Indiaani hõimud (0)

1 Hindamata

Indiaanalased
Koostaja : Sander Siimann
                         Tšeroki d
Tšerokiid elasid Ameerikas kagupiirkonnas.
Nad rääkisid irokeesi keelt.
Tšerokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli
Sequoyah(1770-1843)
Tšerokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks
maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatšokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja
päevalilli.
Tšerokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund,
mis takistaks hirvede kiiret põgenemist.
Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja
mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis
ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse.
Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest,
kuna need hõimud kannatasid kõige rängemini esimeste eurooplaste sissetungi
käes alates Hispaania vallutusretkest 1513.aastal.
Järgnenud Hispaania , Prantuse ja Inglise kolonistide ning uute asukate
rünnakud tõid üksnes sõda, haigusi ja sunniviisilise ümberasustamise,
põhjutades nende kiire allakäigu.
   Sel ine ri etus oli tšeroki del
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
                      Odžibved
Odžibved elasid Ameerikas kirdepiirkonnas, mis hõlmab metsade, järvede ja
jõgede ala.
Nad rääkisid algonkini keelt.
Selle hiiglaslike subarktiliste männi- ja kuusemetsadega ääristatud
kultuuripiirkonna põhjaosas elavad inimesed pidid kannatama hilist kevadist
sula ja teravat, varajast pakast, mis hävitas maisi ja teised teraviljad .
Seetõttu elasid odžibved rändurielu, liikudes oma kasetohust kanuudel mööda
näiliselt lõputuid järvi
Nad sõitsid veel muid veeteid vastavalt jahi-, koriluse - ja
kalastamishooaegadele
                        Šošonid
Šošonid elasid Ameerikas suures nõos, mis on piiratud mägedega, suurtest
järvedest, milles voolas jääaja liustike sulavesi.
Kuid tuhanded aastad on muutunud kunagised jõesängid kaljuteks, kõrbeteks
ning ümbruskonna kõrgustike jõed nirisevad väikestesse järvedesse või kaovad
lihtsalt maapõue.
Šošonitel olid suhteliselt napid toiduvarud, kuid nad järgisid kõrbe
raskestitabavaid rütme, et elatuda hooajalistest andidest.
Nende elamuteks olid tihti lihtsad, ülevalt avatud, koonilised pajuokstest tehtud
hagude või pillirooga kaetud ehitised.
Nad korjasid ja jahtisid seda, mida kõrb vastavalt aastaajale võimaldas.
Järvede ja ojade kallaste elanike jaoks oli kala kättesaadav aastaringselt .
Ka Suures nõos oli eurooplaste mõju suur.
Kui Californias ja Lääne-Nevadas avastati kulda, ei suutnud nad valgete
sissetungile vastu panna, kuna neil polnud relvi ega sõdimise traditsioone.
Kasutatud kirjandus:
Raamat:
    “Indiaalased põlisameeriklased
              nende uskumused ja rituaalid ”

                   Tänan kuulamast!!