50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahto93
Õppematerjali autor
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks.
taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. fennid eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. tsuudid - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. sossulid Izjaslavi kroonikas nii nimetud eesti hõimud linnamägi mägi- ja neemiklinnused, kõige enam levinud tüüp Mandri-Eestis maalinn ehk ringvall-linnused, kunstlik vall linnuseõue ümber, Saaremaal ja Lääne-Eestis
alal, ka idapool Peipsit ja Lõuna - Soomes. See on üks olulisemaid mesoliitilisi kultuure Põhja - Euroopas. Kunda kultuuri dateeritakse 9000 eKr kuni 5000 eKr. Kunda kultuuri asukohad olid peamiselt Suur - Võrtsjärve ääres ja põhjarannikul, rohkem me praegu ei tea. Neid oli kindlasti Kesk - Eestis rohkem. Üks kogukond võis aasta jooksul omada mitut elukohta. Sel ajal oli suur osa Eestist ikka vee all. Viimase jääaja jooksul oli Eesti peal vähemalt 1 km paksune jääaeg ja maapind vajus. Kui jää sulas, hakkas maapind tõusma. Maapind on tõusnud 138 m (Loode - Eestis). Tõus jätkub tänapäevani kiirusega mõni millimeeter aastas. Kui maakoore tõus jätkub, siis on manner Hiiumaa ja Saaremaaga ühendatud ja 5000 a pärast ka Kuramaaga kokku kasvanud. Vanim asula on Pulli Pärnu jõe juures. Elamujälgi leitud eriti ei ole, ainult tuleasemeid. Võib väita, et Pulli elanikud olid sisserändajad, sest sealt on leitud kvaliteetset tulekivi
paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel. ((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.)) Mõisted kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund Küsimused 1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad. 2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse. 3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid). 4. Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas? Milliseid pinnavorme leidub sinu koduümbruses? 5. Võrdle Euroopa ja Eesti pinnamoe suurvorme. Too välja sarnasusi ja erinevusi. --- 26 l.6. Eesti geoloogiline ehitus Eesti asukoht Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia ehk Balti kilbi lõunaserval ning mitmed järjestikused mandrijäätumised on mõjutanud pinnamoe, pinnakatte, muldkatte ja teiste
esimene mees, kel õnnestus kätte saada osa dna ahelat neandertaallase luudest. Teaduses võrreldi seda kuu peal käimisega. Tema avastas, et neandertaallanna võis suguliselt vahekorras olla kromanjoonlaste meestega. S.Pääbo hiljem ütles, et tõenäoliselt on probleemides mingi eksitus. Uuemad andmed: neandertaallased on eristunud HEst u 700 000 aastat tagasi. Heidenbergi inimene vs neandertaallane? Luustikke ka pole sellest ajast. On lumeinimene neandertaallase järglane? Ei tea. Jääaeg on tavaliselt ette kujutatav, kui üks periood maailma ajaloos, aga tegelikult on olnud mitu jääaega. Pikkused on olnud erinevad võib olla 50 000 või 150 000. Sellele järgneb mõnekümne aasta pikkune vaheaeg. Isegi paari kraadi muutumine keskmises temp võib kaasa tuua väga olulisi muutusi, sest kui kliima veidiki külmeneb siis sajab rohkem lund, lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi, kliima muutub veel külmemaks jne. Seoses kliima külmenemisega muutus kogu loodus ja loomastik
võeti tulekivinukleos, löödi ülemine ja alumine ots ära ning löödi ära laastu kujulisi otsi . Gravette´i kultuur (28 00022 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 00016 000 eKr) Tulekivitöötlus on edasiarenenud , selle juures rõhutatakse, et osati valmistada ilusaid tulekivist nooleotsi , mis on retuseeritud. See näitab , et vibust oli kujunenud väga hea ja oluline jahiriist . Madeleine´i kultuur (18 00015 000/10 000 eKr). Hilispaleoliitikumi lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas inim oskavad küttida ka põhjapõtru ja põhjapõtrade küttimise asulad iseloomulikud madelaine´i kultuurile. Viskepuu kasutamine. Hakati ehitama elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde. Hilispaleotliitikumi matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid