seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt saakloomade arvu tunduva suurenemise, aga ka tagasihoidliku jahipidamisega. Kuigi saakloomi on külluses, on ilves
Tallinna Saksa Gümnaasium Uurimustöö Ilves Tallinn 2005 Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Ilvesed eelistavad elada tihedates okaspuumetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel
ILVES Referaat 1 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis ilveste välimusest , elupaigast ja ka pereelust . Valisin kiskjatest ilvese , sest ilves elab Eestis ning ta on meile metsade ilusamaid loomi . Samuti tuleb juttu ka ilveste söömisharjumistest ning toidueelistustest . Referaat räägib ka ilveste jahipidamisest ning ilveste küttimisest . Lõpus on ka mõned huvitavad faktid ilveste kohta . 2 Sisukord Tiitelleht .................................................................................................................. ..... lk 1 Sisukord ..
Tõrva Gümnaasium 6b klass STELLA SISAS ILVES Referaat Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Milline ja kes on ilves? ..................................................................................4 3. Elupaik ...................................................................................................... .......4 4. Pereelu ...................................................................................................... ......4 5. Eluiga ...................................................................................................... .........4 6
Jürgen Koll 2s klass Ilves ( Lynx lynx ) Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx (,,eriti ilves", ,,kõige ilveslikum ilves"). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8 tuhat aastat. Välimus Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem
Ilves (Lynx lynx) Ilves on Eesti metsade ainuke kaslane. Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga, tugeva kehaehitusega loom. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kg. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Siberis leidub ka 50 kg kaaluvaid ilveseid. Kõrvade otsas on ilvesel umbes 5 cm pikkused musta otsaga karvatutid. Ilvese nina on punakaspruun. Käppadel on tal nagu kaslastel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud, see muudab kergemaks lumes liikumise. Karvkate on ilvesel varieeruv: suvel kollakaspruun, talvel kahvatum. Karvastikul on tumedad tähnid ning ilvese näol on omapärane helehall põskhabe.
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine
ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga
Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad.
Maailmas on levinud palju erinevaid ilvese liike. Eestis elutseb Euraasia ilvese alamliik Euroopa ilves (lad k Lynx lynx lynx). Euraasia ilves on ilvestest kige suurem: kehtib seadusprasus, et mida phja pool ilves elab, seda suurem ta on. Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel
enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130 nimetus: Felis Lynx cm · Elab looduses kuni 15 · Kaalub 12-25 kg aastat · Sabapikkus 11-25 cm · Eestis elab umbes · Hambaid 28-30 700-1000 isendit · Tiinus kestab 74 · Päevas võib läbida päeva kuni 20 kilomeetrit Veel ilveste liike · Harilik ilves Lynx lynx · Ibeeria ilves Lynx pardina Kasutatud kirjandus · David W. MacDonald ja Briscilla Barrett "Euroopa imetajad" · http://Images.google.com
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised...
RAKVERE GÜMNAASIUM ILVES Referaat Ilves ehk Lynx lynx on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvese ladinakeelses nimes Lynx lynx viitab esimene Lynx perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas.
ILVES Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv looma liik .Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui
AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3
Välimus Toitumine Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Ilvesed söövad kõike mis liigub ja millest Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga ning jõud üle käib, eriti jäneseid ja metskitsi. kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatuttid. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on Käppadel sissetõmmatavad küünised. Hunt. Ilvese liha sobib süüa inimestelgi. Ilves kaalub kuni 25kg. Karvastik tihe ja Ilves koduloomi ei murra, v.a kodukassid moodustb näol omapärase põskhabeme. Ilvese värvus punakaspruunist hele hallini. Elupaik ja sigimine Midagi huvitavat Ilvesed elavad okaspuupadrikutes ja Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tihedates segametsades. Nad ronivad tagumised loomad täpselt eelkäija
Toomas Hendrik Ilves Kristjan kangro Sündinud 1953. Aastal 26. detsembril Stockholmis. Ta valdab inglise, eesti, hispaania ja saksa keeli. Kõrgema hariduse sai ta Columbia Ülikoolis psühholoogia valdkonnas, psühholoogiamagistri kraadi saavutas Pennsylvania Ülikoolis. Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992) . Preagu on ta abielus Evelin Ilvesega
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president, on sündinud 26.detsembril 1953. aastal Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Ta kasvas üles Ameerikas ja lõpetas Leonia Keskkooli aastal 1972. Kõrgema hariduse omandas Columbia Ülikoolis psühholoogia erialal (1972 1976) ning Pennsylvania Ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga aastal 1978. Peale kooli töötas Ilves teadlasena psühholoogia, inglise keele, kunsti ja eesti kirjanduse vallas. 1984. aastal kolis ta Ameerikast Euroopasse, Saksamaale, kus alustas tööd raadio Vaba Euroopa juures. Peale tööd raadios, oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. 1996. aastal sai ta Eesti Vabariigi välisministriks, oli selles ametis aastani 1998, kui ta valiti Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees. 1999. aastal jätkas Eesti välisministri tööd, kuni aastani 2002
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud:
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene
Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. 1997
Tallinna 21. Kool Robert Pikmets Toomas Hendrik Ilves Referaat Õpetaja: Tiina Pikamäe 2012 Robert Pikmets Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa
Ilves ÜLDISELT ILVES ON KASLASTE SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI) PEREKONDA KUULUV LOOMALIIK. ILVESED ON KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS
Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996
Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.
Toomas Hendrik Ilves Referaat SISUKORD TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................................3 1. Hariduskäik.............................................................................................................................3 2. Ametikohad.............................................................................................................................3 3. Isiklik..........................................................................................................
LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütiline pindalade määramine. Punkti Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi+1-Xi-1 Xi(Yi+1-Yi-1 ) Yi(Xi+1-Xi-1 ) nr. 1 6509945,135 700133,637 470,823 666,42 3065031898 466583058,4 2 6510050 700600 438,684 -260,129 2855854774 -182246377,4 143200050, 3 6509685,006 700572,321 21,998 -749,071 -524778409,1 8 - 4 6509300,929 700621,998 -443,144 -301,426 -211185686,4 2884557651 - 5 6509383,58 700129,177 -488,361 644,206 4510...
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp • kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp Relva peab käsitlema hoolikalt! Relva ei tohi suunata inimese poole! Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul) Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku! 1. Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud 2. Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu. Haavlipüssi laskeul...
ausa jutuga saab loota, et rahvas neid valikuid hindab. Ja kolmandaks: vaata enda ümber ja näe oma peret, oma kaaslasi, sõpru; kõiki neid, kellega Sa praegu koos oled. Ja kinnitage koos minuga teineteisele, üksteisele: me saame hakkama, me tuleme toime. Täpselt nii, nagu oleme alati hakkama saanud. Leian, et need presidendi uusaastatervituse punktid on just need, mida iga Eesti kodanik peaks lugema ning nende õle mõtisklema. Just siin märkis Tooms Hendrik Ilves ära selle, mida paljud meist koos on teinud (Teeme ära; Olümpiamängud; (Punk)laulupidu). Samas ka Eesti vabariigi üheksakõmnenda sünnipäeva tähistamine, ajalugu on just see, mis meid, eestlasi, ühendab. Kõne teises pooles muutusid teemad aga tõsisemaks: hetkel kätte jõudnud majanduse madalhetk ja üha süvenev langus. Ka valitsusele soovituste jagamine/ manitsemine oli hea lüke; ka valitsuseliikmeil tasub ju meeles pidada, milleks nad meie riigi etteotsa on valitud
Presidendi kõne refereering President Toomas-Hendrik Ilves räägib enda iseseisvumispäeva kõnes, et eesti rahvas on oma vabadusega nii harjunud, et see näib meile iseenesestmõistetavana, et see võib lausa meile muutuda igavaks. Kuid tema sõnul näitavad viimased kümme päeva meie kunagiste saatusekaaslaste seas Kiievis, kui eksitav ja uinutav see endastmõistetavus võib olla. Ilves lisab ka, et Ukrainlased on meile oluliselt lähemal nii ajas, ruumis kui ka saatuses kui me oleme valmis tunnistama. Presidendi meelest on kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek. Majandus, sotsiaalne turvavõrk ja kultuur aga sõltuvad vaid neist alustaladest. Järgmisena toob Toomas-Hendrik Ilves välja meie väikese rahvaarvu ja tõstatab esile küsimuse, et kas me saame nii väiksena hakkama
Ilves Abiootilised tegurid: · Vesi. Ilveste elupaigad paiknevad enamasti jõgede läheduses, kust nad saavad eluks vajalikku joogivett. · Õhk. Ilves kasutab hapnikku hingamiseks nagu teisedki elusorganismid. · Valguse puudumine. Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise isendiga.
