Arutlus "Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg" (0)

Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg
Arutlus
Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode , kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest.
Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 – 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes.
Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katavad siiamaani suure osa Eestist. Liustikusetetest tekkisi ka palju künkaid, kuhu tekkisid meie esimesed kindlustatud asulad ehk linnused .Näiteks mandri-Eestis Otepää maalinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ja Saaremaal Kaarma ja Valjala maalinnad. Nii et järelikult just tänu jääajale sai alhuse küll pigem algne kuid sellegipoolest väga tähtis ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr.
Jääaeg tõi endaga kaasa palju kive ja rändrahne. Inimesed hakkasid valmistama tööriistu ja tarbeesemeid algul kivist. Samuti tegeleti ka küttimisega, mille saadused kasutati ära mitmeti. Toiduained säilitati kuivatamise teel ning küttimisest saadud luud olid toormaterjaliks kalapüügivahenditele nagu näiteks harpuunid jms. Hakati kasutama ka tulikivi, mille kvaliteet aja jooksul vähenes ning hakati siiski kasutama muid materjale.
iustik , mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas , hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes ka praegu igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa
Eesti loodeosas, kus maapind on kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik ja maaga kokkukasvanud saared. Kui kerkimine kestab, siis 4000 aasta pärast on Eestimaa rannajoon tundmatuseni muutunud. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Mandrijää raskus põhjustas maapinna vajumist ning nüüd, olles sellest vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid – järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood , mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades.
Jääaeg on toonud Eesti aladele palju muutusi ja sellega koos ka eestlasete ellu. ON tekkinud veekogusid, millest oleme me juba aastatuhandeid endale kala püüdnud nagu näiteks Võrtsjärv. Lisaks on jää sulamisega tekkinud künkad olnud esimeste kindlustatud asulate asupaigaks nagu Alatskivi Kalevipoja säng. Jääaeg lõppes küll umbes 13 000 aastat tagasi, aga seellegipoolest tunneme me ta tagajärgi tänapäevani.