KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4
Johannes Aavik Johannes Aavik Sündis 8.detsember 1880 Suri 18.märts 1973 Oli Eesti keeleteadlane Suure osa oma elust elas Saaremaal ja teise suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus,
Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog (milleks tollal veel õppida ei saanud), vaid eelkõige romaani ja soome filoloog
Peale gümnaasiumit alustas Johannes õpinguid Tartu ülikoolis, mida ta ei lõpetanud vaid suundus hoopis Ukrainasse Nežini Instituuti, kus oli elamine ja toit üliõpilastele tasuta. Kuid 1905. aastal puhkesid seal rahutused ja õpetöö seiskus ning Johannes loobus õpingutest ja suundus Helsingi Ülikooli, mille ta aastal 1910 lõpetas romaani filoogia, soome keele ja kirjanduse alal. 3.Keeleuuendus Aavik tegutses peale kõrgkooli prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille
sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909. aastal ja tekitas üli suurt tähelepanu oma varjamatu erootilise dimensiooni tõttu. Raamat, mis avaldatud varjunime all J.Randvere, peitis endas tohutult kirjaniku keeleuuendusi ning tema sõnalisi õigekspidamisi. Kuid "Ruthi" ja selle raamatu nimitegelase - väga ilusa ja nii kaunites kunstides kui ka teadustes suurepäraselt orienteeruva Ruthi tähendus ei taandu sugugi vaid kodanluse jalust rabamisele
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s.
V 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalik, rahvuslik II 1905-1909 revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916 kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teist moodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Noor-Eesti rühmitus hakkas hajuma 1916. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulud
Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi: I 1901-1905-Ettevalmistav ja isamaalik-rahvuslik. II 1905-1909-Revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916-Kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest
· Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel · 1938 (65.a) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1965. · Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit 10. Johannes Aavik (1880-1973) ja keeleuuendus. · Õppis Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogiat · Keeleteaduslikud artiklid Noor-Eesti elbumites, Eesti Kirjanduses · 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood · ,,Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus" · Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. · Sõnavara rikastamine: sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna · Laenamine: uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära
Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu. Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti
tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse. Mõistis ka klassikalisi keeli - ladina, kreeka. Pärast seda, kui oli olnud koduõpetaja, jätkas kirikuõpetajana Lüganuse pastor, Viru-Nigula pastor (20 aastat). Viru-Nigula perioodil ilmus 1795 ABD Lugemise raamat lastele. Silmapaistev aabits. Selles raamatus ka juhend lastevanematele, kus annab nõu oma kogemustele viidates, et sundimise asemel tuleb lastes lugemise vastu huvi äratada. 1815 sai temast Äksi pastor. Hiljem sai temast ka Tartuma praost. Tema elulaad polnud nii boheemlaslik, kui Mainteuffelil. Oli väga suure jõudlusega mees, kellel oli väga kindel päevakava tõusis hommikul neljast või kolmest üles, töötas katkestamata lõunani ja pühendus edasi kirikumõisa majapidamisele.
