Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt jahedaveelisi veekogusid. Kaheksajalg Harva õnnestub tuukril suurt kaheksajalga näha. See peajalgne mollusk (peajalgseteks nimetatakse neid molluskeid, kes haarmete abil liiguvad) on kavalam kõigist oma suguvendadest. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol, ta on paljas. Kuid ta on
(Brown trout, http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout, 23.03.2012 ) 1. BIOLOOGIA 1.1. Süstemaatiline kuuluvus Jõeforell kuulub loomade riiki (Animalia), keelikloomade hõimkonda (Chordata) ja kiiruimsete klassi (Actinopterygii). Jõeforell on lõheliste seltsi (Salmoniformes) lõhelaste sugukonna (Salmonidae) lõhe perekonna (Salmo) liik. Ta kuulub meriforelli liiki (Salmo trutta morpha fario). Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm (morfa). Jõeforell on saanud rahvapärase nimetuse hõrnas (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012)Laialdaselt kutsutakse jõeforelli ka forelliks või jõgiforelliks. Meeksi ojas, Piusa ja Vaidva jões nimetatakse teda hõrnaseks, Abjas eheruseks. Tal on veel teisigi rahvapäraseid nimetusi nagu tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe ning iherus (Mikelsaar, 1984). Karl Linné luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad
annaabi.ee 
