teda sellisteks võteteks ning kuidas ta pürgis eesmärkideni. 1. Eeldused tema valitsemis taktikale 1.1. Nimi Ta sündis nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili ning ema hüüdis teda gruusiapäraselt Sosoks. Teine nimi oli Koba, mis oli ta parteiline varjunimi. Selle võttis ta noorpõlve lemmikraamatust, kirjanik Kazbergi raamatu peategelase nimi oli Koba. See oli Gruusia Robin Hood, kes kartmatult röövis rikkaid. Selle nime all tunti teda 1907. aastast kuni 1913. aastani. Jossif Stalin, nimi mille järgi teda tuntakse, on kolmas. Koba kadus, sest ta ei olnud enam vari, vaid Juht. Arvatakse, et nimi ,,Stalin"
Nooruspõlv Jossif Stalin sündis 21. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses. Stalini sünnijärgne nimi oli Jossif Vissarionovits Dzugasvili. Hiljem otsustas vahetada välja oma perekonna nime Dzugasvili varjunime ,,Stalin" vastu. Stalini ema töötas preestri juures, tehes erinevaid majapidamistöid, isa oli kingsepp Vissarion Dzugasvili. Nad elasid väikeses puidust ning savist- ja õlgedesegust ehitatud majas. Vanemate soov oli, et Stalinist saaks õigeusu preester. Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani
............................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani..................................
Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu vastastikune abi sõja korral 1882 Itaalia liitus kaksikliiduga tekkis kolmikliit. Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi. Saksamaa sõjaline tugevnemine
usuliselt. Vene impeeriumi ametlikuks riigiusuks oli Vene õigeusk, mille mõju ja ulatust püüti igati laiendada, ka see ise ei olnud jäägitult ühtne. Juba Peeter I ajast olid lahku löönud vanausulised, lisaks leidus Ukraina ja Valgevene läänepoolsetel aladel uniaadikiriku liikmeid- vormiliselt õigeusklikud, alluvad Rooma paavstile. Poola-Leedu alad täielikult katoliiklikud, Balti kubermangud luterlikud. Põhja-Kaukaasias islam, Taga-Kaukaasias iseseisvad Armeenia ja Gruusia kristlikud kirikud. Hiina piiri ääres levis laialdaselt budism. Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi
Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust tagant ka üha rohkem peadtõstev natsism ja fašism. Suurt rõhku keeras NLiit lääne inteligentide fabritseeritud ringreisidele Venemaal, luues neile ettekujutlust, kui ideaalsest ühiskonnast. Kuid pärast 1939. aasta repressioone ning Talvesõja kallaletungi Soomele pettusid paljud vasakpoolsed NLiidus. 16. Iseseisvuse taastanud Eesti poliitiline režiim: Omariikluse taastamise järel algas põhiseadsuliku riigikorra ülesehitamine. 28.06.1992 rahvahääletusele pandud uus põhiseadus, mille oli välja töötanud Põhiseaduslik assamblee võeti vastu 91 % protsendise toetusega (valimisosalus ligi 67 %). Koostatud põhiseadus on üldiselt vastav lääneliku demokraatia nõuetele, mida on süüdistatud ka mittevastavuses Eesti reaalsusele. Alates 1991. aastast hakati nii Eestis kui ka Lätis riigi demokraatlikust mõõtma. Polity järgi sai
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant
Sama erihoidlate süsteem toimis ka raamatukogudes, et lugeda oli vaja Moskva poolt õigust. Seda kirja sai kui oli vaja materjali uurimistöö jaoks. Nõukogude liidu ajal ei tohtinud teha suguvõsa uuringut. NSVL oli kaartide suhtes väga tundlik, sest NSVL kaart oli ebatäpne (rannajoon). Nõukogude aja allikate eripärast: Telefoniõigus- Korraldusi, käske, juhtnööre anti edasi telefoni teel, millest mingit paberalusel jälge ei jäänud. Selline korraldus toimis Jossif Stalini ajal. Jossif Stalinile meeldis telefoni teel paljusi asju ajada (eriti valitsusaja perioodi lõpul). Jossif Stalini ajal kõige tähtsam koht oli tema enda suvila. Jossif Stalini ajal kremlis pidi alati keegi olema ja vastama kõnedele, kuid Nikita Hrustsovi ajastul ta andis korralduse, et kreml peab olema kindlal ajal inimtühi. Telefoni kõned tehti, et ei jääks korraldustest jälge. Nõukogude ajastu lingvistiline taust- Nõukogude ajal tekkis uus keel, milles olid sovetistlikud elemendid
