LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m
Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1. Alustuseks mõõtsin silindri (nr. 35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin siseindikaatori seadmemõõtele nulli. 4. Siseindikaatoriga mõõtsin silindrit kolmest kohast (täpsusega 0,01mm), kahes ristsihis ning kandsin mõõdud tabelisse. Mõõteskeem:
Füüsika laboratoorse töö nr 2 küsimuste vastused 1. Mis on otsene ja kaudne mõõtmine: Otsene mõõtmine on selline mõõtmine, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse katseliselt samaliigilise suuruse väärtusega võrdlemise tulemusena, näiteks pikkuse mõõtmine joonlauaga. Kaudne mõõtmine on selline, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse teiseliigiliste suuruste mõõdetud väärtustest, mis on seotud mõõdetava suurusega teadaoleva sõltuvusega, näiteks elektrilise võimsuse mõõtmine, lähtudes voolu ja pinge otsemõõtmise tulemustest. 2. Kaudse mõõtmise viga sõltub vea leidmise valemi kõigi liikmete (argumentide) vigadest 3. Mis on ,,halvima võimaluse meetud"
mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide Sarvut Smõõd Sarvut järgi arvutatud Se 1-2 2375 2354 2359 21 16 2-3 2425 2443 2456 -18 -31 1-3 2640 2628 2549 12 91 Töö käik: Mõõtsin joonlauaga ning arvutasin eelmises töös leitud punktide asukohad rist- ja geodeetiliste koordinaatide süsteemis. Tõin välja plaanilt möödetud joonte pikkused ning arvutasin välja need nii rist- kui ka geodeetiliste koordinaatide järgi. Võrdlesin joonte pikkusi tabelis 3.2. Geodeetilise pöördülesande lahendamisel kasutasin veebilehekülge http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl
k4=11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,4=0,837±0,099 s, %=11,8% Võnkeperioodi sõltuvus koormise raskusest k1= 11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,1=0,837±0,099 s, %=11,8% k2= 14,5±1,9 N/m, %=13,1%, T0,2=0,41±0,25 s, %=61,0% k3= 12,81±0,87 N/m, %=6,8%, T0,3=0,56±0,16 s, %=28,6% k4= 11,27±0,28 N/m, %=2,5%, T0,4=0,928±0,088 s, %=9,5% On näha, et suhtelised vead erinevad väga suurest, mis on arvatavasti tingitud sellest, et l määramisel joonlauaga veaks võetud 0,5cm on väga suur, seda eriti lühikeste pikkuste korral, sest moodustub juba nende suhtes väga suure vea. Omavõnkeperioodi arvutamisel on suhtelised vead liiga suured. See tuleneb arvatavasti sellest, et omavõnkeperioodi arvutamiseks on kasutatud väga ebatäpset arvutamise kaudusaadud k väärtust.
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m)
Joonis 3. 𝑇ä𝑖𝑠𝑛𝑢𝑟𝑘𝑛𝑒 𝑡𝑟𝑎𝑝𝑒𝑡𝑠 𝐴𝐵𝐶𝐷, 𝑠𝑡 ∠𝐵𝐴𝐷 = 90°. Tegelikult ka ∠𝐶𝐷𝐴 = 90°. Näiteülesanne: 650 Lahendatud ülesanded: 648, 651(1), 652(1,3), 653 – Lõpetada kodus! Esmaspäev, 02.03.2015 #6 Lahendada ülesanded: 655(1, mitte unustada valemi koostamist); 656(1); 657(1); 658(1); 659(1); 660; 662; 664(1 – konstrueerida, st sirkli ja joonlauaga) Iga ülesande juurde käib ka joonis (abijoonis, v.a konstrueerimisülesandes)! Ülesannet lahendades põhjenda mõistlikult. Lõpetada kodus! Kodus: õppida mõisted ja omadused peatükist 4.5
tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega poolitamisest, et tekiks kaks kolmnurka. Kuna kolmnurga pindala valem on S=, siis leian a ja h väärtused joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S= leian, et P234,10 m2, P1 26,87 m2 ning nende summa P=34,10+26,8760,97m2. Seega on graafiliselt pindala määramisel piiritletud klassitüki pindala 60,97m2. Ülesanne 3.
a)U-torumanomeeter b)vedrumanomeeter c)aneroidbaromeeter d)metallbaromeeter 10.Kelle järgi on antud nimetus rõhuühikule? a)B.Pascali b)I.Newtoni c)J.Watti d)Archimedese 11.Milline on valguse langemisnurga ja peegeldumisnurga suhe? a)langemisnurk on suurem b)peegeldumisnurk on suurem c)mõlemad on ühesuurused d)see sõltub keskkonnast 12.Mis on teepikkuse valem? a)v=s/t b)p=F/S c)F=p*S d)s=v*t 13.Millega mõõdetakse vedeliku ruumala? a)dünamomeetriga b)mõõtesilindriga c)joonlauaga d)kangkaaluga 14.Mis on valguse kiirus vaakumis? a)300 000 km/s b)300 000 km/h c)5 000 000 km/s d)5 000 000 km/h 15.Mille iseloomustamiseks kasutatakse mõistet võimsus? a)töö tegemiseks kulunud jõu b)jõu mõjul läbitud teepikkuse c)suurima tööhulga, mida keha saab sooritada d)töö tegemise kiiruse
Tol ajal ei olnud enamustel veel aastaid seda. Puudusid ka mobiiltelefonid ja arvutid, ning mina enda elu ilma telefoni ja arvutita ette kujutada ei suuda. Suure osa vabaajast veedan arvutis või televiisorit vaadates. Vanasti oli koolielu raskem kui praegu. Õpetajad olid karmimad ja õpilased tegid koolis rohkem tööd. Kui õpilasel oli kodutöö tegemata või keegi hakkas õpetajale vastu, sai selle eest joonlauaga vastu näppe või pandi nurka seisma. Kõik õpetajad teadsid peaaegu kõigi õpilaste vanemaid ja selle järgi käituti õpilastega erinevalt. Tänapäeval on asi hoopis teistmoodi. Õpetajad ei tea peaaegu kellegi vanematest eriti midagi. Õpetajad ei tohi õpilasi füüsiliselt karistada ja on palju leebemad. Minu vanemad tegid nooruspõlves ka palju rohkem koduste oludega seotud töid. Ema aitas aiatöid teha ja käis koguaeg poes
25 26 27 Vastus: 28 Õpetajale 2 punkti 6. Konstrueeri sirkli ja joonlauaga nurga ABC poolitaja. C 29 30 B A 7 punkti 7. Joonisel oleva kolmnurga ABC mõõtmed on AB=10cm, BC=10cm, AC=16 cm. Veel on teada, et kolmnurga ABC kõrgus BD=6cm.
on suunanud ikka püsivusele ja järjepidevusele tehtavate asjade osas nagu näiteks koolitükkide lahendamine või muu selline tegevus. Ja seda hoolimata sellest, et õpetajatel pole pooligi neid võtteid ja võimalusi, kuidas lapsi korrale kutsuda. Õpetaja sõna maksab ju tänapäeval kordi vähem, kui ta vanasti maksis. Vanadel headel aegadel oli ju õpetaja käsk seaduseks, korrarikkujatel oli raske põli, joonlauaga nüpeldatud saada või tundide viisi nurgas seista see ei olnud kuigi lõbus... Kultuur, antud juhul just kasvatuskultuur, on see, mis mõjutab meid kõiki isegi siis, kui me seda täheldadagi ei oska. Mõjutused pole küll niivõrd suured, kui nad olid seda vanasti, kuid sellegipoolest on need selgesti eristatavad, eriti võrreldes teiste kultuuridega.
Rp = 2 *b * h2 kus, Rp- paindetugevus, kPa F- purustav jõud, N l-tugiava, mm h- katsekeha paksus, mm b-katsekeha laius, mm 2 Katse- ja arvutustulemused on tabelis 1.2 1.4 Survetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Keha asetati surveplaadile ningn sellele rakendati eelkoormus. Seejärel määrati joonlauaga algnäit d0, mm. Katsekeha koormati ühtlaselt kuni deformeerumiseni 10 % ning siis loeti skaala näit. Koormustaluvus arvutati valemist (3): F = S kus, -katsekeha koormustaluvus (survetugevus), N/mm2 F- koormus 10%'lisel deformatsioonil, N S- katsekeha ristlõike pindala, mm2 Katse- ja arvutustulemused on tabelis 1.3 1
3 klaasi tuleb panna erinva temperatuuriga kohtadesse. Temperatuurid peavad olema ~4°C; ~22°C; ~60°C. Ülejäänud 3 klaasi tuleb asetada kõik samasuguse temperatuuriga kohtadesse, aga see kord tuleb panna igasse klaasi erinev kogus suhkurt. Suhkru kogused on 1 tl; 2 tl; 5tl. Seejärel tuleb märkida markeriga klaasi peale taina kogus klaasis. Kui ka see on tehtud, siis tuleb asetada klaasid vajalikesse temperatuuridesse. Klaasid peavad seisma seal 20 minutit ning seejärel tuleb joonlauaga mõõta taigna muutumise vahet ehk kui palju on tainas kerkinud selle 20 minuti jooksul. Uurimustöö tulemus Pärast 20 minutilist ootamist oli osade klaaside puhul silmnähtavalt märgatav taigna kerkimine. Suhkru katse puhul oli kõige suurem muutus taignal, mille suhkru sisaldus oli 1 tl see muutus 47 mm,sest see suhkru kogus takistas kõige vähem pärmseente paljunemist. Keskmine muutus oli taignal, milles oli 2 tl suhkurtsee muutus 32 mm,
Tegelikult peaks olema iga ebaõnnestumine uus algus, millegi parema suunas. Otsustada ja mõelda tuleb rahulikus meeleolus, mitte hetke emotsiooni ajendil. Enne otsuse langetamist tuleb alati kõik korralikult läbi mõelda. Mõtlemine tagab alati edu. Ka asjades, mida ei meeldi teha tuleb leida midagi head. Keskenduda tulebki heale mitte halvale. Eelnevast saab järeldada, et õnn ja edu ei ole seotud rahaga. Neid ei saa mõõta mingi kindla asjaga nagu näiteks joonlauaga. Kõigil inimestel on õnne ja edu mõõtmiseks seatud oma mõõdupuu, mis erineb teiste omadest. Edu ja õnn seisneb püstitatud eesmärkide täitmises, rahulolus ja positiivses mõtlemises. 575sõna
