Horisontaalne joon
docstxt/1293569725105288.txt
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektro...
Laboratoorne töö nr.1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 ...
KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE ...
osale, et lihtsustada kaardi lugemist. Reljeefi kujutamine Reljeefi kujutamiseks topograafilistel kaartidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi: kõrgusarve horisontaale Kõrgusarvud kantakse plaanile selliselt, et need kajastaksid reljeefile iseloomulikke punkte. Kõrgusarvu juurde käib alati punkt (täpike), sest muidu ei ole võimalik aru saada missugust maastikupunkti see arv täpselt iseloomustab. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühel kõrgusel. Eelnevast tulenevalt võib horisontaalide kohta öelda ka samakõrgusjoon. Horisontaalide kõrguste vahe on ühesugune ja see sõltub kaardi või plaani mõõtkavast. Horisontaalid ei lõiku kunagi. Horisontaalid on konstantse lõikevahega kogu kaardi ulatuses. Horisontaalide lõikevahe Lõikevahe on kahe horisontaali kõrguste vahe. Horisontaalide lõikevahe puhul tuleb arvestada: Plaani või kaardi mõõtkava
Kordamine 1) Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teise asukoha suhtes 2) Aeg on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse ....... Aja põhiühikuks on 1s 3) Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt 4) Liikumisi saab liigitada ..................... 5) Teepikkus on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse .......... Teepikkuse põhiühikuks on 1m 6) Kiirus on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse .......... Kiiruse põhiühikuks on 1m/s 7) Jõud on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse ............ Jõu põhiühikuks on 1 N (njuuton) 8) Dünamomeeter on seade millega mõõdetakse raskusjõudu
KOORDINAATIDE SÜSTEEMID * Koordinaatide abil määratakse punkti asukoht tasapinnal või ruumis. Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). * Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti: – Geograafilised koordinaadid – Geotsentrilised koordinaadid – Ristkoordinaadid Geograafilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli.
Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. · Graafika- on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Trükiplaadi abil valmistatavat graafikat nimetatakse estampgraafikaks. Graafika jaguneb veel omakorda 8-ks alaliigiks. · Skulptuur- on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos.
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimä...
loodusest ja elust enesest. Impressionistide väitel ei olnud mitte keegi kundagi varem kujutanud looduses nähtud õigesti, vaid nemad suudavad selle sellisena jäädvustada nagu see sellel hetkel on. Nad loobusid maalidel teravatest piirjoontest ja tumedatest varjudest. Nad ei pööranud tähelepanu mitte niivõrd esemetele ja asjadele, vaid püüdsid jäädvustada hoopis valgust ning õhku endi ümber. Impressioon tähendab muljet. 7. Tõmba õigele vastusele joon alla! 1 Ta ei loonud Taaveti a) Verrocchio; b) Michelangelo; c) Bernini; d) Ghiberti kuju 2 Sixtuse kabeli lae Leonardo da Vinchi; b) Raffael; c)Michelangelo; d) David maalis 3 Versailles'i lossi lasi a) Karl Suur; b)Louis XIV; c) Napoleon d) Nikolai I ehitada 4 See hoone pole a) Tartu Ülikooli peahoone; b) Jumalaema kirik Pariisis; c) klassitsistlik Panthéon Pariisis; d) Valge Maja Washingtonis
OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega
Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Õhurõhk-n õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näi...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Rühm: MATB Kuupäev: 15. mai 2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Leo Teder Ülesanne 1 r = 250 mm l = 900 mm xB = 400 mm yB = 300 mm a) Määrata punkti A koordinaadid xA , yA funktsioonina pöördenurgast . xA = r * cos yA = r * sin b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast . y B-rsin =arctan x B-rcos x C =rcos +lcos y C =rsin +lsin c) Kirjutada MATLAB-i või Octave'i pro- gramm, mis esitab punkti C liikumise graafiku (...
Neid ei jäeta ju millestki ilma, sest küsimus on täielikult tees. Sest lombakas (nagu öeldakse), kes on teel, jõuab ette jooksjast, kes on teelt väljas. Ka see on ilmselge, et mida osavam ja kiirem on teelt väljas jooksja, seda suurem kõrvalekalle talle osaks saab. Aga meie plaan teaduste leiutamiseks on niisugune, et ta ei jäta palju inimvaimude teravuse ja tugevuse hooleks; vaid peaaegu võrdsustab inimvaimud ja -arud. Sest nii nagu selleks, et joon oleks sirge, või et joonestataks täiuslik ringjoon, oleneb palju käe kindlusest ja vilumusest, kui seda tehakse käe enese jõul, kui aga võetakse appi joonlaud, või sirkel, oleneb vähe või ei olene üldse; täiesti sarnane on meie plaan. Aga kuigi üksikutest ümberlükkamistest ei ole mingit kasu; ometi peab niisuguste teooriate sektide ja sugude kohta ütlema; samuti natuke hiljem väliste märkide kohta, et nad
4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tuttavaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaasaegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi "Meil aiaäärne tänavas" motiividega. Rahvuslikkust taotles helilooja teadlikult ja on ka ise öelnud: "Olen katsunud peaaegu kõiki oma teoseid ikka kuidagi rahvamuusika piiridesse viia". Tubina loomingu kaalukama osa moodustavad sümfoonilised teosed, eelkõige 10 sümfooniat
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutaks...
Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. RE Rg G Ug U joon.1. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug = IgRg, kus Ig on voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Ug U Ig= = Rg Rg+ RE Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U R E=Rg ( Ug -1) U R E= Ig -R g Ig=200 A
Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid. Augustusel olid rikkad sõbrad, kes aitasid tal taotlusi ellu viia ja kes kutsusid lähikonda tuntuid autoreid ning toetasid neid rahaliselt, et neil oleks kõik olemas loomingu valmistamiseks. 6. Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis Rooma kultuuris? Sõnasta kaheksa seostatud paari, kus iseloomulik joon riikluse, elulaadi või mõtteviisi kohta oleks ühendatud sobiva kultuurialase näitega. 1. Rooma vabariiklik korraldus tõi kaasa kohustusliku poliitikute kõnekunsti oskuse. 2. Rooma kui keisririik, hakkas toetama rahaliselt kultuuri. 3. Roomlaste agressiivne meelelaad väljendus gladiaatorite võitlusega. 4. Roomlaste vallutused tõid kaasa segunenud kultuuri. 5. Roomlaste jõukatsumised ja agressiivsus hobukaarikute kasutamine. 6
docstxt/1414593421167.txt
Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Raadioteleskoop on märgatavalt võimsam kui Hubble'i kosmoseteleskoop. See koosneb 27-st 25 meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. 4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest
võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.). Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.(Joon. 3.3, 3.4.).
. - ruumipunktid; a,b,c,.... - jooned; ,,,....,,,.... - nurgad; pinnad; a || b - paralleelsus (sirge a on paralleelne sirgega b); a×b - likumine ( sirge a likub sirgega b); cd - ristseis (sirge c on risti sirgega d); Aa - kuuluvus (joon a läbib punkti A); a - - - ( joon a asub pinnal ); - identsus; ühtimine; - järeldus; - täisnurk. 1 PROJEKTEERIMINE Objekti kujutise saamiseks kasutatakse geomeetrilist toimingut, mida nimetatakse projekteerimiseks. 1.1. Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kik projekteerivad kiired ühest punktist e. kujutamistsentrist. Seega ekraani kaugenemisel suureneb objekti projektsioon.
kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid Joon. 1 Nahkpõll tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade Joon. 2 Keevituskindad kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse Joon. 3 Kõrvatropid kõrvatroppe (Joon. 3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate
kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Joon. 1 Nahkpõll Kinnastest tuleks eelistada pikkade Joon. 2 Keevituskindad kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. Joon.33).Kõrvartopid Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki
kaitseriietust ning jalanõusid, mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid Joon. 1 Nahkpõll tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade Joon. 2 Keevituskindad kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse Joon. 3 Kõrvatropid kõrvatroppe (Joon. 3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate
2. Keskmiselt kaevandatavad 3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad 4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on (vt joon 3.2): lõiketera taganurk, mida mõõdetakse lõiketera tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel; 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ?
tehnoloogia erines suuresti olenevalt maakohast ja oludest. Otsustada selle üle, millised võisid olla veesõidukid, saame säilinud joonistuste ja harvem mudelite järgi. Juuresolev kaart (Joon. 1.1.) näitab selliste leidude kohti ja annab tunnistust sellest, et veel liikumise vahendid (nimetame neid laevadeks) tulid kasutusele juba inimühiskonna varastel arenguetappidel üle kogu maailma. Joon. 1.1. Varaseimad teated meresõidust on ajalool enamasti Vahemere piirkonnast. Egiptlased tarvitasid Niilusel ja maad ümbritsevatel meredel papüürusest kokkuseotud paate (Joon. 1.2.), kuid hiljem ka laeva (Joon.1.3.), millega juba 1500a e.m.a. 18. dünastia ajal käisid Somaalias ja isegi Indias. Nad kasutasid rooliaeru ja algelisi purjesid. Kuid materjali nõrkuse tõttu ei olnud sellised laevad merekindlad. Lameda põhja tõttu oli neid raske juhtida
Referaat Käsitööriistad Trell Aaron Selg 12 rühm Käsitrell Käsitrell on väiksemate aukude tegemise riist, mis pannakse pöörlema spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida beto...
