Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta pidi kahjuks poliitilistel põhjustel lahkuma. (Wales, 2011) 4.2 Karl Marxi majandusvaated lõplikul kujul Oma majandusvaated nii, nagu need on tuntud tänapäeval, formuleeris Marx pärast 1848. aasta revolutsiooni. Viimase kohta kirjutas ta töö "Klassivõitlus Prantsusmaal 1848.-1850. aastani", kus ta esimest korda kasutab terminit "proletariaadi diktatuur". 1859 kirjutas Marx raamatu "Poliitilise ökonoomia kriitikast", mis ilmus samal aastal. Esimeses peatükis analüüsib autor kaupa, tööd ja väärtust. Marx rõhutab, et kauba tarbimisväärtus ja väärtus on selle kaks vastandlikku faktorit ning väljendavad kaubatootmise vastuolusid. Kauba käsitlemiselt läheb Marx üle töö analüüsimisele. Ta asus seisukohale, et ainult kauba tootmiseks kulutatud töö loob väärtust. Tarbimisväärtusi toodetakse igas ühiskondlik- majanduslikus formatsioonis
vastavalt erinevate inimeste ja majapidamiste erinevatele vajadustele. 3. Võrdsuse (võrdõiguslikkuse) standard (equality standard). Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“.
Otsivad võimalusi määrata kasulikkust kvantitatiivselt, kindlaks teha hindade ja piirkasulikkuse proportsioone. 4. Kuidas seletatakse palka, kasumit ja renti? Need on kolme liiki kapitali- isikliku, liikuva ja maakapitali tegevuse tulemus. (lk 227- 237) 1. Kuidas tõlgendas A. Marshall poliitilist ökonoomiat? (,,Tööstus ja kaubandus", ,,Tööstusökonoomika", ,,Raha, krediit ja kaubandus" Poliitiline ökonoomia, majandusteadus (economics) peab Marshalli arvates uurima materiaalsete hüvede tootmist ja kasutamist nii individuaalses kui ka ühiskondlikus sfääris. Kuid mitte piirduma vaid elutu rikkuse, vaid ka inimese uurimisega. Ta peab majandusteaduse aineks ka majandusliku valiku probleemi, sidumata seda ühiskondliku korraga. Ta üritas majandusteadust deideologiseerida matematiseerimise kaudu ning teha selliselt majandusteadusest rohkem tõeline teadus kõrvuti loodus ja reaalteadustega. 2
Kusjuures tavaliselt kasutatakse majapidamise mõistet kas tootlike tegurite (maa, töö, kapital) omanikena või tarbijatena. Viimases funktsioonis ongi käesolevas peatükis kasutatud majapidamise mõiste asemel tarbija mõistet. 4 Arvata võib, et Eestis näiteks erineb Keskerakonna heaolu definitsioon Isamaaliidu omast. 5 Inglise majandusteadlane Alfred Marshall (18421924) oli põhiliselt seotud Cambridge Ülikooliga Suurbritannias. Marshall on Adam Smithi ja David Ricardo poolt 18. ja 19. sajandil kujundatud klassikalise koolkonna vaadete (eelkõige mikromajandusteooria) edasiarendaja ning on mõjutanud praktiliselt kõiki järgnevaid majandusteadlaste põlvkondi kuni tänapäevani. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus (st nõudlus loob alati pakkumise); 4) kõik tootlikud tegurid on täiuslikult mobiilsed (st inimene
Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2. ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH'I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! Absoluutse eelise seadus. A. Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale, mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus. Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: 1 Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud
Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2. ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH’I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! Absoluutse eelise seadus. A. Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale, mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus. Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud
Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi kui süsteemide elemente ja nende mistahes järku või laadi ühendusi kui süsteemi allsüsteeme, kõigi nimetatute mistahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi Piiratud e nappivad ressursid on üks majandusteaduse põhitõdedest, mis sätestab, et (majandus)ressursse ei ole kunagi ega kusagil piiramatus koguses vabalt saadaval. Homo (o)economicus on mudellik käsitlus majanduses tegutsevast inimesest, kes tunnetab majandusseaduste toimet, teeb neid arvestavalt alati
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö Maa Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 3 Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka
1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob
tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon
......................................................................................................................3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA....................................................................................................4 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine...........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria.....................................................................................7 2.3. Karl Marxi tööväärtusteooria..........................................................................................9 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
mis sisaldab liiga palju ühte hüvist ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega, siis on samakasulikkuskõverad sirged tõusuga -1; kui tegu on täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk) 6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt. 7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis 8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Kaupade ja teenuste tootmiseks on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · töö · maa · kapital 5 Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul
....................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism........................................................................
Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. Ø Töö Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad majandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nad siiski jagada nelja suurde rühma: Ø Majapidamised
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · Töö · Maa · Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali. Seda saab teha mitmel erineval moel
· Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest. 6
Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust suurem rõhuasetus mõõdetavale, rahas mõõdetavale suurusele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Seda võib nimetada ka ühiskonnateadusesks. Ühiskonnateadus, mis uurib kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6. Ratsionaalse käitumise olemus majanduses Eeldab seda, et inimesed käituvad eesmärgipäraselt, püüdes maksimeerida kasumlikkust mingite kehtestatud piirangute raames. Inimesed maksimeerivad subjektiivset kasumlikkust. 7. Majandussubjektide olemus, majanduse 3 põhiküsimust Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. Sellest tulenevad 3 põhiküsimust on: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota
Vabaduse mõistet ei saa kasutada liikumatute objektide suhtes Hobbes kartis kõige rohkem kirikut Ta oli nõus erinevate religioonide eksisteerimisega, kui need asetasid ennast kindlalt tähtsuselt riigi alla. RENE DESCARTES Sündis 31.märts 1596 hollandis suri 11 veb, 1650 Stockholmis kopsupõletiku 1606 asus õppima jesuiidide kollegiumisse 1616 sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist 1628 läks teenima Hollandi Nassau Maurice'I armeesse Looming: 1633 ilmus Traktaat maailmast ja valgusest, milles toetas Gakukeu avastust maakera pöörlemisest 1638 avaldas raamatu Arutlusi Meetodist mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" avaldati koos kuue filosoofi ja teoloogiga. 1641 ilmus ta tuntuim teos "Metafüüsilised mõtisklused" mida ründasid jesuiidid ja hollandi ülikoolid 1644 avaldas oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid" 1649 kirjutas ta oma viimase teose " Hinge passioonid"
Kas palgad on tõusnud? 3) Millise hinnaga müüa kohvikus 3) Milline on üldine hinnatase kohvi? majanduses? 3) Põhiprintsiipide ülevaade (7 tk, sh. tootmisvõimaluste kõver ning alternatiivkulu mõiste). + lahendatud ülesanded Printsiip 1: ressursid on napid/piiratud Hüviste (toodete ja teenuste) tootmine nõuab teatavate ressursside kasutamist. Inimesed rahuldavad oma vajadusi hüviste tarbimisega. Kui ressursside (maa, kapital, tööjõud) ehk tootmistegurite hulk teatud ajahetkel on piiratud, siis inimeste vajadused on piiramatud. Alati tahaks rohkem... Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Nappus = vajadused ˃ ressursid Printsiip 2: tuleb teha valikuid Kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada, eeldab piiratud ressursside kasutamine valikute tegemist. Majandusteadlastele pakub huvi indiviidide otsustusprotsess – näiteks kui palju
mis sisaldab liiga palju ühte hüvist ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega, siis on samakasulikkuskõverad sirged tõusuga -1; kui tegu on täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk) 6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt. 7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis 8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust
mis sisaldab liiga palju ühte hüvist ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega, siis on samakasulikkuskõverad sirged tõusuga -1; kui tegu on täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk) 6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt nende puutepunkt. 7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda normaalhüvis; nõudlus jääb samaks erandjuht; nõudlus väheneb inferioorne hüvis 8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem
ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi). Väljasuremisohus liigid: • Puhkemajanduslik väärtus: Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. (Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda.) • Psühho-sotsiaalne väärtus: •Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks (Looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühhosotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimuvad olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses). • Kultuurilis-ajalooline väärtus: Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursid on alati piiratud (nappus) kunagi ei ole niipalju ressursse, et kõiki soove rahuldada, st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks
muutused ja sõjalised konfliktid, e-kaubanduse areng. Logistilises väärtusketis kuuluvad kõik tegevused ühe struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Väärtusketis on oluline läbimisaeg, sest mida lühem see on, seda kiiremini kapital ringleb. Integreerumine loob eeldused ühistööle, mille tulemuslikkust saab tõsta koordineerimisega. Olulised märksõnad väärtusketi juhtimisel on innovatsioon, tootmine, kopereerumine, infosiirdamine, tõmbamise põhimõte ja strateegiline allianss (liit, ühendus) või partnerlus. Logistika kui süsteem Süsteemset lähenemist logistikas on vaja selleks, et ei tekiks organisatsiooni
- Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne - Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui M
vastastikusel kohandumisel üksteise tegevusega. See tekib aga ainult vastavates raamtingimustes, nn abstraktsete reeglite keskkonnas (kõige üldisemad keelud). Süsteemide konkurents on interpteteeritav lepingulise ja evolutsioonilise lähenemisviisi kombinatsioonina, riigid ja kohalikud omavalitsused nt konkureerivad omavahel neis kehtivate tegutsemisreeglite seisukohast hinnatuna. Tööjõud ja kapital liigub sinna, kus on neile sobivam reeglistik tegutsemiseks. Sellest tulenevalt jäävad evolutsiooni käigus ellu need süsteemid, kus on tegevused efektiivsemad. 68.Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele? Kui eelduseks on kaks täiesti samasugust kogukonda, on aktiivsem see avalik sektor, kus otsustajaid on vähem, sest mida rohkem on otsustajaid, seda suuremat kulu nõuavad konsensuseni jõudmise läbirääkimised. 69
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka
ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel Robinson Crusoe majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri rändesaldo (ka: rändeiive) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
