Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jämedaimad ja suurimad puud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jämedaim, minutite, esitan, lühikese, kõigepealt, puitunud, varrega, okaste, rekord, hiidsekvoia, tuhat, mänd, jugapuu, diameeter, kuusk, urvaste, maakonnas, ümbermõõt, kroonise, puudest, tänanseemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt. Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Esimesed varisevad tõrud on vigastatud või mittetäielikult valminud. Täisväärtuslikud tõrud hakkavad varisema tavaliselt pärast
Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk – neljakandiliste köbrudega koorega kuusk Võrsed, pungad ja okkad Foto 3 Isasõisikud enne õitsemist Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt Page 5 of 14 Tallinna Ehituskool pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 5–7 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 1–2 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka
muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 2030 cm paksuses mullakihis. 1.1.4Võrsed, pungad ja okkad Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 57 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 12 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi.
Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Loomad, kes söövad jugapuu marju, surevad. On teada ka juhtumeid, kus okaste söömisest on hukkunud kariloomi. Näiteks hobusele piisab surmavaks annuseks 500 grammist okastest. Inimestel on raskeid mürgitusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaloost teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" belgia kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). Mürgitusnähud inimesel
(8.) (Vt. Pilte Lisa3) 6 3.HARILIK KUUSK Hariliku kuuse ladina keelne nimetus on Picea abies. Kuusk on igihaljas Eesti pärismaone okaspuuliik. Kuusk on Eestis 3-s puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsadest. Eesti kõrgeim kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks on umbes 44 meetrit. Eestis kasvavad kuused umbes 30 meetrini, aga soodsates tingimustel võib kasvada kuni 50 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk asub Otepää lähedal. Kuuse keskmine eluiga on 250 a, maksimaalne vanus võib olla kuni 500 a. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. Mina ei teadnud, et nõglapuu on ka kuuse kohta. Seda on nüüd hea teada. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu. Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast
Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem).
Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks
aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga. Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m. Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub.
Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm. ja h = 36,0 m. (Relve). Sordid: 'Pendula' rippoksaline sort; 'Pyramidalis' Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m
Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on
mesilaste korjemaana allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel harilik haab, siberi nulg). 6. Puude diferentseerumine ja metsa puudel. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. isehõrenemine, kasvuklassid. 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni Metsa moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud -35 0 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, ja on ühevanuselised, kasvavad erinevalt. nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. Erinevused ilmnevad puude kõrguses, tüve 4
tipp pügaldunud. Okkad asuvad varjuokstel kamjalt, valgusokstel radiaalselt, on hästi jäigad. Käbid: noorelt rohekad, valmides tumepruunid, silinderjad, 10...15 (20) cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus, seemnesoomused suured, neerjad, sametkarvased, kattesoomuste tipud ulatuvad välja ja on tagasikäändunud. Seemned suured, kolmnurksed, varustatud lennutiivaga, IX-X. Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt.. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Paar marja löövad juba kõhu lahti. Kuslapuu peentest ja tugevatest okstest tehti rehapulki, heegelnõelu ja muid vastupidavaid esemeid(praegu eelkõige kasutuses haljastusena).. 10) kuusk (Picea abies) Eestis kasvab ainult üks hariliku kuuse liik Harilik kuusk, ent sellel on väga palju erinevaid vorme.(üle 100). Noores eas jääb kasvukiirus männile alla, hiljem läheb männist ette. Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata. Kuuse okaste kogupind on meie metsade suurim, seega kasutab ta kõige efektiivsemalt valgust. Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi) Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud on pikemad, kui teiste puude omad). Meditsiinis okkaid, kasvusid ja vaiku
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
· Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld.
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tas
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd........................................
Sobib istutamiseks üksinda ja rühmiti, näiteks hekina (A.Niine Haljastaja käsiraamat). 1.2.Paljundamine Saab paljundada seemnete külviga. Istutamiseks peavad olema värsked seemned, kuivanud seemned ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris).