1900-1920 kasvas USA rahvaarv 76´lt miljonilt 106´le miljonile. · Sotsialistlikud õpetused ja töölisliikumised Marksismi ja kommunismi tekkimine, AÜ teke, liberalismi, sotsiaaldemokratismi ja konservatismi teke. I MAAILMASÕDA (1914-1918) Sõjaliste liitude tekkimine 19 saj. lõpul ja 20 algul ei suutnud suurriigid üksikult oma huve kaitsta ja hakkasid kujunema sarnaste huvidega riikide sõjalised liidud. 1. Kolmikliit ehk keskriikide blokk- 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik, kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna- Prantsusmaalt, mis olid läinud Prantsuse võimu alla ja kus elas arvukalt itaallasi. Nii kujuneski kolmikliit. 2
NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
tohtinud gruppidena kokku saada, ei tohtinud võõrkeeli õppida, arvatavasti kartuses et meelitavad välismaalased oma poolele. Öösel ei tohtinud linnas liikuda, kui jäid vahele määrati karistused. Oli strateegiline jaotus. Mongolid tahtsid õhutada vaenu lõuna ja põhja vahel. Hiina haritlaskond enamasti ei pooldanud mongoli valitsust. Paljud lahkusid maale, mägedesse, kus elasid eraklikult. Paljud tegelesid kirjutamise ja maalimisega. Paljud ametnikud leidsid oma nišše haritlusvaldkonnas, hakkasid oma kogemusi jagama. Eraharidus väga populaarne. Vaatamata kõikidele keeldudele hakati 13.saj lõpul avama ka koole, kus tutvustati konfutsianistlikke tekste, kuigi suhtumine kriitiline ei keelatud erakoolides. Sinna suundusid paljud Lõuna-Hiina haritlased. Mõned haritlased siiski otsustasid ka asutada mongoli võimustruktuuridesse. Nende seos oli nt neokonfutsianistlik õpetlane Xu Heng. Arvas,et ignoreerimine on suurem kahju. Parem teha koostööd
Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas. 19. juuli tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 1905. aasta aprillis võttis VSDTP III kongress kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. 1. mai demonstratsioonid olid Eestis esimene suur poliitiline meeleavaldus. nõudmised. 12. jaanuaril Tallinna tööliste üldstreik, kus esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi – 8-
tegemist on majandusliku streigiga nõuti: 1) 8 tundilist tööpäeva, 2) Miinimumpalga kehtestamist, 3) Trahvide lõpetamist, 4) Ületunnitööde tasustamist 5) Läbiotsimiste lõpetamist. Aleksandr Giers, ütles, et ta ei hakka streikimise nõudmisi isegi vaatama kuni streik ise lõppeb. Mõned töölised laulsid revolutsioonilisi laule, püssidega paugutati, mahapõletati mõned kõrtsid ja lõbumajad. Järgmine päev, streik uuesti kogunes ning leidsid, et nad ei allu A. Giers'i diktatuurile ning nõudsid, et mõned nõudmised tuleb täita. Loodi 30'ne meheline patrull Tallinnas, et hoida kontrolli. Kuberner Aleksei Bellegarde ei teinud takistusi Eesti rahvusliku liikumisele. Tänu oma liberaalsele maailmavaadetele ta suhtus streiki liberaalselt, tema kui riigiametnik ei oma õigust sekkuda vabrikute tööliste asjadesse, kuid lubas isiklikult ise läbi käia kõik suurimad tehased ning tutvuda nende nõudmistega ja hakkas nende nõudmisi
Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks". - Liivimaa maanõunik Otto von Rosen väitis, et mõisnikele ie kuulu ainult talupojad, vaid ka kogu nende vara. - Suure põhjasõja laastamisele järgnenud masendusaastail leidsid inimesed lohutust uues vaimses sõnumis, mida levitasid määri vennad ehk HERNHUUTLASED. Rõhuasetus lugemisele, mis tõi kaasa kiire kirjaoskuse kasvu ja raamatute arvu tunduva suurenemise. 1739. Aastaks oli avaldatud täielik eesti keelne piibel. - Jekaterina II Katariina. Eramõisad pärimusmõisateks, suurenes veelgi võim pärisorjade üle. Katariina poeg Paul I tühistas need. - 18.saj teisel poolel jõudsid Baltimaadesse ratsionalistlikud valgustusideed