Materjali standarditele vastavuse kontroll. Materjali tõmbejõu katsetamine. 2. Katsetatud materjal Hüdroisolatsioonmaterjalid 4000S-1, 4000 ja 8000 3. Kasutatud vahendid Tõmbemasin, nihi, digitaalne kaal KERN 440-33 täpsusega 0,01g, joonlaud, kalkulaator, metalltoru diameetriga 27, 54 mm 4. Töö käik 4.1 Mõõtmete määramine Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Kõiki kolme mõõdet määratakse nihikuga ja joonlauaga. 4.2 Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine Määratakse mõõdetud katsekeha massi ning seejärel arvutatakse tihedust valemiga 1: m po = v x 1000 (Valem 1) m proovikeha mass [g] o puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] 4.3
Meile ei anta aega lapsepõlve nautida. Selles on kindlasti süüdi meie kiiresti arenev ühiskond, mis toob kaasa nö vaba maailma. Noortel on võimalik reisida, kuhu süda kutsub. On ka palju õppimisvõimalusi välismaal, mida minu ema ei osanud endale ettegi kujutada. Emal oli koolis palju karmim kord. Neid karistati füüsiliselt, kui keegi julges midagi valesti öelda, eriti kui see puudutas Nõukogude Liitu ja sellega seonduvat. Kui praegu öelda midagi valesti, tehakse märkus, kuid joonlauaga vastu näppe ei anta. Tänapäeval võib isegi õpetajaga sõbralikku vaidlusesse astuda, kui ollakse kindel, oma õiguses. Meid koheldakse rohkem võrdväärsetena, mis mulle väga meeldib. Nõukogude Liidu ajas oli ka midagi positiivset. Haridus oli kõigile tasuta ja ühtviisi kättesaadav. Arstide visiidid olid tasuta ja inimesed üldse võrdsemad. Ei olevat olnud nii, et tuntud inimesi koheldi paremini. Ei rõhutatud inimese riietust, firmamärkidel ei olnud mittemingist rolli
nädalaks põllule kartuleid korjama, nõukogude ajal oli lapstööjõu kasutamine täiesti normaalne asi. Kooli minnes oli kõikides koolides üle kogu Eesti kohustuslik koolivorm ning see oli kõikides koolides üle kogu Eesti täpselt samasugune, koolivorm oli tollel ajal odav nagu olid ka laste riided ning seda said lubada omale kõik. Üks halvemaid asju oli see kui koolis mingi kuri õpetaja oli ja sa sellele õpetajale ei meeldinud siis see õpetaja võis sind ka füüsiliselt karistada (joonlauaga vastu näppe lüüa). Tollel ajal õpetati välja selliseid inimesi keda parasjagu vaja läks näiteks raamatupidajad. Nõukogude aeg oli töökoht kohustuslik, kõigil pidi töökoht olema, sest plaanimajandus nägi nii ette (inimesed pidid olema võrdsed). Pildid Pildil on siis see nõukogude aegne joogiautomaat. Sajusaared osta.ee oksjoni kuulutus 2015 Lapsed kolhoosi põllul kartuleid korjamas. Õhtulehe artikkel 2020 Nõukogude aja tühjad poeletid. Õhtulehe artikkel 2012
veel päris kindlalt otsustanud, kas pühendada oma elu matemaatikale või filosoofiale. Otsus matemaatika kasuks langes 29.märtsi hommikul 1796.a.,sest sel päeval tegi ta olulise avalduse. Tegemist oli ülitähtsa seose leidmisega. Gauss oli lahendanud probleemi, mis oli püstitatud enam kui kahe tuhande aasta eest, kuid polnud veel lõplikku vastust saanud. Noormees näitas, milliseis korrapäraseid hulknurki oli võimalik konstrueerida sirkli ja joonlauaga. Arvutusele järgneval päeval hakkas Gauss pidama teaduslikku päevikut, mis on üks väärtuslikumaid dokumente matemaatika ajaloos. Päevik sai teadusele kättesaadavaks alles 1898.a. Ta sisaldab 146 äärmiselt lühikest märget avastustest või arvutustulemustest, millist viimane kannab kuupäeva 9.juuli 1814. kaugeltki mitte kõik viljakal perioodil 1796-1814 loodud avastusi pole kirja pandud. Ometi on paljud kiiresti visandatud sissekanded selleks piisavad, et tõestada Gaussi
Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valemiga (1) ja terassilindri ruumala arvutatakse Valemiga (2). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus Valemiga (3). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (1) Valem (1). Vbr ( a b h) 1000 Vbr – keha maht [cm3] a – pikkus [mm] b – laius [mm]
d. Märgi markeriga klaasile taigna kõrgus. e. Kleebi anumatele peale kleepsud kuhu peale saaksid kirjutada millise klaasiga on tegu. f. Korda kõike. g. Kolmele klaasile lisa eri kogus suhkrut (1,2 ja 5 teelusikatäit) ning hoia neid samal temperatuuril. h. Ülejäänud kolmele klaasile lisa samapalju suhkurt (2 tl) ja hoia purke eri temperatuuril (külmkapis, toatemperatuuril ja soojaveevannis. i. Hoia purke neis tingimustes 20 minutit ning mõõda joonlauaga taigna taseme muutus. Tulemused: Eri kogus suhkrut, samal temperatuuril Sama kogus suhkrut (2 tl) eri (23°C) temperatuuril Alguses 6,5 cm Alguses 6,5 cm 1 tl 9 cm külmkapis (4°C) 6,7 cm 2tl 10,5 cm toatemperatuuril (22°C) 7,5 cm
Kalle -s: i1,2 =(h 1,2/SAB)*1000= -11,8 Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamiseks pean esmalt tõmbama joone punktist A punkti B. Seejärel määran sirge AB otspunktide ja joone tõmbamisel tekkinud horisontaalide lõikumispunktide (2- 19) kõrgused ja nendevahelised lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused saan ülesandest üks ja horisontaalidega lõikuvate punktide kõrgused horisontaalide enesete väärtustest. Punktidevahelised kaugused mõõdan joonlauaga ja vastava väärtuse maastikule leian, kui korrutan joone pikkuse kaardil (mm) kahesajaga (tuleneb kaardi mõõtkavast (1:20 000)) ja jagan kümnega. Punkt Punkti kõrgus (m) Joon Joone pikkus (mm) Joone pikkus (m) B 81,25 B-2 10 200 2 87,5 2-3 10 200
8.KL KORDAMISE KONSPEKT: VÕNKUMINE, LAINE Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku jooksul sama teed mööda edasi tagasi. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas, so liikumine, millega kantakse edasi energiat. SARNASUS: · ERINEVUS: a) Iseloomustatakse samade a) Võnkumine toimub edasi- mõistetega, sest mõlemas tagasi, st nähtuses esineb võnkumine. võnkumisel jõutakse alguspunkti b) Mõlemad on tasakaaluasendi tagasi. ümber. Laine korral ei jõuta alguspunkti tagasi. Laine ja võnkumine tekivad, kui keha viia tasakaaluasendist välja. Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. ...
interferentsrõngaste läbimõõdud. Nendeks osakesteks võivad olla näiteks taimede eosed. Meie kasutasime praktikumis klaasplaadile kantud õhukest verekihti (erütrotsüüt). 6.1. Katse skeem Katse tegemiseks on vaja He-Ne gaaslaser, klaasplaat, millele on kantud õhuke verekiht, mattpaberiga kaetud ekraan, digitaalnenihik, joonlaud. 6.2. Katse Panen klaasplaadi gaaslaseri ja ekraani vahele. Mõõdan klaasplaadi ja ekraani vahemaa joonlauaga. Kannan tulemuse tabelisse. Ekraanile tekib kujutis, milles on eristatavad erinevad rõngad. Mõõdan digitaalnihikuga esimese tumeda ja heleda rõnga diameetrid. Muudan ekraani ja klaasplaadi vahemaad ning kordan mõõtmisi. Teen arvutused ning kannan tulemused tabelisse (tabel 1). On teada ka, et =632,8nm. Kaugus Maksim Rõnga Tan Sin Osakeste objekti umi järk diameet diameeter ja (rõnga er D, d , m
b) võtsin kruviku seademõõdust välja, c) hoides vasaku käega trumlist, keerasin lahti trumli hoidemutri, d) seadsin skaala nulli, e) keerasin kinni trumli hoidemutri, f) avasin trumli pidurduskruvi, g) asetasin sisekruviku uuesti seademõõdu vahele ja kontrollisin nullasendit 3 korda. h) Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, võisin nullisead- mise lugeda kordaläinuks ja asusin mõõtma. 3. Mõõtsin detaili siseläbimõõdu joonlauaga. 4. Saadud mõõtme järgi valisin mõõteriista passist sobivad piken- dusvardad ning keerasin need mõõtepea ja otsaku vahele (vt tabel). Iga järgnev kruvikukomplekt on eelnevast 13 mm võrra pikem. Mõõte- Kruviku komplekt Mõõte- Kruviku komplekt piirkond piirkond 75 - 88 M+H 338 - 350 M+6+3+1+H 88 - 100 M+1+H 350 - 363 M+6+3+2+H
on võidud ka võlts-viljaringe teha. Selle tõestuseks, et uskumatuid viljaringe suudavad ka inimesed teha, on maailmas korraldatud viljaringitegemise võistlused, kus minimaalsete vahendite ja võimalikult lühikese aja jooksul on moodustatud selliseid kujundeid, mis isegi teadlastele silmad ette teevad. Samas vastuväiteks on need objektid, mis on tekkinud üle öö- ringid on tehtud justkui sirkliga, jooned nagu joonlauaga ja kõik toimus pilkases pimeduses ja väga kiiresti. On inimesi, kes on üles tunnistanud, et nad on tegelenud selle laadse inimeste pettusega, aga põhjalikumal uurimisel ei suutnud nad siiski enamikke juhtumeid seletada. Kas need maagilised kunstiteosed põldudel on siis tulnukate püüe inimkonnaga kontakti luua või lihtlabased pettused? Mina vastan jaatavalt mõlemale. See, kas keegi kuskil meid jälgib ja meiega ühendust proovib saada, on hetkel lahendamata mõistatus
normaalkomponent. Domineeriva normaalkomponendi puhul eelneb ülelöögile nii koroona- kui ka liuglahendus. Domineeriva tagentsiaalkomponendi puhul võib ülelöögile eelneda koroonalahendus. Graafikud ei ole lineaarsed ja see võib tuleneda mõõtmisel tekkinud ebatäpsustest, sest volmeeter ei salvestanud lahenduspingeid, mistõttu märgiti tulemusteks viimasena nähtud pinge, mis võis erineda tegelikkusest. Elektroodide vahekauguste määramine toimus joonlauaga, mis võis samuti põhjustada ebatäpsusi. Tabelist 2 on näha, et elektroodide vahekaugustel S=0,5...50 cm on õhu elektriline tugevus ühtlases väljas El 30 kVm/cm, nagu mainitud ka laboratoorse töö juhendis. Mitteühtlases väljas on elektriline tugevus väiksem kui ühtlases väljas ja läbilöögile eelneb alati koroonalahendus, s.o, õhu osaline läbilöök väikese kõverusraadiusega elektroodi juures.
