käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel ❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne
Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9
On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 1942. a. 19. november 1943. a. 2. veebruar Stalingradi lahing. Nõukogude väed alustasid Stalingradist pealetungi ja piirasid saksa armee. Saksa kapituleerus 300 000 meest hukkus. 1942. a. nov 1943. a. mai Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1943. a. 5. juuli Kurski lahing. Kurski kaarel algas saksa poolt pealetung. Algul suutsid edasi liikuda, kuid kandsid suuri kaotusi. Punaarmee pealetung tõrjus sakslased tagasi. 1943. a. 3. september Liitlaste invasioon Itaaliale 1944. a. 14. jaanuar Nõukogude Jõud alustavad rünnakud leningradi ja
Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks. Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama. Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus
23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata. Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud ega valmistunud nii vihaseks rünnakuks, mille tõttu kandsid nad tohutuid kaotusid, paljud hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid. 24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad, Moskva lahing mis need olid, millal, kuidas kulgesid? Kiievi vallutamine Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul
Kerenski kuulutas selle aga mässuks ja vabastas Kornilovi sõjaväe ülemjuhataja ametist (ehkki on kindel, et Kornilov ei plaaninud Kerenskit kukutada ja pole võimatu, et esialgu oli Kerenski ise käskinud oma võimu suurndamiseks väed Petrogradi tuua). Igatahes jooksid Kornilovi väed enamuses laiali ning endine ülemjuhataja ise vahistati. Ajutisele Valitsusele oli kogu afäär aga suureks löögiks, mis jättis rahvale mulje, et valitsusel puudub kontroll isegi iseenda armee üle. Muudatused toimusid seepeale ka valitsuse koosseisus. Uueks asepeaministriks tõusis Konovalov, Nekrassov ja Tsernov lahkusid. 25.-26. oktoobril (7.-8. novembril) 1917 viisid bolsevikud edukalt läbi riigipöörde ja võtsid võimu Petrogradis enda kätte. Ajutine Valitsus saadeti laiali. 2 Nõukogud: Venemaal kehtis märtsist novembrini 1917 sisuliselt kaksikvõim, kus ühelt poolt
10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel Prantsuse valitsus pages Pariisist ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni 1940 15. juuni 1940 Saksa armee sisenes Pariisi. Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade
Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg
*Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine) 19 Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad, väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani.
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor...........................................................................13 6.1. Ennetav löök 6.2. Tora! Tora! Tora! 7. Midway...............................................................................
sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks. Endalegi ootamatult oli Hitler sattunud keerulisse olukorda. Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. MRP Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939. aasta suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Oma hinna üleskruvimiseks pidas Stalin kogu suve Prantsusmaa ja
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks.
Paraku hakkasid rolli mängima kahe suurriigi juhtide karakterid. Üldiselt võib Hitlerit ja Stalinit üsna sarnasteks pidada, kui arvestada nende minevikku: mõlemad on olnud vangis ning osalenud sõjas. Käsitlemata ei saaks jätta ka riigijuhtimist, mida iseloomustas türannilik valitsemisviis. Pärast Lääne-Euroopa okupeerimist tahtis Hitler asuda täitma Mein Kampfis sõnastatud peaeesmärki: teha lõpp bolsevismile. Lisaks vajas Saksamaa Nõukogude Liidu naftaväljasid ja Ukraina viljaaita oma riigi sõjamasina ning rahva üleval pidamiseks. Hitler arvas, et ta ongi ilmeksimatu ning soovis tohutu territooriumiga Nõukogude Liidu vallutada samasuguse välksõjaga nagu kõiki teisi väikseid Lääne-Euroopa riike. Selline illusioon viiski lõpuks Hitleri meeleheitliku katseni: purustada viimanegi Punaarmee võitlusvaim Stalingradis, kuna füürer teadis, et aeg töötab Saksamaa kasuks ning pärast Nõukogude sõjamasina käivitumist
Järgmine ohver pidi olema Poola. Ekslikult pidas Hitler demokraatlikke riike liiga nõrgaks ning 31. Märtsil 1939.a. teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, alustades läbirääkimisi NSV Liiduga. Ka Hitler leidis, et kindlat seljatagust võiks pakkuda talle NSV Liidu juht Stalin. 1.6 Molotov Ribbentropi pakt Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks Euroopasse ja üles ehitanud maailma suurima armee. Kuna Stalin oli veendunud , et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla, siis lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ning sobival hetkel ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939.a. suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui Hitler. Kogu suve pidas Stalin läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda. 23
7. Versailles' rahuleping. 18. jaanuaril 1919. aastal algas Pariisis rahukonverents. Selle dokumentidest tähtsaim oli Versailles'i leping, mis sõlmiti Antanti ja Weimari Saksamaa vahel 28. juunil 1919. Saksamaa ja territoriaalsed kärped: 1. kaotas kõik oma kolooniad 2. Elsass-Lotring läks Prantsusmaale 3. Sudeedimaa läks Tšehhoslovakkiale 4. Saksamaa arvelt moodustati Poola koridor Sõjaväelised piirangud: 1. armee vähenes 100 000 meheni 2. ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja lennukeid 3. moodustati Reini demilitariseeritud tsoon Reparatsioonidena pidi Saksamaa maksma 21 miljardit dollarit kullas (peamiselt Prantsusmaale). II Eesti teel iseseisvusele 1. Aasta 1917. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene riigi koosseisus. 1917. aasta märtsis ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Kohalik võim läks eestlastele,
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
Oktoobripööre Oktoobir lõpul 1917 võtsi bolševikud võimu enda kätte. Ajutine valitsus kukutati Esimese otsusena otsustati sõlmida rahu Saksamaaga Kodusõda venemaal Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid 6.detsember 1917 soome 16.veebruar 1918 leedu 24.veebruar 1918 eesti 11.november 1918 poola 18.november 1918 läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia 1917a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu Kodusõda algas mais 1918 Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon Venemaa jagunes kaheks 1. Punased Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee 2. Valged Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele Juhid: Koltšak jt
Sakslased saavutasid suurte kaotustega edu. *18. Juuli 1918 Liitlasväed löövad GER Pariisi kaitsel teises Marne'i lahingus tagasi. *8.aug 1918 GER saab Amiensi lahingus hävitavalt lüüa. *3. Nov. 1918 A-U kapituleerus. *Revolutsioon Saksamaal Keiser kukutatakse, kuulutatakse välja vabariik nn Weimari Vabariik *11. Nov. 1918 GER kirjutab alla Compiegne'i vaherahule. 28. juuni 1919 Sõlmitakse Versailles'i rahuleping Saksamaaga Rahutingimused: *Saksamaa armee ei tohtinud olla suurem, kui 100 000 meest, ei tohtinud olla lennuväge, ega allveelaevu. Kehtestati piirangud laevastikule. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mille suurus jäeti kinnitamata. *Saksamaa pidi tagastama Prantsusmaale Elsass-Lotringi; lisaks loovutama alasi Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. *Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades vasak kallas ja paremast kaldast 50 km demilitariseeritud piirkonnaks.
rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri kaotusi, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sügisel stabiliseerus rinne Riia-Pinsk-Czernowitzi liinil. Itaalia tegevus Austria-Ungari vastu ei kandnud vilja. Serbia jaoks tegi olukorra raskeks Türgi ja Bulgaaria sõttaastumine, mistõttu tuli Serbia vägesid päästma hakata. Sõda kaldus ka Taga-Kaukaasiasse, Mesopotaamiasse, Iraani, Põhja-Aafrikasse. 1915
· 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid. · Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha. Direktoorium
Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika - U 2700 eKr savinõud, mille välispinnale vajutatakse mustriks jämedakoeline riie. Eestis algas pronksiaeg, mis kestis kuni u 500 aastani eKr. Vanimad seni leitud U 1800 eKr pronksesemed on odaots (Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt, ja sirp (Võrtsjärve äärest Kivisaarest), mis jõudis siia Ukraina piirkonnast. Põhja- ja Lääne-Eesti ning Saaremaa elanike tegevuses ja maailmavaates leidsid aset olulised muutused, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised. Nn nooremal pronksiajal (1100–500 eKr) kerkisid kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, U 1100–1000 Kaalis) ning Eesti põhjarannikul (Irus) ja Narvas. Nende elanikud tegelesid eKr loomapidamise ja maaviljelusega. Hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid, mille
(28) nov. - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Olukorra muutis keerulisemaks Saksa sõjaväe tegevus. Juba 1917. a. septembris maabusid sakslased Lääne-Eesti saartel. Veebruaris 1918 (Bresti rahukõneluste katkemine) alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. - jaanuaris korraldatakse valimised Eesti Asutavasse Kogusse - punased katkestasid, kuna ei saanud absoluutset enamust. · Iseseisvuse väljakuulutamine 19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ülesandeks Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamine. Esimest korda 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult, 24.veebr
Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). 39* Versailles`i rahulepe (1919): Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: 18* Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). 19* Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest. 20* Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. 21* Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 22* Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 23* Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata.
1985 - venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost 2005 – Eesti ajalugu VI Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid, Väliseestlus, Taasiseseisvumine, Julgeoleku küsimused, Vastupanuliikumine, Poliitilised olud, Võimustruktuurid, Majandus, Muud teemad. Lähiajaloo uurimise perspektiivid head, sest allikaline materjal on pea täies ulatuses uurijatele kättesaadav. b.II Nõukogude Eesti Territoorium ja haldusjaotus. (EA VI, 260-264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas. Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSVL piiride tunnustamine 22.06.1941 seisuga, Korrastada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: Piirilepingud (Poola, Tšehhoslovakkia, Soome, Rumeenia), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, 1920ndate alguses oli Ida-Siberi edelaosas tekkinud riik Tuva Rahvavabariik. Mongoolia tunnustas iseseisvust, ent NSVLi mõju oli kasvav ja 1944. a tungis punaarmee Tuvasse. Tuva rahvaesindajad (Tuva
sõjaväeline diktatuur · AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha · läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: · sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased · Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas · 25. okt 1917 Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt · 26. okt II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu enamlaste ja vasakpoolsete esseeride
sõjaväeline diktatuur AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas 25. okt 1917 – Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt 26. okt II nõukogude kongress – vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu – enamlaste ja vasakpoolsete esseeride
aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli kuningas Alfonso XIII vastu nõudmistele korraldada valimised. Võidu sai vabariiklik partei ja monarhia kukutati. Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid. Ühiselt püüti vastu seista katoliku kiriku mõjule Hispaania riigiasjade ajamisel. Armee ja fašistid toetasid aga kirikut. FAŠISM SOTSIALISMI VASTU 17. juulil 1936. aastal alustasid kindralid Hispaania Marokos ülestõusu. Kindral Francisco Franco juhtimisel ja natsionalistide ehk falangistide partei toetusel tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
· Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents. Esimese Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28ndal juunil 1914a Bosnias. Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis. Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Kreeka ja USA
1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 Tallinn saab linnaõigused 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid
Saksamaale sõja. Nii astusid sõtta Euroopa suurriigid. Neist jäi esijalgu kõrvale vaid Itaalia, kes sekkus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail Antandiga järkjärgult pea kõik maailma riigid. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja vaid Türgi ja Bulgaaria. Lääneriikidel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema Schlieffen välksõja plaani. Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda. Suuremad kahurid Doora ja Verta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
