Ehitusmaterjalid HÜDROISOLATSIOON 2 (0)

HÜDROISOLATSIOONMATERJALI​ KATSETAMINE  
 
 
 
1. Töö​ eesmärk 
 
Hüdroisolatsioonmaterjali  tiheduse  määramine. Materjali standarditele vastavuse kontroll. 
Materjali​ tõmbejõu​ katsetamine.  
 
2. Katsetatud​ materjal  
​ ​​  ​​  ​​  ​​  ​​ Hüdroisolatsioonmaterjalid​ 4000S-1,​ 4000​ ja​  8000  
 
3. Kasutatud​ vahendid  
Tõmbemasin,  nihi,  digitaalne  kaal  KERN  440-33  täpsusega 0,01g,  joonlaud , kalkulaator, 
metalltoru​ diameetriga​ ​​27,​ 54​ mm 
 
4. Töö​ käik  
 
​ ​​  ​​  ​​ ​4.1​ Mõõtmete​ määramine  
  Katsekeha pikkuse,  laiuse  ja paksuse määramine. Kõiki
 
 kolme mõõdet
 
 määratakse nihikuga 
ja​ joonlauaga.  
 
​ ​​  ​​  ​​4.2​ Hüdroisolatsioonmaterjali​ tiheduse​ määramine  
 
​ ​​  ​​ Määratakse​ mõõdetud​ katsekeha​ massi​ ning​ seejärel​ arvutatakse​ tihedust​ valemiga​ 1: 
   
​ ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​ p = m
o
​  x
​ ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​  ​​ ​(Valem​ 1) 
v
​ 1000
 
m​ –​  proovikeha ​ mass​ [g] 
ρo​ –​ puidu​ tihedus​ antud​ niiskussisaldusel​ [kg/m3] 
V​ –​  proovikeha ​ ruumala​ [cm3] 
 
4.3.​ Külmapaine​ määramine  
 
Katekehad  on  külmutatud  -33
juures, ning kehad painutatakse ümber ringja toru. Kui
° C  
 
 
 
 
 
 
 
 
painutamisel​ pragusid​ ei​ teki,​ siis​ hüdroisolatsioonmaterjal​ vastab​ stardandile.  
 
 
 
 
 
5. Tulemused  
 
Tabel​ 1.  
Katsekehade ​ mõõtmed​ ja​ tihedus 
Katsekeha  Katsekehade​ paksused​ [mm]   Laius​ ja​ pikkus 
Mass​ [g]  Tihedus 
nr 
[kg/ m3 ] 
 
h1 
h2 
h3 
a 
b 
 
 
4000S-1 
1,52 
1,62 
1,52 
303 
303 
144,24 
1,01 
4000S-2 
1,68 
1,68 
2,0 
315 
300 
146,4 
0,87 
4000S-3 
1,48 
1,64 
1,46 
301 
304 
140,34 
1,004 
8000-1 
1,86 
1,78 
1,74 
302 
302 
151,44 
0,92 
8000-2 
1,64 
1,68 
1,66 
303 
299 
148,22 
0,98 
8000-3 
1,68 
1,74 
1,62 
299 
302 
148,26 
0,98 
4000-1 
1,98 
1,7 
1,74 
304 
302 
149,08 
0,89 
4000-2 
1,64 
1,44 
1,58 
303 
302 
146,88 
1,03 
4000-3 
1,58 
1,76 
1,8 
302 
303 
143,22 
0,91 
 
Tabel​ 2.  
Katsekehade​ tõmbetugevusi​ iseloomustab​ joonis​ 1. 
Katsekehade​ tõmbetugevus 
Katsekeha​ nr  Maksimaalne 
I_0​ [mm] 
u​ [mm] 
b​ [mm] 
jõud​ [N] 
4000-1 
342 
34 
216 
51.7 
4000-2 
325 
46 
188 
50.5 
4000-3 
327 
35 
198 
51.5 
4000S-1 
313 
47 
214 
48.6 
4000S-2 
350 
39 
219 
51.1 
4000S-3 
357 
81 
297 
50.3 
8000-1 
236 
104 
36 
51.1 
8000-2 
266 
23 
44 
50.5 
8000-3 
261 
30 
53 
49.8 
 
I_0​ -​ ​​Mõõtebaasi​ pikkus/algne​ pikkus 
u​ -​  pikenemine ​ purunemise​ hetkel 
Maksimaalne​ jõud​ -​ jõud​ purunemisel 
b​ -​ katsekeha​ riba​ laius 
 
Joonis​ 1.  
Katsekehade​ tõmbetugevused 
 
 
 
 
 
Tabel​ 3.  
Katsekehade​ liimliite​ tõmbetugevus  
Katsekeha 
max​ F​ [N] 
l_0​ [mm] 
u​ [mm] 
b1​ [mm] 
b2​ [mm] 
4000 
126 
88 
66 
50 
49.5 
4000S 
157 
106 
135 
50.5 
50 
8000 
252 
74 
34 
50.8 
51 
 
 
 
 
 
 
Tabel​ 4.  
Katsekehade​ pragunemine​ vähemalt​ 180​ kraadise​ painde​ puhul  
Materjali​ tüüp 
Katsekehade​ arv 
Pragunes/ei​ pragunenud 
4000 
3​ katsekeha 
ei​ pragunenud 
4000S 
3​ katsekeha 
ei​ pragunenud 
8000 
3​ katsekeha 
ei​ pragunenud 
 
 
6. Järeldus 
 
Materjali​ 8000​ paksus​ on​ standardis​ lubatust​ suurem​ (1,52 ± 0,02​ mm),​ kuid​ arvestame,​ et 
väike​ erinevus​ tuleb​ sellest,​ et​ mõõdeti​ materjali​ paberiga​ kaetult.​ Antud​ materjali​ puhul 
paindele/tõmbele​ nõutud​ vastupanu​ pole​ defineeritud​ (​ resistance ​ to​ deformation​ under​  load ​ - 
no​ perfomance​ declared​)​ ,​ ehk​ selle​ üle​ diskuteerida​ pole​ võimalik.  
Materjalide​ 4000​ ja​ 4000S​ puhul​ on​ samuti​ paksus​ meie​ katses​ enamasti​ lubatust​ suurem 
(1,52 ± 0,02​ mm)​ standardi​ järgi,​ kuid​ jällegi​ mõõdeti​ materjali​ paberiga​ kaetuna.​ Antud 
materjalide​ puhul​ paindele/tõmbele​ nõutud​ vastupanu​ pole​ defineeritud​ (​resistance​ to 
deformation​ under​ load​ -​ no​ perfomance​ declared​)​ ,​ ehk​ ka​ selle​ üle​ diskuteerida​ pole 
võimalik.  
Katsetatavatest​ materjalidest​ on​ suurima​ tõmbetugevusega​ 4000S​ ning​ väiksemaga​ 8000. 
Kuna​ katsekeha​ ümber​ metallist​ toru​ painutamisel​ ei​ pragunenud,​ võib​ väita,​ et​ see​ vastab 
standarditele.​ Kuna​ katses​ oli​ näha,​ et​  paindetugevus ​ on​ suur​ -​ materjal​ paindus​ eemalduvate 
näpitsate​ vahel​ märgatavalt​ palju,​ eeldab​ see​ seda,​ et​ tegu​ on​ hea​  materjaliga ​ -​ juhul​ kui​ mõni 
katusekivi ​ alla​  kukub ,​ siis​ on​ materjal​ piisavalt​ elastne,​ et​ mitte​ puruneda,​ kui​ tegu​ pole​ just 
suurejoonelise​ varinguga.