kõvadusest ja on keskmiselt 30 ... 60 kaksikkäiku minutis. Lattmaterjali (joon. 1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult
Joonisel 56 on esitatud arvestatav töökoha planeerimise viis. 1 Inimese käte haardepiirkonnad: a rõhttasandis seistes või istudes töötamisel: 1 normaalne tööpiirkond; 2 maksimaalne tööpiirkond (käte haardeulatus); 3 maksimaalne haardeulatus keha kallutamisel ette mitte üle 30 0 ; b püsttasandis püsti töötades; c püsttasandis, arvestatavad töökoha plaanimisel. joon. 56 Keha asendil on oluline mõju töölise töövõimele, õige tööasend tagab pideva töövõime. Lukksepatöös töötatakse nii istudes kui ka seistes. Kõige rohkem väsitab seistes töötamine, sest siis kulub palju energiat juba üksnes keha püstihoidmiseks. Inimese mis tahes asend on kesknärvisüsteemi keeruka koordineerimisprotsessi tulemus. Keha hoidmisel pikemat aega ühes ja samas asendis on vastavaid lihaseid juhtivad
vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga-g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) c koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, g b
Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud
külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit.
integraal rajades a-b ja valem on siis: f ( x)dx a 2n ( y0 + 2 y1 + 2 y2 + ... + 2 yn -1 + yn ) Pindala arvutamine ristkoordinaatides b [a;b] (joon) y=(x); y=g(x) ja (x)g(x) ning S = [ f ( x) - g ( x) ]dx Kui aga joon on antud parameetrilisel kujul: a b (joon) x=(t) ja y=(t) siis S = ydx [x=at=; x=bt= ja dx=(t)dt=xdt] siis pindala saab: S = yx dt a Polaarkoordinaadistik
Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited - Hoiavad või kinnitavad abi elelmente,kaableid,torusid. Võib kahjustada põhikonstruktsiooni!! Joon.1.2 Jõuliited a) b) Joon. 1.3 Kinnitusliited-a) ja sideliited-b) Liigitus koormuste liigi järgi (seostatult defektidega) - staatiliselt koormatud - dünaamiliselt koormatud, väsimusele töötavad - termodünaamiliselt töötavad 1.2 Soovitused keevisliidete valikuks ja kavandamiseks. Informatiivne materjal.Koostatud"Welding handbook,v
Kui laevakere maht on küllaldane ja see sisaldab väikse tihedusega materjali (kaasa arvatud õhk), siis on tema kaal küllalt väike, et väljasurutud vesi suudaks teda oma üleslükkejõuga kompenseerida laeva raskusjõudu. Kui nüüd laevale lisada lasti või täita ruum suurema tihedusega materjaliga, suureneb laeva kaal. Selleks, et kompenseerida suurenenud raskusjõudu, on vaja suuremat väljasurutud vee mahtu (Joon. 3.1). Joon. 3.1. Osa laevakere mahust, mis jääb ülespoole veeliini, kujutab endast ujuvusvaru. Kui kogu laeva suletud maht on täielikult vee all, ei jää enam ujuvusvaru ja edasine lasti lisamine (kaalu suurenemine) ei kutsu esile väljasurutud vee hulga suurenemist ning see ei ole enam võimeline laeva veepinnal hoidma. Üleslükkejõud tegutseb endiselt, kuid see on nüüd väiksem kui laeva suurendatud kaal. Seega laev upub.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka
1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 9.2 Laeva ruumid Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Tahvel 9. I. Joon. 9.2. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus: Joon. 9.3. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist. Tekkide ja tvintekkide nimetused: Tahvel 9. II. Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumide paigutas: 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu. Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli. Joon. 10.1.3. Roolide tüübid: a) hingedele paigutatud balansseerimata rool, b) balansseeritud alt toetatud rool, c) poolbalansseeritud poolripprool, d) balansseeritud ripprool; 1- roolileht, 2- rooliküün, 3- baller, 4- ruderpost, 5- sarv. Joon. 10.1.4. Harilik, hingedele paigutatud balansseerimata rool. 1- rooloileht, 2- ruderpis, 3- ribi, 4- äärikliide, 5- baller, 6- roolisaabas, 7- tihvt, 8- hinged, 9- ruderpost, 10- ahtertäävi kand, 11- tihvtide katted. Joon. 10.1.5. Rooli hinged: a) keskmine, b) ülemine, c) alumine.
