Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Joodised ja räbustid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
joodis, joodise, räbu, räbusti, joote, joodised, joodiste, sulamistemperatuur, hõbe, tsink, lõtk, liide, alumiinium, oksiidid, hõbeda, fluori, raskelt, lõikeriista, booraks, jootmine, kuumutamise, sulamid, metalle, terasest, soolad, lisand, antimon, servad, vismut, korrosioonikindlus, liidete, kampol, defektid, liidetavate, sulas, jootekoht, pindukergelt omandatav. Jooteprotsessi olemus. Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke- evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda
kergelt omandatav. Jooteprotsessi olemus. Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke- evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C).
Liimliite koostamine nõuab täpsust Erinevad liited: 1. Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik- kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C
tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED
Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%. Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on põhiliselt nikkel. Vähesel määral võib olla ka veel rauda, räni, mangaani, vaske, süsinikku. Alumeel sisaldab alumiiniumi 1,2...2,4%, räni 0,85... 1,5%, mangaani 1,8... 2,7%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on nikkel. Kopeel sisaldab niklit + koobaltit 42,5... 44%, mangaani 0,1... 1%, ülejäänu on vask. Tina, plii, tsink ja nende sulamid Tina (Sn) "inglistina" hõbevalge, pehme, sitke metall. Painutamisel ragiseb. Tihedus - 7,3 gr/cm³. Sulamistemperatuur - 230°C. Kuumutamisel üle +160°C ja löögil muutub rabedaks. Alla -18°C tekivad hallid laigud, muutub pulbriks "halliks tinaks". Kuumutades taastuvad omadused. Ei oksüdeeru õhus, vees. Lahjendatud happed toimivad aeglaselt. Ei ole tervisele kahjulik. Kasutatakse teras ja vask plekkide katmiseks - tinatamiseks. Valmistatakse tinapaberit
Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830- hõbedast. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan. Juveelitööstus on autotööstuse järel suuruselt teine plaatinakasutaja. Plaatinasulam on mehaaniliselt hästi töödeldav, probleemiks on kõrge sulamistemperatuur. 5 Metallide jootmine Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis
Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu
valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si) hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemistemperatuur 1415 °C, suhteline dielektriline läbitavus ε = 12,5. . Rauasulamite koostises suurendab elektrotehnilise terase elektrilist eritakistust. Kasutatakse dioodide, transistoride, türistoride, pinge stabilisaatorite jne. valmistamisel.
kumeraks. Paljudel juhtudel on plekkdetailide otstarbekas ühendada jootmise teel. Jootmisel voolab detailide pindade vahele erisulam (joodis), mis tahkudes need pinnad ühendab. Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki
4.2. Jootliited Priit Põdra 4. Ainesliited 24 J tliid ja Jootliide j selle ll olemus l JOOTLIIDE = kinnisliide, kinnisliide milles detailid on ühendatud JOODISEGA Jooteõmbluse moodustamine: JOODISED on: · Joodis sulatatakse; 1. KÕVAJOODISED -- sulamistemperatuuriga p g · Sula S l joodis j di voolabl b kapillaarjõudude k ill jõ d d toimel i l üle 450 ºC (tinajoodised)
Tänapäeva automaatfotoaparaat Materjalide füüsikalised omadused Tihedus Sulamistemperatuur Korrosioonikindlus Tihedus Sulamistemperatuur Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle
Raskesti sulavad üle 1500º 3.Vääringu järgi a.Väärismetallid (hõbe, kuld, plaatina) b.Haruldased metallid (titaan, volfram, berüllium jne) 21.Kuidas lisandid mõjutavad värviliste metallide tehnoloogilisi ja elektrilisi omadusi? Al-lisades vaske ja räni saadakse duuralumiinium(konstruktsioonimaterjal).Cu -baasil sulameid kasutatakse elektrotehnikas. Tal on hea elektrijuhtivus. Valgevask on juhtme materjal ja tema koostises on vask ja tsink. Sulam mis sisaldab 30% tsinki nim.tombakuks(kontaktmaterjal). Pronks koosneb vasest ja tinast(on hästi valatav). Vase ja nikli sulam-suure eritakistusega(küttekehad, reostaadid). Kroomi ja volframi lisamisel saadakse ülikuumakindlad manganiit ja kromaal. Volfram-kõrge sulamistemperatuuriga(hõõgniitides) 22.Millised on sulamite: messingi, pronksi, manganiini ja konstantaani koostise põhikomponendid ning nende kasutusalad?
9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. FeO + C Fe + CO - Q 10. Redutseerimisprotsess terases Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 1) Bessemerprotsess põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid.
Lõigata? Termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis, TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi
Joonisel 109 on kujutatud käsikääridega lõikamise võtteid. Lehtmaterjali lõikamise võtted plekikääridega; a ja b lõikamise suund sirgete kääridega; c augu väljalõikamine mööda märkjoont. joon. 109 Metalli võib lõigata ja tükeldada ka gaasiga. Gaaslõikamiseks nimetatakse metallilõikamist lõikekohta juhitava hapnikujoaga, mis paneb metalli põlema. Gaasiga saab lõigata ainult neid metalle, mille sulamistemperatuur on kõrgem kui hapnikus süttimise temperatuur ja mille oksiidid sulavad madalamal temperatuuril kui metall. Lõikekohas tekkivad oksiidid puhutakse ära hapnikujoaga. Niisugusel meetodil saab lõigata madala ja keskmise süsiniku sisaldusega süsinikteraseid. Malmi, värvilisi metalle ja nende sulameid ei saa gaasiga lõigata, sest nende sulamistemperatuur on madalam kui süttimise temperatuur, tekkivad oksiidid on väga peeneteralised ega eemaldu ärapuhumisel.
Sageli kasutatakse värvilisi metalle ainult katteks õhukese pinna kihina. 1) Alumiinium hea korrosiooni kindlus ja soojus juhtivus ja plastilus, hästi töödeldav. Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin. 2) Vask hea elektri ja soojusjuht plastiline ja korrosiooni kindel. Valmistatakse õlitorusi elektrijuhtmeid, tihendeid, jootetõlvikuid jne. Suur tähtsus oli vase sulamitel. 3) Tsink Heade valu ja korrosiooniliste omadustega. Tsinki kasutatakse teras detailide välispinna katmiseks korrosiooni kaitse eesmärgil. 4) Tina Väga plastiline ja pehme metall, kasutatakse joodiste koostises. 5) Plii (seatina) Pehme ja väga plastiline kuulub messingite, pronkside, joodiste koostisse. 6) Antimon Väga kõva ja habras metall kasutatakse laagrisulamite ja pehme joodiste koostises materjali kõvaduse suurendamiseks.
Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema
........................................ 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ...........................................
Viimane reaktsioon on kõige tähtsam. Selle reaktsiooni järgi tekib 50...60% rauda. Selle juures eraldub soojust. Ülejäänud 40...50% rauda tekib reaktsiooni FeO C Fe CO järgi. Sel juhul raudoksiid reageerib koksi ja tahma kujul esineva süsinikuga. Viimase reaktsiooni puhul neeldub hulga soojust. Kõrgahjus tekkiv raud on esialgu tahkes olekus ,sest raua sulamistemperatuur on 1539 º C. Kuid raud rikastub Süsinikuga kokkupuutest gaasilise süsinikoksiidiga ja hõõguva koksiga, mistõttu tema sulamistemperatuur langeb 1150...1200º C. Sula malmi koldesse valgumisel rikastub ta süsinikuga veelgi (3,5...4,5% C). Paralleelselt raua redutseerimisega maakidest toimub kõrgahjus ka mangaani, räni ja fosfori redutseerimine, mis siirduvad samuti sulametalli MnO C Mn CO 3MnO 4C Mn3C 3CO
laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel.
..40 s). 4) sulamid eletroodivarda metallsiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised protsessid, näit. Gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevitusvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahutamist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU
8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21
kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või
Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 polümerid võivad olla plastmassid ehk tehnopalstid, kummid, õlid. 2.3 metallide ja mittemetallide segud. NT: evoniit (kummi- väävlisegu) 2
Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon).
protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide Joonis 1, Keevitamise protsess vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon)
kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde kaitsmiseks oksüdeerumise eest on vaja räbusteid neid on kahte liiki oksiididega reageerivaid ja oksiide lahustavaid.Reaktsiooni tulemusena tekib räbu mis kerkib keevituspinna kohale.Keemilise koostise poolest jagunevad räbustid happelisteks ja aluselisteks,gaaskeevituse eeliseks on võimalus põleti suudmikku kaldenurga muutmisega reguleerida keevitatava pinna ja lisa metalli sulamise intensiivsust kui suudmik on pinnaga risti sulab metall kõige intensiivsemalt,põleti põhi liikumine toimub piki õmblust abiliikumistega reguleeritakse õmbluse servade sulamise kiirust ja õmbluse kuju.
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3).
Hõbe 19320 Volfram 19400 Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). 5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts (°C)
Füüsikalised omadused. Tihedus- kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad
Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud, mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega
Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri
annaabi.ee 