Ta töötas rändelektrikuna ning iga tema kojutulekut oodati, kuna ta tõi alati kaasa kingitusi. Tööl teenitud raha andis ta üldjuhul emale, et osta esmatarbekaupu. Ema oli tagasihoidlik ning kohati ka kartis vanaema, kes korraldas tahtes-tahtmata kogu kodust elu. Ilves oli aga minu arvates teose minategelase parim sõber ning nad said väga hästi läbi. Näiteks, kui laps läks raamatukokku raamatuid laenutama, soovitas ta õhemad raamatud võtta, et neid oleks kergem kanda. Ilves töötas raamatukogus raamatukoguhoidjana. 4. Kuidas on elustandardid 60 aasta jooksul muutunud? Elustandardid on viimase 60 aasta jooksul vägagi drastiliselt muutunud. See on eelkõige tingitud sellest, et meil pole enam sõdasid, näljahäda, erinevaid nakkushaigusi ning ka keskmine eluiga nii meestel kui ka naistel on tublisti kasvanud. Pikema eluea tõttu on meil rohkem aega erinevate otsuste langetamiseks ja uusi võimalusi on ka tekkinud. Rahvastiku iive on küll negatiivne, aga see
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga.
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb k...
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud
Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. 3 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured
Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming
Kontserdi analüüs Mina käisin 11. mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda
samal ajal tagaplaanile jäävad tütrevägistajad ja muud meie kõigi elu kõigutavad teemad. Soliidsed lehed ei peaks muretsema lugejate arvust, vaid säilitama oma traditsioonilise maine. Kuu aega tagasi klähviti kõvasti proua Ilvese kallal. Nimelt harrastab meie esileedi rulluisutamist ja tuli välja, et tema rulluisumaratonide eest on presidendikantselei tasunud nii lennupiletite kui ka majutuse eest ligi 30 000 krooni, vaid osalustasu on maksnud ta ise. Samuti ei pea Ilves muret tundma spordivarustuse ostmise pärast, sest oma rulluisutrikood saab ta tootjafirmalt tasuta. Inimesed näevad siin eetikaprobleeme, kuid tegelikult rulluisuliidu president Evelin Ilves testib uisutrikood, mida Ilves-Extra alles soovib tootmisse võtta ja polegi veel tavainimstele kättesaadav. Taustale jäävad aga faktid, et oma kleidiprojektist saadud tulu eest ostis ta Merivälja koolile 23 paari korralikke rulluiske, mis maksavad ikka päris kopsaka summa
evolutsioonilises arengus. Second level Me kõik oleme Third level kokandusega seotud ühed Fourth level Fifth level loovad, teised naudivad. Saab teha igal pool Palju erinevaid stiile Huvitavad maitsed Aire Ilves 2011 2 Miks üldse kokatakse? Click to edit Master text styles Toiduainete töötlemine Second level Third level enne söömist Fourth level
......................................................................................................................7 3.3 Näidendid............................................................................................................................8 4. TUNNUSTUSED..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................10 SISSEJUHATUS Aapo Ilves on eesti luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Töö sisaldab mehe elulugu ja töökäiku. Uurimus annab ülevaate ka Ilvese loomingust ning tunnustustest. 3 1. ELULUGU ,,FB kaanefotolt vaatab vastu karvane mees, vahva kaabu peas, üle õla mingi vana mööblitükk, kannipuu, püssikaba või muusikariista osa. Profiiliportreel on ta mikrofoni taga, seljas Juhan Liivi muuseumi särk
E-Eesti välispoliitika Artikli analüüs Artikli autoriks on Luukas Ilves, kes töötab ametnikuna kaitseministeeriumis ja on küberkaitseliidu liige. Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor
1.Eestimaa on minu ... kodumaa 2.Eestimaa on järvede-, .... metsade-, laulumaa 3.Eesti pealinn onTallinn ... „Kalevipoeg“ 4.Eesti Vabariigi president on ... paekivi T.H.Ilves suitsupääsuke 5.Eestis on15... maakonda. ilves 6.Narva asub Ida-Viru ............maakonnas. Toomas Hendrik 7.Eesti riigikeel on ... keel eesti Ilves 15 8.Eesti rahvusvärvid on ... must, valge sinine, Ida-Viru 9.Eesti rahvuslind on ... suitsupääsuke tamm 10.Eesti rahvuslill on ...
P014 14/01/15 Kask Pärnu mänd 1 Siil P014 14/01/15 Kask Pärnu saar 1 Siil P015 16/01/15 Varblane Harju haab 3 Hunt P015 16/01/15 Varblane Harju saar 1 Hunt P015 16/01/15 Varblane Harju vaher 1 Hunt P016 17/01/15 Ilves Lääne kask 1 Hunt P016 17/01/15 Ilves Lääne tamm 2 Hunt P017 18/01/15 Paju Võru kask 1 Põder P018 19/01/15 Pihel Rapla kuusk 3 Siil P019 20/01/15 Seen Võru saar 1 Hunt P020 23/01/15 Kaun Pärnu küte 1 Põder
(1992-2001). Kolmas Eesti president oli Arnold Rüütel. Tema sündis 10.mail 1928. aastal Saaremaal. Ta on õppinud Jäneda Põllumajandustehnikumis, ta kaitses 1991. aastal Venemaal põllumajandusdoktori kraadi ja lõpetas 1964 . aastal töö kõrvalt Eesti põllumajanduse akadeemia. Tema abikaasa on Ingrid Rüütel ja neil on tütred Anneli ja Maris Rüütel. Arnold Rüütel oli president 2001-2006 aastatatel. Preagune president on Toomas Hendrik Ilves. Ta on sündinud 26.detsember 1953. aastal Stockholmis. Enne presidendiks saamist oli ta nii poliitik, diplomaat kui ka Euroopa Parlamendi liige. Presitendiks sai ta 23.september, 2006. 29.august 2011 valiti ta ametisse uueks ameti ajaks. Tema ema nimi on Irene Ilves ja isa Endel Ilves. Toomas Hendrik Ilvese abikaasa on Evelin Ilves. Evelini Ilvese hoblid on suusatamine, uisutamine, lugemine, reisimine jne. Neil on tütar Kadri Keiu Ilves(sündinud aastal 2003).
Miljonimäng Allikad: http://et.wikipedia.org http://www.ekspress.ee/ Koostajad Piret Tänav, Siret Vene 2008 1. President, kes on sündinud Stockholmis ja naudib maaelu A Tarja Kaarina B Dmitri Medvedev Halonen D Toomas Hendrik C Horst Köhler Ilves D Toomas Hendrik Ilves 2. President, kes on ka suur inglise hard rock'i austaja, tema lemmikute seas on Black Sabbath, Deep Purple ja Led Zeppelin. Suureks nõrkuseks on jäätis ja ujumine A Vladimir Putin B Viktor Juštšenko C Dmitri Medvedev D Toomas Hendrik Ilves C Dmitri Medvedev 3. President, kes oskab eesti keelt A Dmitri Medvedev B Lech Aleksander Kaczyński C Alaksandr D Tarja Kaarina
Armsad klassikaaslased! Ma sooviksin, seoses läheneva Eesti Vabariigi aastapäevaga, peatuda põgusalt meie presidendi teemal - keda valiks rahvas, kui nad saaksid otse valida presidendi? Oleks rahva otsustada, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit. Kui järgmise aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus meedia läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand. Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav president seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega, tuleb välja erinevatest küsitlustest, võib olla on see nii kuna:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