Eemaldatavad või pontoon-tüüpi luugikaaned tõstetakse laeva või kalda lastitöötlusvahenditega (poomid, kraanad) luukidelt ära ja paigutatakse tekile või kaldale selliselt, et nad lastitöid ei segaks. Vajadusel tõstetakse nad oma kohtadele tagasi, kus paigutuvad luugikraesse nagu pontoonid. Veetihedus saavutatakse mitmesugust liiki tihendite kasutamisega. Kaaned fikseeritakse kindlalt oma kohale mingi kinnitava seadmega. Joon. 7.4.2. Pontoon-tüüpi luugikaaned. 1- luugikaaned- pontoonid, mida liigutatakse laeva enda või kaldal paiknevate tõsteseadmete abil Avatavad või kõrvale tõmmatavad
11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus kui on täidetud tingimused: (Vt. Joon. 5.2.) P=
Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Tahvel 7.6-I. Pollarid. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Tahvel 7.6-II. Knaap. Trossi suunamiseks läbi umbreelingu või tekiehitise pardaplaadistuse kasutatakse trossiklüüse. Tahvel 7.6-III. Trossiklüüsid. Oma ehituselt tuntakse mitmesuguseid klüüside variante. Tahvel 7.6-IV. Universaalklüsid ja pöördklüüs (pildil on pöördklüüs) . Joon. 10.6.4. Pöördklüüs ja kuue rulliga universaalklüüs. Joon. 10.6.5. Kinnitussarvedega umbreelingu klüüs. Panama kanalis veetakse laevu lüüsides elektriveduritega. Need võivad teatud ajal olla laevast kõrgemal lüüsiseinal. Seepärast antakse otsad nendele veduritele läbi spetsiaalsete klüüside niinimetatud "Panama klüüside". 3
Tallinna Ehituskool Tikksaag Rühm12 Ehituspuusepp Koostas : Raiko Roosmann TIKKSAAG (Joon. 60) põhiosad on: korpus kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülititega, jõuülekande reduktor, ekstsentrikmehhanism mis muudab elektrimootori pöörleva liikumise saelehe ülesalla liikumiseks, pendelliikumise mehhanism, terahoidja; saeleht; juhtrullik ja reguleeritav tald. Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED Saelehtede valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest milliste materjalide lõikamiseks ...
on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3 peaankru
Hispaaniakeelne tekst enda tutvustamiseks. Näidis. Käsitletud on järgnevaid teemasid: kes ma olen, kui vana ma olen, kus õpin, milliseid keeli räägin jne milline on minu pere (kui palju liikmeid, kellena töötavad jne) milline on minu tüüpiline koolipäev (mis kellast mis kellani, mida söön ja joon päeva jooksul, mida teen peale kooli) mis mulle meeldib ja ei meeldi kus ma elan ja milline on minu elukoht (riik, linn, küla) kas elan korteris või majas ja milline on minu tuba - mis seal on, kas see on suur või väike, kas see mulle meeldib jne. ¡Hola! Me llamo Lena. Soy de Jõgeva y tengo 18 años. Hablo estonio, inglés, alemán, chino y español. Estudio en un colegio. Vivo con mi familia en un pequeño pueblo. Mi madre es florista y ella tiene una floristería. Mi padre es camionero
PESTLE test Enda PESTLE testi tegemiseks valisin BALTIKA firmat. Baltika turuosa Venemaal on poole aastaga kasvanud 3,7%. Baltika omanikeks on ülemaailmse tuntusega õlletootjad Scottish & Newcastle ja Carlsberg. joon. 1Baltika firma silt Baltika on Euroopas teinud läbi kiire tõusu. Venemaal on ta konkurentsitu esinumber. Tema käes on 24% Venemaa õlleturust ning poole aastaga on Baltika õlle läbimüük Venemaal kasvanud 22%. 1990. aastate algusest on Venemaal toimunud olulised muudatused alkoholitarbimise harjumustes. Õlu on asunud jõuliselt viina juhtpositsiooni kõigutama. Venemaa on tõusnud õlle tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas viiendale kohale. 1.Poliitilised tegurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