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt. o Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ o Juurte mädanik, viib puu hukule o Esineb igas vanuses puudel o Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang o Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse Haavataelik o Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku o Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud o Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu o Mädanik väga levinud, nakatab 20-30 a puid o 90-95% raieküpsetest haavadest mädanikuga o Kuni 50 a puudes ületab puu juurdekasv mädaniku leviku
eas ja oleneb väga palju puuliigist ning kasvukohast. Mida valgusnõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Sama lugu ka viljakates kasvukohtades, sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmeskui ka füsioloogilistes omadustes. Loodusliku valiku osa toimub kõigepealt noorte puude väljalangemises. G. Krafti klassifikatsioon: I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks
hinnata nii köögis kui ka tõvevoodis. Sobivaim aeg kadakamarju varuda on meie tingimustes septembrist novembri alguseni, kuid põhimõtteliselt võib tumedaks värvunud marikäbisid korjata aasta ringi. Neid korjata polegi 9 nii lihtne, sest kadaka okkad käenahka just ei paita. Kiiresti saab saagi kätte kas oksi raputades või ettevaatlikult läbi rehitsedes: mõlemal juhul kukuvad küpsed marikäbid koos kuivanud okaste ja muude mittevajalike lisanditega põõsa alla laotatud kogumisriidele. Ahneks minna ei maksa, sest suurte kadakamarjakogustega pole koduses majapidamises eriti midagi peale hakata. Et marikäbid säiliksid, tuleb need kuivatada. Parem on teha seda toatemperatuuril, ehkki see võtab rohkem aega. Kõrgem temperatuur soodustab eeterlike õlide lendumist, mis halvendab saagi maitse- ja raviomadusi. Kadakamarjade ravivõime väheneb ka ajapikku, nii et üle paari aasta ei tasu neid hoida.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Kobras reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad
tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad (Wikipedia). Võra võib olla koonusjas, sammasjas, kuhikjas. Koor on hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas, küllaltki õhuke. Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat. Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres. (http://et.m.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuusk_Keila-Paldiski_rdt_ %C3%A4%C3%A4res.jpg#section_1 ) 3.2.2. Hooldus Okaspuudele meeldib kui neid kastetakse otse voolikust
8 pikkus, põua- ning külmakindlus jm.). Järelikult vastavad ühtede isendite omadused olemasolevatele tingimustele paremini. Need isendid omavad eeliseid ellujäämiseks ja järglaste andmiseks. Milline genotüüp on kohasem ja jätab järglasi, selle määravad keskkonnatingimused. Loodusliku valiku osa kajastub puistutes kõigepealt noorte puude väljalangemises: välja langevad esimeses järjekorras need puud, mis olemasolevates tingimustes on vähem vastupidavad. (näit. viljakates kasvukohtades pääsevad mõjule puud, mis on pärilikult kiire kasvuga ja liigniisketes kasvukohtades (raba) need, mis on resistentsed liigniiskuse suhtes). Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele
Seen on levinud kogu Euroopas. Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet. ● Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria) – Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve (allosa) mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid (nn. seenenöör) ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seeneniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub
tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega. Niineosa olulisemad rakud on sõeltorud, millistes toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse. Sõeltorude kõrval leidub palju väikesemõõtmelisi ja elusaid sõeltoru saaterakke, millised on täidetud protoplasmaga. Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu
värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka kontpuu. Kui põõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid
Kas teate, et haavpuust sauna materjal oli vanadel rahvastel juba teada. Haavpuust tehti kaevu kaaned ja sauna lavad. Sellepärast, et haavapuu omab head omadust, desifintseerijana.Temas olevad puumahlad hävitavad baktereid ja muid mustuse jääke . Temas on looduslik antiseptilne toime Ta hoiab kevu vee puhtana, niiskuse bakteritest,hallituset ja erinevatest seente ollustest.jne.. Sauna ruumis aga hävitab need bakterid, mis inimese keha pealt higistades väljuvad. Meie keha puhastusel on selle puul ka energeetilise keha puhastaja roll. Tema mahlad eraldavad fenütoolseid lõhnu. Nende elementide kiirgus korrastab meie vaimset keha . mina kasutan seda energeetilise keha ja pingete maha laadimiseks. Rääkimata koore aluset kihist, mida kraabiti ja pandi mädanike eemaldamiseks haavadelt Joodi ka väga lahjat teed ja see puhatas meie parasiitset sise maailma. K
mise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõi- suvel. Pargipuudest on mahlajooks iseloomulik kas- kuse puhul. kedele, vahtratele ja siin-seal aktsentpuuna esinevatele Paraku kaasnevad suvise lõikamisega ka mitmed pähklipuudele. probleemid Alati võib aga teha pisilõikust: eemaldada mur- • Räsitakse allesjäävaid noori, nõrgalt puitunud dunud, haigeid ja väiksemaid segavaid oksi. võrseid ja lehti. 8 2.2. Puusõbralikud töövõtted pargipuude hooldamisel • Oksa eemaldades on vaja säästa oksakraed. Lõi- 2
annaabi.ee 
