50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
p6rgukoer
Õppematerjali autor
Pärast töö lõppu vabasta lukustushoob ja vii frees neutraalasendisse. Trell On kõige levinum elektritööriist. Elektritrelli jõuallikaks oleva kommutaatormootori pöörded edastatakse spindlile e töövõllile hammasratastest koosneva ülekande e reduktori abil. Spindlile on kinnitatud padrun, kuhu võib kinnitada erinevaid puure ja kruvikeerajaid, keermepuure, lihvimis- poleerimistarvikuid. Mootori võimsus puutööks sobib trell võimsusega 500 800 w, mille pöörete arv on 3000 p/min. Akutrelli tööpõhimõte ja kasutamine sarnaneb valgustusvoolul toimiva elektritrelli tööpõhimõttele, kuid energiaallikaks on aku. Tema eeliseks on tööpiirkonna laienemine käsitsemismugavus juhtme puudumise tõttu. Samuti on oluline tööohutus. Tegutsedes väljas või niiskes keskkonnas, kaob oht saada tõsisemaid elektritraumasid. Akutrelli saab spindli lukustamisel kasutada kui tavalist kruvikeerajat.
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, j6uülekande reduktor , ektse
VÄIKEMEHHANISMID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus elektrikäsitööriistade valdkonda 3 2. Liimipüstol 4 3. Kuumaõhupuhur 6 4. Trell 8 5. Akutrell 9 6. Tikksaag 10 7. Kasutatud kirjandus 11 1. Elektrikäsitööriistad Käsitööriistad jagunevad mehhaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrilisteks. Mehhaanilised tööriistad töötavad inimeste lihaste jõul. Pneumaatilised tööriistad käivitatakse suruõhuga. Elektritööriistade energiaallikaks on elektrimootor. Euroopas kasutatakse valdavalt 230 V
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele. Saega lõikamisel tuleb tükeldatav materjal kinnitada tugevalt kruustangide vahele. Saa
tõmmitsakomplekt, pihustivaskseibi eemaldamise tööriist, pihustipesa lõikurkomplekt, süütepooli tõmmits, universaalne fikseerimistööriist, vaakumi/surve testkomplekt Rihmavahetus tööriistad Eelpingutustööriist, hammasrihma tööriistadekomplekt, juhikukomplekt, kaksiknukkvõlli lukustustööriist, monteerimisklamber, nukkvõlli lukustamistööriista kaitse, rihmratta tööriist, ventilaatori võti Suruõhu tööriistad mutrikeeraja, kruvikeeraja, käi, puur, trell, plekikäärid, õhupüstol, meisel, käristivõti, saag/viil, nõelhaamer, otslihvijad, piikvasarad, haamer, Elektritööriistad Akutrell, ketaslõikur, akulaadija, plekisaag, kuumaföön, puurpink, Lööktööriistad Auguraudade komplekt, löök kruvikeeraja, löögitornide komplekt, meisel, auguraud, alumiiniummeisel, Käsitööriistad kruvikeerajad ja otsikud, tangid, näpitsad, lehtvõtmed, torutööriistad, padrunvõtmete
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketera
Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitak
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemine. Selli
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid