Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jätkusuutlik areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kultuuril, mitmekesisus, tööhõive, ökoloogiliste, tehnoloogia, püsimine, sotsiaalsfäär, ressursid, positiivseks, hoolimatu, paradigma, positivistlik, võtnud, nõudlus, ökosüsteemid, vaesus, finantskriis, finantssüsteemi, mehhanismid, haridus, indikaator, keskkonnakaitse, maastik, catid, gfbn, sustainability, concept, term, pohja, koostajategevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: Eesti kultuuriruumi elujõulisus Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik «tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade». Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Inimese heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Sotsiaalselt sidus ühiskond Käeolevas strateegias püstitatud esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja
sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Jätkusuutlikkus dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik ehk säästev areng. Kuigi jätkusuutlikkust kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna jätkusuutlikkus .
...................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 2 Mis tähendab jätkusuutlik areng? Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele. Jätkusuutlikkust iseloomustavad neli mõõdet:
Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks. Jätkusuutlik areng on mõiste, mis on enda alla haaranud peaaegu kõik eluvaldkonnad. Mõiste on kasutusel olnud juba alates aastast 1960, kui hakati otsima võimalusi looduse säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus, keskkond ja sotsiaalsfäär. Üritades säilitada täisväärtuslikku elu pikaajalist jätkumist ka meie järeltulevatele põlvkodadele. Areng, mis tagab nii praegu kui ka tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eesti 21“............................
Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku, õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: 1. Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.[1] Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajanduson konseptsioon, mida tava
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat seleta
ja järeltulevatele põlvedele. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Ka Eesti Säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" katab palju erinevaid valdkondi, mille elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega. Eesti jätkusuutlikust arengust Kuna riigi konkurentsivõime tõstmiseks koostatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 elluviimise koordineerimisega tegeles Riigikantselei, otsustas valitsus 2006. aasta mais teha säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade elluviimise koordineerimise samuti Riigikantselei ülesandeks. Säästva arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega tegeleb Riigikantseleis strateegiadirektor. Lisaks on strateegiadirektor nimetatud riiklikuks kontaktisikuks/koordinaatoriks säästva arengu küsimustes.
seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse
Heaolu on jagatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alaeesmärkidena. Kolm komponenti ja nende indikaatorid: Majanduslik jõukus. Indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikmete kohta ja sissetulekute struktuur, tarbimiskulude suurus pereliikmete kohta ning nende kulutuste struktuur. Turvalisuse tase. Indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr. Võimaluste mitmekesisus. Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks. EESMÄRK 3 sidus ühiskond Sellel eesmärgil on soov jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad toodetust ka õiglasel moel osa. Ühiskondliku sidususe hindamiseks on esitatud kolm alaeesmärki ja nende indikaatorid. Sotsiaalne kaasatus
aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub. Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on
inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 3 1.1 Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel - keskkonna, majanduse ja kogukonna - alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu strateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Rahvusvaheliselt tunnustatud säästva arengu põhimõtted on järgmised: keskkonnahoidlikkuse põhimõte-mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiive keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid · ennetuspõhimõte- eelistada profülaktilis-ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnak
rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus ühiskond loob kasvavale põlvkonnale piisavalt motivatsiooni, et Eestisse ka tulevikus jääda. Sidusa ühiskonna kriteeriumid on sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord, põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm.................................................................................................... 4 2.1.2 Euroopa Liit............................................................................................ 5 Euroopa Liidus võeti säästva arengu strateegia vas
nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti
.................12 3.2.3 Sidus ühiskond ...........................................................................13 3.2.4 Ökoloogiline tasakaal ...................................................................13 4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JATASAKAAL......................14 4.1 Strateegilised valikud .....................................................................14 4.1.1 Loodusvarad ja jäätmed .................................................................14 4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine ................................................15 4.1.3 Saastatuse vähendamine ................................................................15 KOKKUVÕTE ................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................18 SISSEJUHATUS Kõik meie igapäevased tegemised avaldavad meid ümbritsevale keskkonnale mingit mõju
Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti demograafiline olukord tõendab, et fiskaalstrateegia kujundamisel on vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti kultuurilise kokkukuuluvuse püsimist ja tagavad eesti rahvakultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Kuid Eesti üks suuremaid murekohti on inimkonna vananemine ja negatiivne iive
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng referaat Õppeaine: Ühiskonnaõpetus Klass: 12. C kl. Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Marika Kaasik 2010-11-21 1 Sisukord Sissejuhatus: Mis on jätkusuutlik areng? lk 3 Jätkusuutlik areng maailmas ja rahvusvahelised kokkulepped lk 4 Eesti jätkusuutlik areng lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik poliitikakujundamine, �
Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
(Wikipedia) Jätkusuutlikku arengut on defineeritud mitmel moel, kuid sagedamini esinev definitsioon pärineb Brundtlandi komisjoni aruandest "Meie ühine tulevik": "Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. See sisaldab endas kahte olulist mõtet: * vajadused, eriti maailma vaeste inimeste esmased vajadused, peaksid saama prioriteedi; ja * idee piiridest, mis on seatud tehnoloogia ja sotsiaalsete organisatsioonide poolt keskkonna võimalustele täita praeguseid ja tulevasi vajadusi. Kõik definitsioonid säästva arengu kohta nõuavad, et me näeksime maailma kui süsteemi, mis ühendab aega ja ruumi. Kui mõelda maailmast kui süsteemist, mis ühendab ruumi, saame aru, et õhusaaste Põhja- Ameerikast mõjutab õhu kvaliteeti Aasias ja putukamürgid, mida pritsitakse Argentiinas, võivad ohustada kalavarusid Austraalia rannikul.
- oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused: - teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv - teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses - insenertehniline personal - teenindussektori töötajata osakaal tööjõus Polüarhia (paljude võim) kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad - vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat
Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Kaheksa suurust, mida jälgiti: rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud
Uuemate keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate edendamine seob Lissaboni strateegia eesmärgid Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesmärkidega. Lisaks on Euroopa õigusaktide eesmärk integreerida keskkonnakaalutlused teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. Säästev areng on eluks hädavajalike loodusressursside (nt. vesi, õhk) selline kasutamine, mis tagab nende säilivuse ka järeltulevatele põlvedele. Eluks mittevajalikke ressursse tarbitakse nii, et neid jätkuks nii kaua, kuni tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse nii, et nende varud ei lõppeks. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist üle maailma ja käesolevate ressursside jagamist. Kohaliku Agenda 21 järgi ei ole säästev areng fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist,
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemid ümbr
lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja saastame keskkonda. Tootes põlevkivist energiat tekivad jäätmed (tuhamäed), millega ei ole midagi peale hakata. Viimastel aastatel on tööstustesse võetud tehnoloogia puhtam ning kiirem. Neid kasutades paiskub atmosfääri palju vähem õhusaasteaineid ning vähem on ka heitveega keskkonda jõudvaid reostusi. Positiivne on energiamahukuse vähenemine, taastuvenergia kasutamise suurenemine ja põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasvamine. Eestil on ka suur panus looduse elurikkuse säilitamisel ja kaitsmisel. Viimasel ajal on suurt rõhku pandud traditsiooniliste maaharimisvõtete kasutamisel põllumajanduses, mis ühendab omavahel keskonnahoidu ,
tulevastele põlvedele. Inimkonnal tuleb vähendada tarbimist ja keskkonna saastamist. Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu põhimõtted: Keskkonna käsitlemine kõigi elanike rikkusena Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt Keskkonnakahjustuste vältimine Ettevaatlikkus keskkonda mõjutada võivate otsuste tegemisel Jäätmevaba tehnoloogia juurutamine Jäätmekoguste viimine miiniumini Jäätmete taaskasutamine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Materjalide kvaliteedi parandamine, et tagada toodete pikem eluiga Läheduse põhimõtte järgimine, et transpordikulutused oleksid minimaalsed 3 1.2 Säästev eluviis Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. See,
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sakaalud ja keskkonnas to
Nõudepesumasin ja pesumasin panna käima vaid siis, kui see on täis või poole masinaga pestes käivitada ka vastav programm, mis hoiav vett kokku. Kemikaalide, värvide ja õlide valamine kraanikaussi valamine võib kahjustada reoveekäitlussüsteemi toimimist, tappes bioloogilist mitmekesisust ning samaaegselt ummistab torusid. Selle asemel viia vastavad ained keskusesse, mis kogub taolisi ained ja hävitab need ohutult. V. Maa Bioloogiline mitmekesisus tähendab kõigi eluvormide mitmekesisust. Bioloogilise mitmeskesisusega kaasnaeb lai valikuvabadus (näiteks toidu ja puhta vee näol) ning samuti hoiab see vaos kliimamuutust, aitab kaasa looduslike ohutegurite leevendamisele jne. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirus kogu maailmas on praegu hinnanguliselt ligi 1000 10 000 korda suurem kui loodusliku fooni vähenemise kiirus. Selle põhjustatajateks 6 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward jub
vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid suurem nõudlus tõstab hinda keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus
annaabi.ee 
