JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis.
Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. Hariduskäik * 18921894 Viiratsi vallakool. * 18951897 Viljandi 1. algkool. * 18971900 Viljandi linnakool. * September 1902-5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. * 17
Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13
Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ..
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel
Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud:
Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg 4 Johan Laidoneri noorus ja haridus Johan sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110
Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpetas 1900. aastal. Pärast seda otsustas valida ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei põhjustanud niisugust valikut armastus sõjaväe vastu. Nimelt oli seal lihtsalt kõige odavam haridust saada
Neil sündis 5 last: pojad Ilmar, kes tapeti oma ema poolt. Heldur, kes on üks rikkamaideestlasi maailmas ja Rein ning tütred Hilja ja Lagle. Ta on kirjutanud luuletusi ja näidendeid. Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav. 2001.aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas. Johann Laidoner Johann Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 12.02.1884- 13.03.1953 Elulugu Sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Rabal sündisid ka tema vennad Villem,Peeter ja Oskar. 1892-1894 õppis Viiratsi vallakoolis. 1894 kolis Laidoneride pere Viljandisse. 1895-1897 õppis Viljandi I algkoolis. 1897-1900 Viljandi linnakool. 1900.aastal üritas astuda sõjaväkke, aga teda ei võetud vastu ja proovis aasta pärast uuest ja tunnistati ta sõjaväekõlbulikuks ja 2.järgu vabatahtlikuks. Seejärel ta astuski ka vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke. 1902.aasta septembris astus Vilno sõjakooli. 1903
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine 19. sajandi alguses. Narva kiiret kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Uusi linnu tekkis ka vabrikute ja tehaste juurde ning raudteesõlmedesse (näiteks Kunda, Sindi, Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid tollal ei tunnistatud neid ametlikeks linnadeks. Kui 1863. aastal oli Eestis linlasi 8,7 %, siis 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus tõusnud 19,2 % s.o. 34 aastaga kahekordistunud. 19. sajandi alguses oli linnastumine kõige kiirem Lõuna-Eestis, raudteevõrgu loomisega suurenes aga eelkõige Tallinna, Narva ja Rakvere osatähtsus. 1871-1881 aastatel sai alguse Eesti tallinnastumine. Tallinn kujunes sajandi lõpuks Narva kõrval teiseks tähtsamaks tööstuskeskuseks. Eriti intensiivne oli linnastumine sajandivahetusel ja Esimese maailmasõja algusaastatel nii
Nende mõju langes aja jooksul, see-eest leidis Eesti poliitikamaastikul koha tööerakondlastest eraldunud Asunike Koondis (Otto Tief, jt. ), mis esindas eeskätt asunikutalude omanike huve ja propageeris seisukohta, et Eesti riigi jõukus põhineb vaid põllumajandusel 6. 1921. a astus Eesti Rahvasteliitu arendas seal elavat tegevust ja põhieesmärk oli riikliku julgeoleku kindlustamine. Oli lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Rahvasteliidu komisjon pani Johan Laidoneri juhtimisel 1925 aastal paika Türgi-Iraagi piiri. 7. Üritati luua Läänemere idakalde riike ühendav julgeolekusüsteem Balti Liit. Oleks kujutanud reaalset ohtu kui peale Eesti, Läti ja Leedu oleks hõlmanud ka Poola ja Soome. Soome kujunes balti liidust Skandinaavia riigiks. Poolakad olid aga Leedult hõivanud Vilniuse nii et leedukad ei tahtnud Poolat samasse paari. Üks
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
AV suunas eelnõu menetlemiseks juriidilisse komisjoni ja seal seel takerdus. Eestlased rääkisid laiendatud omavalitsusest, mitte autonoomiast. Juriidilises komisjonis leiti, et eestlased taotlevad aga autonoomiat, seda saab lahendada vaid tulevane Asutav Kogu. 26. märtsil eestlaste manifestatsioon Petrogradis (aga mitte ainult seal, vaid ka kõikides Eesti suuremates linnades), selle algatajateks Eesti Vabariiklaste Liit, mille eesotsas oli Artur Valmer - leidsid, et kui see juriidiline komisjon ei taha Eestile autonoomiat anda, siis tuleb teda sundida. Petrogradi kogunes Jaani kiriku juurde 40 000 inimest, kaasas oli suur hulk orkestreid, kogu see mass liikus vägagi organiseeritult läbi kesklinna AV koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad.
Ja alustasid ka maismaal aktiivset pealetungi. Ve väed jäid kaitsele. Port Arturi (Ve baas Liadongi ps-l) piiramine kestis 7 kuud, lõpuks Port Artur kapituleerus. Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar Mukden mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed Ve loovutas Ja-le 7
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10
Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu kõrgkoolid, Peterburgi sõjaväe ja meditsiini kool, Riia vaimulike seminar ja Riia Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹ Austria-Ungari väe (u. 0.85 mln. meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3.sept Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260 000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk- riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915. püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest
suruti maha Weimari vabariigi vägede poolt vaid mõne tunniga. Nende taustal näis aga Kominternile, et Eestis on ehk võimalik seaduslik valitsus relva jõul kukutada. 12. augustil 1924 esitaski Nõukogude Liidus emigratsioonis viibiv Eesti Kommunistlik Partei (EKP) kirjaliku pöördumise Venemaa Kommunistliku Partei poole, teatades, et nad on kaalunud olukorda Eestis ja otsustanud korraldada ülestõusu. Ülestõusu otsustati toetada, selleks loodi alaline komisjon, kuhu kuulusid ka kommunistide tippjuhid: Jossif Stalin, Lev Trotski ja Mihhail Frunze. Ettevalmistamiseks maksti suuri rahalisi toetusi. Nõukogude Venemaal elavatest eestlastest, lätlastest ja soomlastest värvati 10 000 meest vajadusel ülestõusu toetama. Soome lahes saadeti Nõukogude laevad Tallinna alla, mõni päev enne ülestõusu kutsuti Pihkva ringkonna kutsealused "kordusõppustele". Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt.
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor
Valdas vene, saksa, prantsuse keelt. Vend Aleksander hukati, oli seotud atentaadikatsega keiser Aleksander III. 1900 -1917 elas erinevates Euroopa riikides sh Sveitsis ja Saksamaal. 1903 asutas illegaalse Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. Liikmed nii Vene- kui välismaal. Peaeesmärk tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid. 1917. a aprillis naasis Venemaale 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks, 1918. a atentaadikatse. Fanny Kaplan. Kommunismiideoloogia Proletariaadi diktatuur vägivald mõisnike, kapitalistide, kiriku vastu. Eeskujuks jakobiinide diktatuur. Kapitalistliku korra, ekspluateerimise ja eraomandi hävitamine. Rikastelt eraomandi äravõtmine ja riigistamine, majanduse riiklik reguleerimine. K. Marxi ideed. Kapitalismi asemel sotsialistliku ja kommunistliku ühiskonna loomine. Võrdsus, vendlus
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Soissons'i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'i tapatalgutena. · Põrunud inglaste rünnak 1917.aasta novembris-detsembris Cambrai all. Ootamatu läbimurre saklaste kaitseliinist tekitas Saksa vägedes hetkeks aanika. Inglaselt ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatadee. · 1917.aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetundi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai
· Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, 8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased. 2. 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit. Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u. 10000.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