k Boltzmanni konstant T vedeliku absoluutne temperatuur W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise Töö käik 1) Määrata kuulikese diameeter d ja mass m 2) Mõõtke aeromeetriga vedeliku tihedus 0 3) Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4) Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5) Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse 6) Arvutage otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema ruutkeskmine viga . 7) Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldus kstse tingimuste kohta. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine
pooridesse. Seetõttu liigub ta kolonnis kõige aeglasemalt ja väljub maksimaalse elueerimismahuga. Eluaadi maht kuni kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vxmax = 65,5 ml. D. Viimasena väljunud komponendi elueerimismahu võrdlemine arvutusliku Vxmax-ga Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on V = 65,5 ml, arvutuslikult tuli Vxmax = 60,24. Erinevus on ~5 ml, mis võis tingitud olla näiteks geeli või täidise mahtude arvutamisel tekkinud ebatäpsustest, kuna joonlauaga ei pruukinud geeli samba kõrguse ja diameetri mõõtmistulemused olla väga täpsed. E. Liikuvusteguri Rf väärtuse leidmine segus sisaldunud valgu jaoks Rf = (Vx Vxmin)/(Vxmax Vxmin) = (33,5 25,5)/(60,24 25,5) = 8/34,74 = 0,23
korrelatsioonid · Erinevate küsimuste kokkuliitmisel skaala usaldusväärsus suureneb Ajaline püsivus · Isiksusetesti küsimustele peaks inimene erinevatel ajahetkedel vastama sarnaselt · Seltsivuse skaala puhul kaheaastase vahega testimisel korrelatsioon 0,73 (N=102) Valiidsus · Skaala peab mõõtma seda omadust, mida me tahame mõõta · Joonlaua täpsuse hindamiseks saame seda võrrelda pikkusühiku etaloniga või teise joonlauaga, mille täpsuses oleme kindlad · Isiksuseomaduste puhul etalone ei ole Valiidsus · Võib vaadelda tegelikku käitumist Seltsivuse skaalal kõrgeid skoore saanud inimene peaks käima rohkem pidudel, suhtlema rohkem erinevate inimestega jne Kes laseks oma käitumist pidevalt järgida? Üksikus olukorras käitumise jälgimisest ei piisa · Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus Korrelatsioon enda ja sõprade hinnangute vahel
kT (10) kus k on Boltzmanni konstant, T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise. Töö käik 1. Määrake kuulikese diameeter d ja mass m. 2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3. Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4. Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5. Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse . 6. Arvutage keskmine sisehõõrdeteguri väärtus. Käsitledes väärtusi otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema A-tüüpi määramatus. 7. Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldu katse
ainult esiplaanil olev mees. Taustal eristab silm kolme hoone ja rahusõnalise loosungi, Demonstratsioonile. 1965 ülejäänud on killunenud kirevaks massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s.o värviga katmata lõuend maalitud pindadega Pildid sünnivad nüüd
1.1.) Nii mõlematel aerofotodel ja kandsin töö tulemused tabelisse 1.1. Töö tulemused kandsin tabelisse millimeetri täpsusega. Joonis 1.1 Aerofoto koordinaatide määramine Järgmisena arvutasin baasi kasutasin baasi valemit bx = XV-XP, kus bx on baas. XV on vasaku aerofoto koordinaat ja XP parema aerofoto koordinaat. Järgmisena leidsin Op. Võtsin vasaku Aerofoto tsentrtri nulliks. Järgmisena otsisin parema aerofoto pildi pealt vasaku aerofoto tsentri üles ja mõõtsin joonlauaga ära vahe ja kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1 Aerofotode punktide koordinaadid ja baasid PUNKT Xv Yv Xp Yp Bx A -5 mm 51 mm -127 mm 51 mm 122 mm B 30 mm -26 mm -93 mm -26 mm 123 mm Op 0 mm 0 mm 122 mm 2 mm 122 mm