jaoks, kuigi mingi seelikukütt ta ei olnud. Talle meeldisid tüdrukud, nagu ikka noortele meestele, aga ta oli pigem valiv:' meenutab Kaalep. Lennarti väljavalitu oli ka tõeline kaunitar, arstiteadust õppiv sporditüdruk Regina Ojavere. Paljud sõbrad mäletavad, kuidas Lennart hõikus tervitusi Toomemäel tennist mängivale Reginale. Noored armusid ja Lennart kosis Reginat ajaloolisel päeval, 5. märtsil 1953. Linnas kõndinud Lennart kuulis valjuhääldajast, et Stalin on surnud. Noormees kiirustas Annelinna, koputas Regina aknale ja ütles: "Tead, tänane päev on õnnepäev, abiellume!"Regina vaatas Lennartile suuri silmi otsa ja noogutas. Pikemalt mõtlemata viisid noored avalduse sisse. Abielu registreeriti perekonnaseisuametis 21. märtsil, pärast seaduses ettenähtud kahenädalast mõtlemisaega. Teine rõõmus sündmus Meri perekonnas oli 1950. aastal uuesti vangi mõistetud isa vabanemine . Samal ajal alustas
26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased solidaarsusest õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; 30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Wiegandi masinatehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 13. oktoobril toimus streik Volta tehases. 14. oktoobril toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised[2]. Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas 29. oktoobril (vkj 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas Kalamajas
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
üleliidulisel tasandil, omamoodi ajutrustiks, kus Pärast seda, kui Beria 1953. aasta juuni töödeldi nii siseriiklikku kui välismaalt saadud lõpus arreteeriti, süüdistades teda kodumaa informatsiooni ja edastati seda võimuladvikule. reetmises ning rahvusvahelise imperialismi Nende ülesandeks oli välis ja vastuluure, agendiks olemises, leidsid julgeolekuorganite kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, staatuses aset olulised muutused. Beria langus eriside kindlustamine, välisraadiojaamade tõi kaasa nende senise mõjukuse olulise segamine, välismaalaste kontaktide kärpimise ühiskonnas. Niisuguse poliitika kontrollimine ja mitmed muudki toimingud.
Partei (EKP). Kõige suurem Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. 17.10 järgselt tekkisid Tlnas esimesed ametiühingud. Manifest tõi kaasa samas ka seni ühtse revolutsioonilise leeri lõhestumise. Liberaalne kodanlus (ERE ja Teataja ringkonnad) leidid, et rev on oma eesmärgi täitnud, keiser on järele andnud, isevalitsusest loobutakse, konstitustioon ja kõik muu on saavutatud. Radikaalsemad leerid leidsid, et rev on alles algamas, võitlus peab jätkuma seni, kuni Venemaal kuulutatakse välja vabariik. Revolutsioonilise leeri lahknemine ei alanud maal, seal võrdsustati sotsialisti revolutsionääriga; lõhed said pigem nähtavaks suuremates linnades. Tlnas ilmnes lõhe 20.10, kui toimusid veretöö ohvrite matused. Vanas Estonia Seltsimajas ülelinnaline suur nõupidamine, kus arutati, mida edasi teha. Nõupidamine kestis 4 päeva. Selgelt
kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige
kujunenud liit Vene, Poola ja Taani vahel; Sõja algus: 1700, tähtsaim sündmus Narva lahing Sõja lõpp: Tallinna kapitulatsioon 1710, Uusikaupunki rahu 1721. Tagajärjed: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rahvaarv langes sõja ja katku tõttu; Eesti ala liideti Venemaa koosseisu järgmiseks 200 aastaks, pikk rahuperiood; Balti erikorra kujunemine ja pärisorjuse süvenemine. Olulisematest muudatustest leidsid aset restitutsioon. Mõni aeg hiljem toimus aadlimatriklite koostamine (1730-40) ja talurahva pärisorjuse fikseerimine (Roseni deklaratsioon 1739). Kehtima jäid aga senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700) EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 1645) Võõrvõimude kõrval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja Saarerüütelkonnad. Rüütelkonnad kutsusid kokku Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid. POOLA AEG LÕUNAEESTIS Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni. Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid välja ka palju trükkiseid, kuid Eestlased hävitasid need hiljem. Jesuiitide tähtsaimaks saadikuks eestis oli Antonio Possevino. Sigismund Augusti privileeg - Lõuna-eesti aadlikele tagastati nende valdused ja kinnitati, et eesti talupojad on pärisorjad. Kuigi Liivi sõda oli lõppenud ei saabunud eestisse rahuaeg. Poola ja Rootsi jätkasid võitlust eesti sisealade pärast.
ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps. Õppis 1929-31 Moskva Riiklikus Ülikoolis Keele ja Kirjanduse teaduskonnas, lõpetas Bakuu Pedagoogilise instituudi. 1936 sai Lenini ordeni. Pärast 30ndaid hakati tema luuletusi tõlkima teiste NSVL rahvaste keeltesse (vene, ukraina, gruusia, usbeki, turkmeeni jt keeltesse). 1956 sai esimese aseri kirjanikuna rahvapoeediks. Sõja ajal käis kultuuribrigaadi koosseisus tihti rindel. Pärast sõda külastas välisriike (Saksamaa, Poola, Bulgaaria, Hiina, Prantsusmaa, Inglismaa), propageerides rahu, rõhutud rahvaste vabastamist. Aserbaidzaani Teaduste Akadeemia esimehe asetäitja. NSVL Ülemnõukogu ja Aserbaizaani Ülemnõukogu saadik.
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele. Peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, mõnevõrra vähem tähtis oli veel maaviljelus. Olid
Napoleoni tagasitulle jooksid kõik need "lojaalsed" tegelased üle. Nüüd Louis' tagasi tulles ei saanud ta usaldada enam kedagi ja hakkas neid taga kiusama. Napoleoni lähikondlasi, austajaid jms hakati Valge Terrori raames taga kiusama, hukati, kuulutati riigireeturiteks. Ultrarojalistid, Prm 1814. a põhiseadus nägi valimisõigust ette ainult 100 tuhandele kodanikele. Võimule pääsesidki ultra-rojalistid, kes olid veel rojalistlikumad kui kuningas ise. Ultra-rojalistid leidsid, et Prmd peaks valitsema kuningas, kelle võim oleks sama suur, kui enne pr revolutsiooni ja nende meelest oli Louis XVIII liiga liberaalne ja leebe. Nende liidriks oli Charles Bourbon- Artois. Kui Louis suri, saigi tema trooni. Charles X, Louis XVI ja Louis XVIII vend. Oli väga tagurlik, ega meeldinud rahvale. Ta üritas olla konservatiine ja taas oli juttu sellest, et peaks Bourbonid kukutama. Katoliku kiriku uus tõus, jesuiitide ordu. Samuti
alustamisega juhul kui saab endale Bosnia ja Hertsegovina. Kutsutakse probleemide ennetamiseks kokku Berliini konverents 1878, seal aga läks teisiti, Venemaa mõju kärbitakse ja ta kaotab oma võidu viljad Venemaa lahkub kolmikliidust. Bismarcki II liit 1879-1887 Nüüd ta võtab esimeseks liitlaseks Austria-Ungari. Selline lähenemine tundub Vilhelm I jaoks kuulmatu, kes peab peamiseks liitlaseks just Venemaad. 1) Austria-Ungari ja Saksamaa liiduleping 1879. Pikendatult kehtib ka veel 1914. Kirjas oli seal, et Saksamaa saab veidi vähem kui Austria-Ungari. Austria-Ungari lubas et on erapooletu kui tekib Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõda. Saksamaa lubas lausa et kui Austria-Ungari satub sõtta Venemaa vastu, siis Saksamaa teeb kaitsekoostööd. Bismarck hakkas tegema ka suuri zeste Suurbritanniale, et juhul kui tekib vastuolusid Venemaaga, siis on olemas tagala vms. Aleksander II kartis üksi jääda ja
"Oidipus Kolonoses": üritab eelmises teose hirmsust pehmendada. O. lahkub linnast Antigonega, jumalad näevad tema kannatusi ja andestavad. 2.2 F.Dostojevski elu ja looming ,,Kuritöö ja karistus" 1821 1881. Snd Moskvas arsti peres. Isa oli pärit vaesunud ja aadliõigused kaotanud aadlisuguvõsasat, oli karjerist, tõusis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele. Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi,
Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast
väikese paranemisega jälle lootusekübemekese. Tema tundlikku loomust muutis haigus palju. Töötab ajakirjanikuna, kuid lahkub ikkagi enamasti töökohtadelt suurte skandaalidega. Aktiivne kirjanikuna. 1838 ilmub tema esimene romaaniks peetud teos ,,Arthur Gordon Pyme", jutukogu ,,Arabeskid ja teised jutustused", ja 1845 luulekogu, mis teeb üleameerikaliselt kuulsaks ,,Kaaren ja teisi luuletusi". Poe hakkab liigtarbima alkoholi ja temast saab joodik. Kui tema naine suri, siis sellest löögist ta tegelikult kunagi ei toibugi, 1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka. Lõppeb sellega, et saab rabanduse laadse oleku ja ei toibugi. Looming polegi niivõrd mahukas, vaid mitmekülgne ja uuenduslik. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 10: 1) E. Hemmingway elu ja looming
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
annaabi.ee 