jms. Kirjeldused täienduseks sõnaraamatule sõnaraamatus ei olnud võimalik kirjeldada kõiki mõisteid nii põhjalikult. On kirjeldanud sünni, surma, kosimise, pulmadega seotud kombeid ja laule,majanduse ja põlluharimisega seotud tavasid, ilmaennustusi ja tähtpäevade tähistamist, rahvameditsiini ja nõidumist. 6. Mihkel Veske. Tõi Eestisse võrdleva keeleteaduse. Esimene kõrgharidusega eesti keeleteadlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" (,,Uurimusi soome keelkonna võrdlevast grammatikast"): doktoriväitekiri, noomenite käänamine läänemeresoome keeltes ja n- käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutamise viis": esimene eesti foneetikaõpik, esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus, esimene sõnatüvest lähtuv grammatika. Häälikuvälte mõiste
● Armastas polüfooniat; ● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi. MK – Mu süda ärka üles. Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal); ● MK – Kodumaine viis. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES Noor-Eesti 1905-1915. aasta: ● Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis; ● Eellugu: salajased õpilasringid; ● Kuressaares Villem Grünthal-Ridala; ● Tartus Gustav Suits; album „Kiired“ I – III; ● Noor-Eesti I album 1905. aastal (Kokku ilmus 5 albumit); ● Artikkel „Noorte püüded“: ○ „Enam kultuuri. Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.“ ● Ajakiri Noor-Eesti 1910.–1911. aasta; ● Ajakiri Vaba Sõna 1914.–1916.aasta. Noor-Eesti tuumik: ● Gustav Suits; ● Bernhard Linde;
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega. Inimene on kaduv, aga mälestuste kaudu igavene. 1935 1980 Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel, tunneb huvi idamaade filosoofia vastu, eriti vägivallatuse teooria vastu. Tõlgib Lermontovi luulet. Viimane kodumaal ilmununud kogu ilmus 1942. Teemad kodumaa ja surm. Luuletus ,,Jõulutervitus 1941" - küüditamisest. 1944 septembris lahkus Under perekonnaga Eestist
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Ta läks pärast külakooli edasi õppima Kõljala põllunduskooli ja sealt Jäneda tehnikumi. Ning on pärast kooli lõpetamist tegelenud Eesti ja NSV Liidus põllumajandusega.1994-99 Eest Maarahva Erakonna esindaja.1992 kandideeris ta koos Merega presidendiks ja ka 1996 aastal kuid siis ta ei võitnud valimisi. 2001 aastal sai temast Eesti Vabariigi president.2006 aastal andis ta selle ametikoha Toomas-Hendrik Ilvesele üle. Toomas Hendrik Ilves on väliseestlane ta sündis 1953 .aastal Stockholmis, Rootsi. Ta on ainus Eesti president kes on väliseestlane. Kõrghariduse omandas ta 1976 Columbia Ülikoolis (USA), bakalaureuse psühholoogias ja 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), magistri kraadi psühholoogias. Ta on tegelenud välismaal viibides palju poliitikaga ja arendas seal Eesti poliitikat.19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 Eesti Vabariigi välisminister, 1998 Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaad
Lihtrahvale ilmus esimene väljaanne Inglismaal 1802! 1830. aastatel oli töölispressi laine, kus ilmus ka illegaalseid ajalehti (kes ei maksnud templimaksu). 1836 vähendati templimaksu, mis tõi uusi väljaandeid Londonist väljaspoole. Londonis domineeris The Times ja väljaannete arv oli vähenenud. 1855 tempelmaks kaotati, mis võimaldas ajakirjandusele vaba ja kiire arengu. Uueks kvaliteedihüppeks oli uudisteagentuuride loomine. Reuter avas oma büroo Londonis 1851. Silmapaistev muutus inglise ajalehtede tarbimises aga tekkis 1870. aastatel, kui jõustus rahvakooli seadus. Need muutused lõid auditooriumi penni- ajakirjandusele. 1855 alustas The Daily Telegraph. Uus lugejapõlvkond pidas raskepäraseks päevalehtede sõnaohtrust ja poliitiliste sõnavõttude kirjeldusi. Tekkis vajadus uut tüüpi populaarse ajakirjanduse järele. Tekkisid pressiparunid (lord Alfred Northcliffe ja lord Beaverbrook), esimese kätte läks 1908 ka The Times.
esinejaga. Neile elas kaasa 12000-line rahvahulk, peamiselt tartlased. Pole suur liialdus väita, et laulupeole tuli kokku maarahvas, kes laulis siin end rahvuseks. Need olid suurte üksteisemõistmise päevad. Suurt osa etendas siin ka J. Hurda peokõne, kus visandati rahvusliku liikumise programm järgnevateks aastakümneteks. [1] Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsemb er 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis (cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise"
venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas. - Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid. - Talle poseerinud Anna Haava (armub noorde Annasse, kuid ühepoolne) ja keeleteadlane F. Wiedemann - Koorilaulud- alustas Peterburis kirjutamist, üle 100 viisi, lauldud ka laulupidudel. - Tallinna linnavalitsus kutsus elu lõpul Eestisse, 1921 suri, maetud Tartusse. Amandus Adamson - Üks Venemaa esiskulptor II maailmasõja eel ja ajal - Võidab ülevenemaalise skulptuurikonkursi- talle usaldatakse Romanovite dünastia memoriaalvälja rajamine (seal vene keisrite, keisrinnade kujud)- Jääb lõpetamata. Revolutsiooni ajal hävitati kõik kujud.
*“Talvine öö“, „Rahus“ - Avar kõiksustunne: *sümbolistliku „teise maailma“ olemasolu *“Talvine õhtu“ „Kevadetunne“ – maastike avatus, vaade kaugusesse - Väljendab üksikinimese suhte maailmaga: *inimese üksiolek *eraldatustunne, soov seda ületada *tema inimene kuulub 20.sajandi tuulisesse maailma Ridala uuenduslik keelekasutus - Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid - kasutas haruldasi ja senitundmata sõnu - tema esimesed luulekogud on varustatud sõnaseletustega - Ridala loomingu kaudu on kirjakeelde jõudnud näiteks : mulje, võigas, ihar, hääbuma, ulgumeri - tundmatuks on jäänud sõnad murelane, muhetama, kanane Ekspressionism - prantsuse keeles väljendus, ilme - 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925)
kuid ei saanud valitsevaks. 19. sajandil koges tõusulainet vennasteliikumine, kuna nad ei teinud palvemajades vahet seisusel ja rahvusel. 10. Haridus ja kirjasõna Rootsi ja Vene ajal. Rootsi ajal Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusust piibli lugemine. Probleem oli, et sobilikke koolmeistreid ei olnud. Fischer andis mõtte rajada Tartu lähedale õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forseilius. Ta käis kahe parima õpilasega 1686 Stockholmis, kelle teadmistega kungias rahule jäi. 1687. võttis Liivimaa maapäev vastu nõue igasse kihelkonda talurahvakool.. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti koolidega kaetud ja lugemisoskuse tõus märgatav. Tartu Ülikool asutati, et kindlustada valdusi Liivimaal. Tartu valita oma geograafiliselt sooda asendi tõttu ja jesuiitide gümn. tõttu. Johan Skytte andis idee ja 1632. avati Tartus ülikool (4 teaduskond: õigus, usu, arsti, filosoofia). Üliõpilased: rootslased, soomlased, sakslased
Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883 Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti)
masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hõbeda eest vabaks. Samal ajal käis Lembitu edukal sõjakäigul Pihkva all. 1215 - Sakslased tungisid Sakalasse ja Ugandisse. Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu. 1215 - Kolme malev manööver
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,
Schirren kui baltisaksa ideoloog, eesti-läti vaenlasena kujutatud. ,,Antwort..." loeti palju ja sellest lähtuti palju. Liivimaa rüütelkonna stipendium alguses, et jätkata arhiiviuuringuid. Schirreni materjalid järjest enam Põhjasõjaga seotud. Patkul Liivi rüütelkonnas mängis suuresti rolli Põhjasõja puhkemises. Näib, et Patkulist algselt teatu ei vasta tegelikkusele, Schirren pettub asjades, mida varem kaitses. Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kodumaale pöördunult, pühendas J. Pitka võitlusele väärnähete vastu Eesi avalikus elus ja poliitikas, eriti kuritarviduste vastu riigiasutustes. 1920. aastal asutas ta selleks eriorganisatsiooni- Valve Liidu, mis aastail 1921 - 1922 andis välja ajakirja ,,Valve''. Värskelt vabadussõja järel, aastail 1920 - 1921 kirjutas ta oma esimese raamatu ,,Minu mälestused suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni 1914 - 1920'' ( ilmunud ka Stockholmis nimetuse all ,,Rajusõlmed'' ). II Riigikogu valimiste eel 1923. aastal asutas Pitka uue erakonna Rahvuslik- Vabameelsete Partei, mille peaeesmärgiks seati võitlus riiklike kuritegude vastu. Erakonna häälekandjaks sai ajaleht ,,Eesti'', mis ilmus aastail 1923 - 1924. Valimistel sai J. Pitka partei 20 000 häält ja 4 saadikokohta Riigikokku. Kuid erkonna juhti riigikogulaste hulgas ei olnud, kuna oma valimisringkonnas Petserimaal oli eruadmiral läni kukkunud.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