värvub 2. Aseta mõlemasse anumasse kaks ühesugust lõikelille või puuoksa 3. Lase 24 tundi seista ja vaata, mis taimedega juhtunud on. Kirjuta tabelisse, mida märkad 4. Lase taimi veel 24 tundi seista ja vaata uuesti. Lõika ühe värvises vees olnud taime varre altosa risti pooleks ja joonista vihikusse, milline näeb välja varre ristlõige 5. Lõika kõik taimevarred keskelt pikuti pooleks ja uuri neid. Mõõda võimalusel joonlauaga, kui pikk osa on värvunud. Ristlõikega varre värvunud osa pikkusele liida äralõigatud taimevarre tüki pikkus. Kirjuta tulemused tabelisse. 6. Võimalusel tee nähtust fotod Tulemused Tabel 1) 42 tunni jooksul puhtas vees ja värviga vees hoitud lõikelilledega toimunud muutused värvita anum värviga anum taimeosadeg a toimuvad Märtsikelluk Maikelluk Märtsikelluk Maikelluk
31. Tunnus KNK (sarnasus) - Kui ühe kolmnurga üks nurk on võrdne teise kolmnurga ühe nurgaga ja nende nurkade lähisküljed on võrdelised, siis on kolmnurgad sarnased. 32. Tunnus KKK (sarnasus) - Kui ühe kolmnurga küljed on võrdelised teise kolmnurga külgedega, siis need kolmnurgad on sarnased. RUUT 1. Ruut on võrdsete nurkadega ja külgedega nelinurk. 2. Ruut on tasandiline geomeetriline kujund. 3. Ruutu joonestatakse pliaatsi ja joonlauaga. 4. Ruudu nurgad on täisnurksed. 5. Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. 6. Nagu kõikidel rombidel, on ruudu diagonaalid risti. 7. Nagu kõikidel ristkülikutel, poolitavad ruudu diagonaalid teineteist. 8. Ruudu diagonaal poolitab nurga. 9. Ruudu ümbermõõt P võrdub külgede summaga. 10. Ruudu pindala valem on S=a2 11. Definitsiooni põhjal on ruut nii ristkülik kui ka romb. RISTKÜLIK 1. Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. 2
mõnele suurele objektile, näiteks külale, või ainulaadsele objektile. Tihtipeale on siiski vajalik määrata asukoht täpsemalt kui ühe kilomeetri piires. Kuuekohaline koordinaat annab asukoha 100 m täpsusega. See määrab näiteks, milline viiest kivihunnikust on õige, milline on õige risttee või metsatukk konkreetses ruudus. Kuuekohaliste koordinaatide määramiseks saab kasutada joonlauda, mis on olemas ka kompassil. Selleks mõõdame joonlauaga vastavast võrgujoonest kauguse objektini sentimeetrites ning korrutame mõõtkava sentimeetritega. KOORDINAADI-MÕÕTJA Kuuekohaliste koordinaatide määramiseks saab kasutada spetsiaalset abivahendit, mida nim koordinaadimõõtjaks. See kujutab läbipaistvat ruudukujulist nurgikut kahe omavahel risti oleva skaalaga, mille järgi loetakse punktide koordinaate kaardi kilomeetervõrgu ruudus. KAHEKSAKOHALISED KOORDINAADID Kaheksakohalised koordinaadid saadakse, kui
7 Mida rohkem mõõtmisi teha, seda väiksemaks muutub viga. Kunagi pole mõtet teha ühte mõõt- mist, sest juba kahe mõõtmisega väheneb viga 1,4 korda. Kahjuks pole võimalik korduvmõõtmis- tega viga olematuks muuta: vaja oleks lõpmatult palju katseid. 3.3 Näide Katses mõõdeti kuuli veeremise kiirust laual, mõõtes vahemaa, mille kuul läbis, ja selle läbi- miseks kulunud aja. Teepikkust mõõdeti sellest lühema joonlauaga, nii et pikkust tuli mõõta kahes osas: l1 ja l2 . Joonlaua absoluutne viga oli 0,1 cm. Aega mõõdeti stopperiga, mille abso- luutne viga oli 0,03 s. Katsetulemused on toodud järgnevas tabelis. Tulemused Mõõtmisi Keskmine l1 30,0 cm 30,0 cm - - - 2 30, 00 cm l2 25,2 cm 25,0 cm 25,3 cm 25,2 cm - 4 25,18 cm t 5,54 s 5,48 s 5,68 s 5,50 s 5,59 s 5 5, 558s Ülesande lahendus Kuuli keskmine kiirus on
Peksta!- see mõte jäi alatiseks tema alateadvusesse. 1888. aastal läks Keke unistus täide- tema poeg astus Gori vaimulikku kooli. Kõigi nelja õppeaasta jooksul oli Soso vaimuliku kooli parim õpilane. Koolis oli palju erinevaid õpetajaid. Üks neist, Dmitri Hahutasvili, jäi õpilastele eluksajaks meelde. Poisid pidid istuma liikumatult, hoides käsi enda ees laual, ja vaatama hirmuäratavale õpetajale otse silma sisse. Kui keegi pilgu kõrvale pööras, sai ta kohe joonlauaga vastunäppe. Oli ka leebemaid õpetajaid, kuid neid ei austatud. Soso pidas need õppetunnid meeles. Elu Goris oli igav ja üksluine. Soso vapustavamaid mälestusi oli kahe kurjategija avalik hukkamine. Õpetajad leidsid, et hukkamise pealtnägemine peab tugevdama poistes arusaamist, et karistus on vääramatu ja hoiab neid kuritegelikult teelt. Kuid Soso mõistis seda teisiti: jumala käske võib rikkuda. 1.5. Noorusaeg 1894
