Carl Robert Jakobson -esitlus (1)

Carl Robert Jakobson
1841 - 1882
v
Carl Robert Jakobson sündis
26. juuli 1841. aastal Tartus.
v
Ta elas noorpõlves Tormas.
v
Alghariduse sai isalt, Adam
Jakobsonilt, kes oli koolmeister
kohalikus kihelkonnakoolis.
seminaris (18561859).
otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze
Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid v
Click to edit Master text styles
v
Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa
Second level
järglasena Torma koolmeistri kohal.
Third level
Fourth level
Fifth level
v
1862. aastal tekkis konflikt mõisniku ja pastoriga ning ta
lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle
Jamburgi.
v
Aastast 1864 töötas C. R. Jakobson kooli ja
koduõpetajana Peterburis.
v
Omandas 1865. saksa keele ja kirjanduse alal
gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse.
v
Seal liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks
võitlejaks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku.
Click to edit Master text styles
Second level
v
1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest
Third level
parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja
Fourth level
Fifth level
pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaaarmastuse
kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele.
v
Oma kirjutistes ründas ta balti aadlikke ja kirikuid, kui
eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi.
Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli
ja pastoritega teravnesid.
v
Selle mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus
asutada Peterburis eestikeelne ajaleht.
v
Mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871.
aastal sunnitud "Eesti Postimehe" veerud talle sulgema.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
v
Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti
Aleksandrikooli organisatsiooni asutamises ja
tegevuses.
v
1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis
kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna
juba 1870. aastal.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
v
Esimese kõnes (1868) "Eestirahva
Fourth levelvalguse-,
pimeduse- ja
Fifth level
koiduaeg" idealiseeris Jakobson eestlaste muistset
priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi
kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks
ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide
peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine
baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi
barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja
euroopaliku kultuuri.
v
Teises kõnes (1870) "Võitlemised eesti vaimupõllul,,, mille
Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval,
ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle
saksastumise eest.
v
Kolmandas kõnes (1870) "Nõia-usk ja nõia-protsessid"
kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas
Click to edit Master text styles
Kurgja
Second level
Third level
Fourth level
1871. aastal asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi
v
Fifth level
eestikeelse ajalehe asutamise luba ja lahkus sealt.
v
18721874 oli ta Vana ja UueVändra valla kirjutaja.
1874 ostis Vändras asuva Kurgja talu ja kavatses teha
sellest näidismajapidamise.
v
Samal aastal korraldas ta ka Vändras Eesti esimese
künnivõistluse.
v
Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti
Põllumeeste Seltsi presidendiks, pidas ta neis seltsides
põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi propageerivaid
ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit
käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise
kava.
Click to edit Master text styles
Ajaleht Second level
Third level
Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks
Fourth levelaastal ilmuma hakanud ajaleht
sai 1878.
"Sakala"
v
"Sakala".
Fifth level
v
Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu
kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja
kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Ta taotles reformide
elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale.
(See kõik toimus hoolimata tsensuuri ja aadli seatud tõkkeist). Lisaks sellele
avaldati "Sakala" lisalehes tuntumate eesti kirjanike teoseid.
v
Tänu võitlusele "Sakalaga" "Eesti Postimehe" vastu kujunes Jakobson eesti
1870-ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks.
v
1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi
presidendiks.
Click to edit Master text styles
C.R.Jakobsoni tähtsus
Second level
Third level
Fourth level
Eesti kultuuriloos.
Fifth level
Esiteks
v
Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe ja
käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869)
v
"Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874)
v
"Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse
allikaks saavad" (1876)
v
"Sakala kalender põllumeestele" (1880)
Nendega pani ta aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele
Click to edit Master text styles
Teiseks
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
v
1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne
päevaga lugema ja kirjutama võib õppida".
v
Teine õpik "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa
1876).
See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda!
Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid
eri maade loodusest, geograafiast, kodu ja ajaloost ning poliitikast.
v
Tütarlaste lugemik "Helmed" (1880). See keskendus neidudest
oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus
arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja
kodu korrashoiu üle; Seal olid ka luuletused ja jutud.
Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge
tasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti
rahvakooli ja pedagoogika arengut.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
v
"Veikene Geograafia" (1868)
Fourth level
Fifth level
v
"Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878)
v
Noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869,
1871) ja "Rõõmus laulja" (1872).
Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem
kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel
uue sajandi alulgi.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
v
Luulekogu (1870)"Lauliku C. R. Linnutaja
laulud"(pseudonüüa Linnutaja) sisaldas isamaalisi
luuletusi, loodus ja armastuslüürikat ning lastelaule ,
samuti ka tõlkeid peamiselt saksa luuleklassikast.
v
näidend (1872) "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea
inimesed,,, mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja
rumaluse vastu.
Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel
võidule pääseda.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Viimased eluaastad.
Fourth level
Fifth level
v
Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on
praeguseks tehtud talumuuseum.
v
Jakobson suri 19. III 1882. aastal Kurgjal.
Kokkuvõtteks.
Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane,
publitsist, kirjanik ja pedagoog.