Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jean Piaget". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skeemid, skeemide, teadmis, ebakõla, operatsioonide, mõtteskeemid, kognitiivne, assimilatsioon, akommodatsioon, etappi, otstarbe, šveitsi, nägemus, väikelapsed, vanemaks, saades, küpsus, suuremal, huvist, ajendatud, toiminguid, resultaate, kogetu, peegeldus, viisidest, kodeeritakse, motoorsete, skeeme, kohanemine, lõputu, konstrueerimineTa toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad omakorda alajaotustesse: 1. Sensomotoorse arengu staadium toimub lapse sensoorsete ja motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu: 1.1 Kaasasündinud reflekside staadium Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium. Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond
Laps subjekti ja objekti rollis - nimetatud kasvatuspositsioonide tagajärjed (lapsest lähtumise olulisus) (läbi töötatud loengus) Laps enesekesksus, pöördumatus. Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning (subjekt)- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt
grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt?
Nende käsitluste erinevus on vaid selles, et Piaget`puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temats väljas. Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed) Skeemid: Sensomotoorsed (ka taju ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga kokkupuute ja toimingu sooritamise ning jäljendamise teel õppimise tulemusena Tunnetluslikud skeemid on aluseks mõistete, kujundite, mõtlemisvõimete formeerumisele. Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. Põhiprotsessid skeemide konstrueerimisel- Inimese teadvuses formeeruvad motoorsed, tunnetuslikud ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikud baasid. Mida suurem see on, seda paremad on väljavaated toimetulekuks erinevates situatsioonides. Et meie kogemuslik baas ei saa kunagi ammenduda, peab inimene kokkupuutel uute keskkonnaoludega
Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab
Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist.
teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid 10. Mida kujutab endast J. Piaget tunnetusprotsessi mudel ( skeemid, kohanemine ja tasakaalustamine) kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena ning kuidas see seletab kujuneva teadmise ühetaolisust ja ainulaadsust? (4.1) Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Selliste uurimistegevuste tulemusena talletuvad kogemused inimeste närvisüsteemi. Piage´ti puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas. Piage´t teooria: Skeem
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse. Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". t (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma
Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek. Astmed lähevad edasi, probleemid keerukamaks. Murdepunktid puuduvad, eeldus on piisav lahendus. Tulem võib olla posit.(iseseisvus) või negat.(sõltuvus). Kriisi lahend on piisav , et minna edasi järgmistele astmetele. Kriiside lahendused integreerime nii individuaalsesse, kui sotsiaalsesse väljundisse -> indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad , et olulised teisi neid hindavat. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus või usaldamatus Sünnist kuni 1,5 aastani Bioloogilised vajadused kiindumuse järele saaksid lahendatud; ema esindab suurt osa maailmast lahendab sotsiaalseid probleeme. Ka negatiivsed kogemused aitavad positiivse lahendini. Oluline on läbiv kogemus.
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine · kujundi talletumine (üldine olukord, käitumisviis, käituja emotsionaalne seisund) · eneseefektiivsus sooritusvõime tajumine; hiljutine edu · jäljendamine · enda tasustamine ja karistamine Õppimise kognitiivsed ja konsntruktiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. Uue materjali seostamine olemasolevaga. Sisemine aktiivsus, huvi. J.Piaget (tegevus- ja mõtteskeemide talletumine). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine. Kognitiivne dissonants. Info omandamine. Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi.
protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Arengut võib vaadelda 4 erinevast aspektist: 1. Kognitiivne areng- mõtlemine, tajumine 2. Sotsiaalne areng- käitumine, suhted teistega 3. Emotsionaalne areng- tunded, hoiakud 4. Füüsiline areng- olulisem, sest see on baasiks igasugusele muule arengule. Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda: · Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid
viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks:
Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng. Arengubioloogia uurimisvaldkond on ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. Areng on looduslik nähtus, mis peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine.
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
) 3) täiskasvanud, paljunemisvõimelise organismi aste 4) seniilne ehk raukusjärk - kestab paljunemisvõime kadunemisest kuni surmani Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng. Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng. Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone
Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos. Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust: - Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada. - Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised. · Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel. · Sünnipärane uudishimu Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval.
Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka
alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevuse tulemust. •Muutegrammatika — keele funktsioneerimise teooria, mis kirjeldab muuteoperatsioone süvastruktuuri ja pindstruktuuri vahel, s.t. protsessi lause aluseks olevast mingist abstraktsest skeemist kuni väliskõne lauseni ja vastupidi. Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia
Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust 7. Milline on psühhoanalüütiline inimesekäsitlus? 8. Mida tähendab biheiviorism?
2) juhitud - erakordne tähtsus Taju valivus ja tähelepanu - suuname oma tahtliku tähelepanu kord ühele, kord teisele asjale. 19 Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon hädavajalik. Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. - Taju õppimine - oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. — - Akommodatsioon - silma kohanemine erineval kaugusel olevate objektide vaatamiseks. Inimese puhul toimub akkommodatsioon silmaläätse kuju muutumise abil. Liikumisparallaks - vaatleja oliikumise puhul pole nägemisvälja muutused juhustikud, vaid süstemaatilised: lähedaste objektide nihe võrkkestal on suur ning mida kaugemal objekt asub, seda lühem on tema poolt läbitud teepikkuse projektsioon silmapõhjas. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendiga retseptorrakkude tüüpi, igaüks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Isiksuse küsimustikud jagatakse subjektiivseteks ja objektiivseteks, vastavalt sellele kas testi täitja vastab küsimustele või keegi teine, kes teda hästi tunneb. On jaotatud vastavalt uuritavatele omadustele 1) temperamendi ja isiksuse karakteristikud 2) isiksuse suunduse testid Uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp: probleemi ja tekkeloo selgitamine, kirjanduse ülevaade, vajalike algandmete kogumine, tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine, hüpoteesi püstitamine. 2. Ekperimentaalne etapp: kavandatud uuringu läbiviimine. 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil,
Vajalik õpetada-harjutada ka enesekontrolli (kirjutamisel on selleks sobiv IV-V kl.). Verbaalsete seoste ja üldistuste ebatäpsuse tõttu on otstarbekas tugineda kaemuslik- skemaatilisele mõtlemisele, mis vaimset alaarengut arvestava õpetamise tulemusel hakkab kujunema 7-8-aastaselt. Seega on verbaalsed instruktsioonid ja tegevuse resultaadi sõnastamine võimalik (osaliselt) asendada skeemide ja sümbolite kasutamisega. Nt õigekirjaoperatsioonide järjestuse saab esitada skeemi ja sümbolitega, tulemuse fikseerida nööpidega või nööpidest koostatud skeemiga. Ka teisel etapil õpitakse peamiselt praktilisi harjutusi sooritades. Otstarbekas on kasutada näitvahendeid (pildid, skeemid). Õpitegevuse verbaliseerimisel vajab õpilane abi. Tavakoolile iseloomulik reeglite õppimine ja nende järgi tegutsemine annab vähe tulemusi.
Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast? HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
- Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine) - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse objektide, sündmuste, helide, maitsete jms kogemuseks Asjade kokku grupeerimine, mingi reeglistik mille järgi hele/tumedust ja värvilaike kokku paneme. Nii ka helides jne. - Tajuline segregatsioon
Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon, aga ka see kui hakkame süna tabeli järgi hääldama. Kõneprotsessi, -üksuse teadvustamiseks kõik mis teeme, ongi metakeeleline operatsioon 7) mõtte ja semantika vahekorda vahetame mõtteid, mida võib nim,
annaabi.ee 