Kui tavalise (0klassi) pistiku asemele pannakse kaitsemaandatud (I klassi) või kaitseisolatsiooniga (II klassi) tarviti pistik, siis on võimalik seda ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, mis on lubamatu! Kaitsemaandamata (0klassi) tarviti metallkere võib rikke korral jääda pinge alla ja see on eluohtlik. 5. Elektrivool Pikkust ja teisi eseme suurust iseloomustavaid näitajaid mõõdad sa joonlauaga, keha massi kaaludega, aega mõõdad stopperi või kellaga, temperatuuri termomeetriga. Kõigil mõõdetavatel suurustel on oma mõõtühik: · mass - kilogramm · aeg - sekund, minut jne · teepikkus - meeter jt Neid suurusi võib vaja minna ka elektrotehniliste tööde juures, kuid olulisemad on pinge, voolutugevus, juhi takistus ja elektrivoolu võimsus. Pinge. Siia sobiks võrdlus kahe veeanuma ja neid ühendava toruga. Kui anumad
Nad elasid ja õppisid seal vaesuses. Peeter Süda ja Mart Saar. Kodus leidis tööd muusikaõpetajana Rakveres ja Tartus. Läks Haapsallu õpetajate seminarile õpetajaks. Tal ei lubatud oma loomingut avaldada ja tänu sellele avaldasid neid tema sõbrad korjates ka endale raha. Ta pidi ära toitma oma suure pere. Isiksuselt oli ta rahulik, tasakaalukas, pikatoimeline, teravmeelne ja taibukas inimene. Kui ta vihastas, siis virutas ta joonlauaga vastu näppe. Peterburis oldud suvevaheajad veetis ta Eestis läänemaal rahvaviise kogudes. teda aitasid õpetajateseminari õpilased. Koguti 1800 viisikest. Ta oli ka ainuke, kes kogus vaimulikke rahvaviise. (6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8-häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929).
Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm. Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1- 1 abil. m 0= 1000, Valem 1-1 V
Mida vähem on hammas puidust väljas seda puhtam lõige. Saagimine nurga all: Saag vooluvõrgust välja! Nurga all saab saagida kuni 45 kraadi nurga all, selleks lõdvendage kruvid 6(joon.1) ja 1 (joon.5), seadke asend skaala 2 sektoril 3(joon.5). Kiilnuga 1(joon.6) hoiab ära saeketta kinnikiilumist, tuleb kogu aeg kasutada. Peab olema paigaldatud ühel joonel saekettaga, vahemaa ketaa hammaste ja noa vahel peab olema igas kohas mitte üle 5mm. Alus paralleelseks saagimiseks koos joonlauaga 7(joon.1) aitab saagida sirgelt ja paralleelselt. Joonlaud kinnitatakse sae alusele 17 vedru ja kruviga 16. Laius määratakse joonlaua skaalal. Tolmuimeja. Otsik kinnitatakse prügi väljaviskeava 5 juurde (diam32mm) (joon.1). Aitab tööpiirkonna hoida puhtana. Pikisaagimine: Paralleelseks pikisaagimiseks kasutada sirge äärega plaati, kinnitades ta saetavale materjalile vahemaaga saagimisjoonest, võrdsele kaugusele saekettast ja sae aluse
Ühe keha külge mõõdetakse 3 korda ja seejärel arvutatakse külje keskmine pikkus. Kõigi kolme keskmise pikkuse olemas olul saab arvutada risttahuka ruumala V ¿ a∗b∗c , valem nr. 2 Seejärel kaalutakse keha mass õhus. Keha tihedus saadakse valemit nr 1 kasutades. 4.2 Ebakorrapärase keha tiheduse mõõtmine 2 Korrapäratu keha on keha, mille parameetreid ei saa nihiku või joonlauaga mõõta. Ebakorrapärase keha ruumala leitakse Archimedese seadusel põhineval hüdrostaatilisel kaalumisel. See kujutab endas keha kaalumist vedelikus ja õhus, mis annab pärast valemi nr. 3 kasutamist keha ruumala. m−m1 V= , valem nr. 3 ρv m - keha mass õhus [ g ] m1 - keha mass vedelikus [ g ] ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ]
1. Plaanilt vahetult mõõdetud joonepikkuse täpsus võrdub tema otspunktide asendi määramise täpsusega. Prof. A. Maslovi järgi on see m s = ± 0,08 mm . 2. Plaanilt graafiliselt määratud ristkoordinaatide järgi arvutatud joonepikkuse määramise täpsus: m′s = m k 2 , kus mk = m x = m y on joone otspunkti abstsissi (x) või ordinaadi määramise täpsus. Näiteks Drobõševi joonlauaga konstrueeritud koordinaatvõrgu puhul on mk= ± 0,11 mm ja ms′= 0,16 mm. Järelikult vahetult mõõtes saab joone pikkuse plaanil määrata kaks korda täpsemini kui graafiliselt määratud koordinaatide järgi arvutades. Joonepikkuse lubatava vea ∆S võime võtta võrdseks täpsuse kahekordse väärtusega, s.t. ∆S = 2ms 1:50 000 mõõtkavas plaanil võime seega kahel erineval viisil saadud joonepikkuste lubatavaks erinevuseks võtta
tähelepanelik püsida, et ka endale igavast materjalist aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul, mitte igapäevaselt istudes. Et mängulisest lõimitud õppetegevusest paremini aru saada, tegime samu praktilisi tegevusi, mida lastegagi. Üks neist oli ,,Mind ja keskkonda" ning matemaatikat siduv, suuresti üldoskuste arengut toetav toolidega ringmäng, mis on laste lemmik. Teine oli keele ja kõne, matemaatika ja liikumise õppetegevus, kus tuli joonlauaga mõõta, kirjutada ja riviharjutusi teha. lihtsustatud keeleõpe . Lihtsate sõnadega, liht laused, lihtkeel. Lihtne ja arusaadav lause. Inimene peab harjutama kõige tavapärasemaid sõnu ja lühifraase. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane
pidada.1806.aastal tuli Nikolai puhkusele, ning kutsus enda juurde ka dennisovi. Kui Nikolai koju jõudis tervitati teda väga soojalt, samuti ka dennisovi, eriti natasa poolt, kes meest kallistas ning suudles. Mille peale dennisov suudles teda käe peale vastu. Peale vastu võttu mindi magama ning hommikul tõusid sonja ja natasa eriti vara, et venda üles ajada. Sonja oli natasale parim sõber, ning selle auks ta oli endale põletanud joonlauaga punase märgi küünarnuki juurde. Vahe peal oli natasa saanud viieteist kümne aastaseks, ning neiu oli juba pooleldi tüdruk, kuid tema lapselik mõtlemine polnud veel kadunud, täpsemini ta soovis saada tantsijaks. Sügisel tuli Rostovite perekond tagasi moskvasse, samuti tuli talve algul tagasi dennisov. Natasa meeldis dennissovile, mees imetles neiu graatsiat tema tantsimise ajal Jogeli ballil. Natasa oli Jogeli parim õpilane, kelle üle oli mees väga uhke. Esimese tantsu tantsis
näit Livigno) Riigipiirid pole midagi igavest (vägivaldne resp. rahumeelne muutmine) (Kontrollitavate) riigipiiride kadumine: näit Schengen 1985/95 Riigipiirid kui poliitilise geograafia objekt ja aines: Loomulikud ehk looduslikud barjäärid (rannik, jõed, mäeahelikud; Kjelleni ideaalriik on saarriik, seevastu puhtakujulised mandririigid jäävad sellest kõige kaugemale – Kjellen lk 51-54) Kunagiste jõuvahekordade (sõdade) poolt paikapandud kokkuleppelised jooned “Joonlauaga tõmmatud” ehk geomeetrilised piirid Merepiirid Riigipiirid eraldavad või jaotavad (näit rahvuse erinevatesse riikidesse) Riigipiiride dünaamika Riigipiirid on: Poliitilised ehk poliitilis-majanduslikud ning Majanduslikud ehk majanduslik-poliitilised Vaeste riikide piirid on kaupadele palju raskemini läbitavad. Kjellen: Riigipiir peab olema liiklemistakistuseks, aga ta ei tohi olla liigselt piirav. Ta võiks olla müür – et pakkuda kaitset, kuid mitte liiga kõrge, et ta
Itaalia pealinn on Rooma, mis asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad: 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E. Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi) Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga. Näiteks kui Eestis on kell 20.15, siis Itaalias on kell 19.15. See tähendab, et riigid on Eestiga peaegu samal laiusjoonel. ( Eesti on kõigest umbes 20° ida pool ) Riigi kuju Ilmselt Itaalia juures kõige tuntum fakt ongi see, et see riik on saapakujuline. See pikk saapakujuline poolsaar
Parem Vasak Järk sin α mp maksimum maksimum 2α m αm λ D R m α mp α mv 7. α mp , λ , D ja R arvutage vastavalt valemi (3), (2), (4) ja (9) abil. Difraktsioonivõre konstandi väärtus d arvutage võrel antud arvu abil. Mõõtke klaasplaadi kriipsutatud osa laius läbipaistva joonlauaga. Arvutage võrel antud arvu ja mõõdetud laiuse järgi pilude arv N võres. 8. Arvutage keskmine lainepikkus λ ja tema A-tüüpi laiendmääramatus U A (λ ) . Hinnake saadud tulemuse reaalsust, arvestades spektraallambi valguse koostist. 5. Küsimused ja ülesanded 1. Selgitage difraktsiooni mõistet. 2. Selgitage Huygens-Fresneli printsiibi sisu. 3. Millised lained on koherentsed? 4. Mida nimetatakse interferentsiks? 5. Mis on optiline teepikkus ja käiguvahe? 6
1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2 Keha maht arvutaakse järgmise valemiga: , Valem nr: 1 kus V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm]
annaabi.ee 
