Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jean-Jacques Rousseau "Emile" kokkuvõte / arvamus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõustun, rousseau, suhtuma, liiale, meelel, mõistan, emile, jacques, hakkasin, osaliseks, kujutasin, leheküljed, kasvatusest, poisse, karakteri, alandlik, takistama, mainin, erutatult, joosta, laseb, harjutada, tulema, autoriga, minagi, vanust, mäletan, väärtuslik, arendamiseks, elavdada, harimise, peatu, jutuga, karistamine, karistada, arvasTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis
Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Rosseau harrastas muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris laule. Peale selle katsetas ta veel füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Otsustas minna Pariisi ja seal oma õnne katsuda. Kui tähtsad olid Rosseaule aastad Pariisis? Tema uus nootide süsteem ei leidnud Pariisi Teaduste Akadeemia poolt vastuvõttu. Teenis endale põhiliselt leiba nootide kirjutajana ja kirjanikuna. Peaaegu kümme aastat elas Jean Jagques veel kuulsuseta ja puudusega võideldes
Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
Artikli analüüs 12A 1.10.2012 Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks. Autori pakutud lahendused: Tänapäeval on palju paremaid viise l
Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö
tööd, pole end mitte ühegi kohaga ega inimeseda sidunud. See ei pruugi olla nii, kuid võib. Väga huvitav koht oli teoses see, kui Nööbivalaja ütleb Peerile, et iga inimene peab aimama, peab taipama mida Meister on tahtnud , et temast saaks: " Ent kui sa ei iial taibata suuda, mis Meister on sinuga mõelnud ja soovind, kas see siis põrmugi asja ei muuda?"- Peer Gynt , " Peab aimama seda , peab tajuma."-Nööbivalaja Kuidas seda mõista? Mina mõistan seda nii, et iga inimene peab andma alati endast parima, ükskõik mida ta ka ei teeks. Ja kui inimene on andnud endast parima, siis rohkem ei olegi tal teha ning selle eest tasutakse talle vääriliselt. Peer Gynt ei andnud endast kunagi parimat- mitte üheski asjas. Võib-olla ainult siis kui ta maja ehitas. Aga see on ainult üks piisk. Ja selletõttu sai talle osaks selline tasu nagu sai ( sulatuskulp). Paratamatult on enamus inimesi nagu Peer Gynt
Sain rohkem teada, kuidas väikesed türannid tulevad, poleks arvanud, et mõned lapsevanemad ei sea oma lastele üldse piire. Piirid peavad kindlasti olema muidu ei saa lapsed enam üldse aru, mis on hea ja, mis on halb. Ja muidugi lapse kaasamine oma isiklikkese probleemidesse pole üldse mõeldav. Selleks on teised (suured) inimesed. Aga tõesti mõned lapsevanemad ei saa sellest aru või, siis neil ei ole kellelegi seda arutada. Pole vaja last koormata oma muredega. Lapsesse peaks suhtuma ikka nagu lapsesse mitte nagu täiskasvanusse. Las jääb lapsele oma lapsepõlv!
On tähtis, et lapsele antaks piisavalt aega õppida näiteks ennast riidesse panema, isegi kui see toiming võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega. Lapsele on oluline teada, et ta tuleb igapäevaste asjadega ise toime. Kinnitades seda teadmist, tugevdame tema enesehinnangut. Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine, Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Nii tekib lapse kasvatamiseks ja arenemiseks positiivne spiraal. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. 2.3 Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Muidugi peavad ka lapse põhivajadused olema täidetud. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid
se omaksvõtmise äärmiselt raskeks. Heike ei suutnud aru vajadustega arvestamist. Seepärast on paljudele lastele saada, et Melanie nuttis rahulolematusest ning abitusest. oluline saada tähelepanu puudumise asemel kasvõi Laps soovis teha rohkem, kui ta sai, ja see muutis ta negatiivsegi tähelepanu osaliseks. Omandanud sellise loomulikult pahuraks. Heike pidas aga Melanie'd "pahaks" kogemuse, on laps astunud esimese sammu ning "närvesöövaks" lapseks. käitumishälvete väljakujunemise teel. Kui Melanie nuttis, pani ema ta voodisse ning tõmbas toa- 16 MIS ON AGRESSIIVSUS? MIS ON AGRESSIIVSUS
jõmpsikale õpetab kodukorda veel urvaplaastriga aga vanuses 16-17 on selline asi juba hilja peale jäänud. Arvan, et mida vanemaks laps saab, seda enam võiks karistus esineda suusõnalisel moel. Kui nüüd rääkida sellest seaduse muudatusest, siis leian, et see on järjekordne bürokraatlik apsakas, mis defineerituna on jõudnud seadusandja kaante vahele. Pigem on selle seaduse eesmärk korrale kutsuda neid vanemaid, kes oma võimu laste üle kuritarvitavad või korralekutsumisega tõesti liiale on läinud. Aga kui suur on tõenäosus, et selline riskiperekond sellisest lakoonilisest hoiatuslausest ennast häirida laseb? Karistus lastele peab olema aga see peab olema hästi läbimõeldud, põhjendatud ja toimiv. 2. Lapse kohustused Õigused arenevad koos kohustustega. Oluline on, et lapsed teavad oma õiguste kõrval ka oma kohustusi. Lapse kohustused on kirjas Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kolmandas peatükis
Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega: Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme. Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid). J-J. Rousseau (1712-1778) Prantsuse filosoof Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema laps, talle ei tohi peale suruda asju, milleks ta valmis pole. Näitas oma eeskujul seda. Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilistest ega majanduslikest
Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnne
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
See avaldub mitmete tegurite koosmõjul, kuid peamiseks ohuallikaks on agressiivse, pingelise ja ükskõikse õhkkonnaga kodu: vanemad tülitsevad, kasutavad lapse suhtes vägivalda, vanematel on alkoholiga probleeme, vaesus. Kui lapsel puudub vanematega omavaheline lähedus, soojus, hellus, turvatunne, on agressiivsus kerge tekkima. Laste planeerimisel peaksid vanemad eelnevalt paika panema kodused reeglid ja tegema kindlaks, et nad oleksid kasvatusmeetodites ühel meelel. Nad peavad endale teadvustama, et väike laps vajab palju hellust ja armastust, avastamisruumi ning on sageli tüütav. Selle teema uurimine andis mulle mõista, et lapsega peab palju tegelema ning tuleb olla positiivne, väga kannatlik ja teadlik õigetest kasvatusmeetoditest, et vältida agressiivsuse tekkimist. Kasutatud allikad Keltikangas-Järvinen, L. (1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata lapse isiksuse arengut. Tallinn: Koolibri. Penthin, R
vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.4 Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza 1 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" lk 11 2 Von Wright ,, Minerva öökull" 3 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 4 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 5 väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Rudolf Steiner
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu. Aga loomulikult õpikeskkond saadab meid terve elu läbi, sest iga päev me same teada midagi uut. Positiivsed õpekeskkonnad Mis sugune peab olema positiivne, ehk minuarust effektiivne õpikeskkond? Kohe tuleb pähe see, et oleks palju erinevaid tegevusi, et laps ise saaks valida seda mis tal kõige huvitavaim ja lähedaim on
küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsuti rahutoojaks. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Kui Maria oli väike, siis pidi ta iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, sest tundis suurt rõõmu vaeste aitamisest. Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus, mille osaliseks lapsed koolis said. Maria ei torganud küll silma eriliste võimetega, kuid ta jäi kõigile meelde oma väärika käitumisega ning sellega, et kohtles kõiki lugupidavalt ja ootas samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12- aastane, kolis pere Rooma, kus saadi anda talle korralik haridus. Vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. Maria aga tahtis saada inseneriks. 19.sajandil oli see väga julge samm naise jaoks
Minu jaoks oli see segane aeg, raske oli leppida olukorraga, et nüüd äkki enam isa ei ole. Üks päev oli kõik ilus ja kõik oli hästi ja siis ühel saatuslikul ööl muutus kõik. Isa sai infarkti ja suri poolel teel haiglasse. Oluline on mõista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Vanemad peaksid leevendama lapse mahajäetustunnet ning andma talle infot toimuva kohta. Lapsed tuleb teha kurva sündmuse osaliseks, mitte jätta neid kõrvale. Samuti peaksid vanemad aitama lapsel väljendada oma mõtteid ja tundeid. Raamatus aitab Malval ja Puttel olukorda mõista politseinik Kajsa. Politseinikud tabavad lapsed surnuaialt vanaema hauda kaevamas. Lapsed üritavad esiti küll põgeneda, kuid tulutult, ja õde-venda viiakse politseijaoskonda. Kajsa on nõus lapsed koju viima ja hakkab uurima, miks nad tahtsid vanaema hauast välja kaevata. Malva ja Putte jutustavad talle kogu loo
Praegusel juhul on juttu sõnalisest täpsustusest, täiendatud seadusepügal näeks välja nii: „Keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.” Põhimõtteliselt on see olemasoleva punkti ümbersõnastamine. Kui täiendada, siis võiks seaduses öeldud olla ka see, milline karistus on lubatud ning millal läheb vanem liiale. See oleks vanemale abiks, kuid samas võiks tekitada pahameelt, et riik kirjutab ette, kuidas last tuleb kasvatada. Teisalt, seda võiks pidada iseenesest mõistetavaks, et last lüüa ei tohi ning tuleb otsida alternatiivseid variante, mis on kooskõlas lapse isikupäraga. Nagu ütleb minister Lukas: „Me ei tohiks hakata asju nägema niimoodi, et kõik mis on keelatud, on keelatud ainult siis, kui see on seadusega keelatud
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Võrumaa Kutsehariduskeskus LAPSEHOIDJA Gerli Reiljan Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel Referaat Juhendaja : Ie Puhm 2013 Sisukord 1.SISSEJUHATUSLAPSE 2.VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE 3.OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus 3.1.2 Mänguasjad 3.1.3 Maosisaldis 3.1.4 Toit 3.1.5 Vann ja veekogud 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud 3.3 Kukkumis-, löökide- ja muljumisohud 3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
mida mitte. Ilma filosoofiata ei saa mitte keegi elada kindlalt; iga tund loob olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale ja saatusele kuuletuma- õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud. Ta võib arvata mugavusest mida tahes, aga tegelikult ta ei tea, sest pole seda kunagi kogenud. Kui aga rikas kaotab varad ja mugavused, on ta masendunud ja ei oska (ja ega eu tahagi) vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused.....................
annaabi.ee 
