Tiheduse ja poorsuse määramine

Student, MSsecret

Tiheduse ja poorsuse määramine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Virumaa Kolledž
Ehitusmaterjalid

Laboratoorne töö nr. 1

2014/2015

Tiheduse ja poorsuse määramine

Õpperühm: RDBR

Juhendaja :
J. Kotov
Töö tehtud:
11.10.2014

Töö eesmärk:
Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine.

Katsetatavad ehitusmaterjalid
Terassilinder, killustik , EPS200, silikaattellis , puit

Kasutatud töövahendid

Joonlaud

Nihik

Elektrooniline kaal

Mõõtesilinder veega

Töö käigu kirjeldus:

Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valemiga (1) ja terassilindri ruumala arvutatakse Valemiga (2). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus Valemiga (3). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (1)
Valem (1).
Vbr – keha maht [cm3]
a – pikkus [mm]
b – laius [mm]
h – kõrgus [mm]
Valem (2).
Vbr – keha maht [cm3]
D – keha välis diameetr [mm]
d – keha sise diameetr [mm]
h – kõrgus [mm]
– ligikaudne väärtus on 3,14159.
Valem (3).
ρ0 – materjali tihedus [kg/m3]
m – keha mass õhus [g]
Vbr – keha maht [cm3]

Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse mõõtesilinder veega.
Keha ruumala saab määrata sukeldumismeetodil. Keha sukeldumisel vedelikku teeb keha endale ruumi ja tõrjub sellest kohast vedeliku eemale. Väljatõrjutud vedeliku ruumala on võrdne keha ruumalaga.
Proovikehade mahu arvutatakse Valemiga (4).
Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutus Valemiga (5). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (2)
Valem (4).
Vbr – proovikeha maht [cm3]
V1 – vee maht koos killustikuga [cm3]
V2 – vee maht ilma killustikuta [cm3]
Valem (5).
ρ0 – proovikeha tihedus [kg/m3]
m – proovikeha mass õhus [g]
Vbr – proovikeha maht [cm3]

Materjali poorsuse määramine
Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust.
ρ EPS200 = 1350 kg/m3
ρ puit = 1550 kg/m3
ρ metall = 7850 kg/m3
ρ silikaattelliskivi = 2800 kg/m3
ρ killustik = 2600 kg/m3
Poorsuse arvutamiseks kasutatakse Valem (6). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Silikaattelliskivi poorsus on 30% ± 5%, EPS poorsus on 100% ± 5%, puidu poorsus on 67% ± 5%, metalli poorsus on 1 – 3 % ning killustiku poorsus on 5,4 – 7,3 %.
Valem (6).
p – materjali poorsus [%]
ρ0 – materjali tihedus [kg/m3]
ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3]
Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tihedused
Jrk. nr.
Materjali nimetus
Keskmised mõõtmed [mm]
Mass [g]
Ruumala [cm3]
Tihedus [kg/m3]
Poorsus [%]
Keskmine tihedus [kg/m3]
Keskmine poorsus [%]
a
b
h
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
1
EPS 200
148,0
149,0
49,7
35,1
1095,2
32
98
32
98
2
Puit nr.1
53,0
53,7
55,0
60,4
156,4
386
75
421
73
3
Puit nr.2
54,0
54,0
54,0
71,7
157,5
455
71
4
Metall
D=57,0
d=49,5
49,5
242,2
31,0
7813
1
7813
1
5
Silikaattelliskivi nr.1
249,0
120,0
64,0
3585,9
1912,3
1875
33
1883
33
6
Silikaattelliskivi nr.2
250,0
120,0
65,0
3687,0
1950,0
1891
32
Tabel 2. Ebakorrapärase kujuga killustiku tiheduse ja poorsuse tulemused.
Materjali nimetus
Mass õhus [g]
Vee maht koos proovikehaga [cm3]
Vee maht ilma proovikehata [cm3]
Proovikeha maht [cm3]
Tihedus [kg/m3]
Poorsus [%]
Keskmine tihedus [kg/m3]
Keskmine poorsus [%]
Killustik nr.1
53,1
241,0
220,0
21,00
2529
2,7
2423
6,8
Killustik nr.2
13,9
83,0
77,0
6,00
2317
10,9
Graafik 1. Materjalide tihedused

Järeldus
Ebakorrapäraste materjalide poorsuse arvutamine: killustiku poorsuseks tuli 6,8 % (etteantud vahemik on 5,4 – 7,3%). Ebakorrapärase kujuga keha killustiku tiheduseks sain katsetuse tulemusena 2423 kg/m³.
Mida suurem on matejali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ja vastupidi, vastavalt andmetele Tabelis (2). Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on metall. Kõige väiksema tihedusega on EPS.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie grupi sooritatud tiheduste määramise katsete tulemused langevad kokku ning sarnanevad nad ettenähtud väärtustega.
EPS tihedus on väike ja poorsus väga suur, siis ta koosneb kinnisest struktuurist, mis tagab materjali suurepärase soojapidavuse. Mida tihedam on matejal, seda tugevam ja vastupidavam ta on, seega kasutataksegi ehitusmatirjalidena.
3

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 13 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MSsecret Student Õppematerjali autor

Virumaa kolledz

poorsus proovikeha keha maht Tiheduse ja poorsuse määramine

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4

Ehitusmaterjalid

docx

1 Tihedus labor

3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Kaal – proovikehade massi määramiseks  Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm.  Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees  Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse

Ehitusmaterjalid

docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase

Ehitus

docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk