POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.
Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus
ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna
........lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi
1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega
kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev- ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus. Iseseisvuse eeldused · 1917. a. Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutise Valitsuse loomine Venemaal, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev). Iseseisvuse eeldused · Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner) 20. 05. 1917. a. rahvusväeosad. · Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks enamlased, kes valmistusid jõuga võimu haarama. · 1917. a. sügisel maabusid Lääne-Eesti saartel Saksa väed. Iseseisvuse eeldused · 25. august 1917. a. Saksa väed vallutavad Riia. · 8. oktoober 1917. a. Saksa väed vallutavad Lääne-Eesti saared. Laidoner 1915. a. Iseseisvuse eeldused
tunnistanud Päts kunagi oma viga vastandamisega devalveerimine. Valitsuse stabiilsuse puudumine tõi kaasa mitmeid uusi põhiseaduse ettepanekuid, kuid 14. ja 16. oktoobri 1933. aasta rahvahääletusel võeti vastu ainult kolmanda parempoolse populistliku Vapsi liikumise ettepanek. Päts valiti 21. oktoobril 1933 mittesiduva ülemineku juhiks valitsusele teise põhiseadusele . Kuni 24. jaanuarini 1934 oli ta riigi vanem, kuid pärast uue põhiseaduse jõustumist sai temast peaminister. Uus põhiseadus oli demokraatia triiv, mis andis riigipeale (ikka veel nimega "vanem") palju võimu ja jättis Riigikogusse vaid nõuandva rolli. Nii Päts kui ka tema viimane eelkäija Jaan Tõnisson püüdsid kontrollida Vaps Movementi, mida demokraatlikud parteid nägid kohaliku rahvusliku sotsialistliku parteina, mida tuli võimust eemal hoida. 1933. aasta augustis kuulutas vanem Jaan Tõnisson välja erakorralise seisukorra ja ajutise tsensuuri, mis tühistati alles siis, kui Pädi
1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas) · Mõõdukas suund sakslastega samad - Jaan Tõnisson õigused · Sotsialistlik suund - "Postimees" - Mihkel Martna - Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G.
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi
Hiljem Stefan Batory. TAANI Ei omanud momendil eesti aladel oma mõjupiirkondi, kuid soovis neid saada. Kuningas Frederic II. Liivi väikeriigid olid ka omavahel riius, mis nõrgestas nende vastupanu võimet veelgi. Orduriik tülitses peamiselt piiskopkondadega. Liivi väikeriigid pidid Liivisõjas võitlema Rootsi, Venemaa ja Poola-Leedu unioni vastu. Ajend: 1554 Tartu maks - Pletenbergi sõlmitud rahu pikkendamisel kavaldasid Vene poliitikud Liivi omad üle ja hakkasid nõudma Tartu maksu. 1557 - Liivimaa pidi Tartu maksu ära maksma. Liivlased läksid tsaarilt uuesti rahu pikkendus paluma, kuid seda ei antud. SÕJA KULG 1558 jaanuar - Tatarlased Sig-Alei juhtimisel tulid Tartu alla. Ordumeister Fürstenberg kogus oma väed ja lõi tatarlased venemaale tagasi. 1558 aprill - Vene väed tungisid Narva peale. Toimus linna piiramine ja puhkenud tulekahju tõttu alistasid venelased linna mais. 1558 juuli - Venelased vallutasid Tartu.
tuleks. 28. novembril võttis Maapäev vastu tähtsa otsuse - Eesti tuleviku määrab Eesti Austav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eesti Maapäev. riigiõigusliku sideme katkestamine Venemaaga Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks. Vene madrused ajasid Toompeale saabudes Maapäeva laiali, selle saadikuid mõnitades ja pekstes - Jaan Tõnisson pagendati välismaale, kus ta hakkas juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd. Enamlaste võim nende populaarsuse tase oli 1917a. lõpus väga kõrge (Venemaa austava kogu valimistel olid nad Eestis saanud 40% häältest ja lootsid saada Austava Kogu valimisel absoluutse enamuse) 1918 jaanuaris toimusid valimised, vahekokkuvõte näitas et enamlased said 37% häältest. Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur vaid diktatuur.
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult
moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918
valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati ka Asutava Kogu valimistähtaeg (1.–3. veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused.
valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati ka Asutava Kogu valimistähtaeg (1.3. veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused.
eemaldamist linnatänavatelt. Nõudmise kinnitamiseks toimus Uuel turul suur rahvakoosolek, mille vastu avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. (Laur 1997: 16, 17) Peale seda, kui Nikolai II kirjutas 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone, rajas J. Tõnisson novembris esimese legaalse partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. See jäi tükiks ajaks ainsaks seaduslikuks eesti erakonnaks. (Raud 1991: 53) Selle manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühingu- oranisatsioonid ning Eesti sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. (Laur 1997: 25) Manifest ei suutnud aga rahutusi vaigistada ning puhkesid veel mitu streiki ning hakati ka
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga.
1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski võimelised
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9
Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks
1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli
1.2 Parteid. 1. VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 2. Balti Konstitutsiooniline Partei Riias (baltisakslased) 3. Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond Tallinnas (baltisakslased) 4. Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond Peterburis (Hellat) 5. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) 6. Vene parteide osakonnad (konstitutsioonilised demokraadid, esseerid jt) 2. 1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon. Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Parteide kujunemine. Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus. 2.1 1917. aasta Eestis · 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared · Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli: Tingimusteta toetus Venemaale Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist Venemaa võidu korral sovinistlike meeleolude süvenemist ja
kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma. "Perno Postimees" ei olnud võitlev ega ühiskonnakriitline,alalhoidlikkus ilmnes isegi kasutatavas vanas kirjaviisis, kuid kõik see polnudki esialgu oluline. Ajalehe murranguline tähtsus seisnes rohkem selles,et ta lõi esimese moodsa eestlasi ühendava suhtluskanali. Rahvust ühendav ja võiks öelda,et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalauses : Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees Kulutama olen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees. Nimetusest "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Nüüd lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla ja seisusele osutav tähendus. Eestlased saavad eepose 1857.a hakkas Õpetatud Eesit Seltsi toimetistes annete kaupa ilmuma tavatu luuleteos, Võru arsti
eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikus pangaks. -Edaspidi loodi taolisi rahaasutusi kõikjal Eestis ning need andsid tõhusa panuse Eesti majanduselu edendamiseks. 38-39.Eesti poliitiline areng sajandivahetusel.1905.aasta revolutsioon: Tartu renessanss -1896.uueks ''Postimehe''toimetajaks sai Jaan Tõnisson. -Ta sündis Viljandimaal taluomaniku perekonnas, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, olles samal ajal Eesti Üliõpilaste Seltsi esimeheks, tegutses mõnda aega ''Postimehe'' toimetuses ning asus siis kohtuametnikuna tööle Venemaal. -Seadis oma tegevuses esikohale rahusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. -Püsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus ta baltisakslastega, kes nägid eestlaste rahvustunde
Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Oluliseks verstapostiks loetakse sealjuures tavaliselt Johann Voldemar Jannseni ajalehe Perno Postimees ilmuma hakkamist 1857. aastal, kus toimetaja pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts "Linda". 1860
Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ka president. Parlament vahetus palju ja erakonnad olid noored ja ebastabiilsed. 1920 aasta põhiseaduse jooned kajavad vastu tänasestki põhiseadusest (101 liikmeline ja ühekojaline Riigikogu) 4. Kommunistlik Internatsionaal (Komintern). Eesti jaoks oli asutatud Eestimaa Kommunistlik Partei, millel olid põrandaalused rakukesed ka Eestis. Juhiks oli Viktor Kingisepp, 1922 aastal tabati ja lasti maha riigireeturina. Riigipööret see ei peadanud,
Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine Esmaseks ülesandeks kujunes võimu ülevõtmine. Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk
põhimõte. Kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Kohustuslik koolisundus kehtestati 1854. aastal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa näddaliLeht." Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. Johann Voldemar Jannseni nädalaleht ,,Perno Postimees." Rahvuslik liikumine 1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine." 1869. aastal oli esimene laulupidu. Jakob Hurt. Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult. Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt. 1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele. Senini kasutusel.
aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühistud (põllumeeste seltsid, laenu- ja hoiuühisused) pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline). Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal asus Postimeest toimetama Viljandimaa taluniku peres sündinud ja Tartu ülikoolis juristihariduse omandanud Jaan Tõnisson (1868-1941?), kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kübile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
