Alla laius aga suur ookean. Järgmised sündmused olid kiired ja segased. Seejärel käis plahvatus ning silmade eest läks mustaks. Lennuk oli teinud hädamaandumise üksikul saarel, mis asetses keset ookeani. Hädalised ärkasid rannal kui kuum päike kõrvetas nende katkist ja marraskil nahka. Päeva jooksul proovisime leida abi ja asustusi, kuid kõik see oli tühi töö. Me olime saarel täiesti üksi. Õhtul istusime seitsmekesi nukralt lõkke ääres. Kuna keegi polnud veel õnnetusest toibunud, otsustasin laulda midagi, et mõtteid eemale saada. Kuna öö oli väga tuulevaikne, hakkasin laulma: „Tuulevaiksel ööl, tean mismoodi lööb udukell su laevaninas, paigal püsib aeg tuulevaiksel ööl, süda kiirelt lööb oodanud sind olen kaua, veidi jäänud veel. ::Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel, tuulesuund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. ::
sellest et ketsides on külm longin ja ei midagi muud ei helista sõbrale kes magab või töötab või õpib ja see kuradi linn ei tea ikka veel mitte midagi peale suitsevaid korstnaid, tuule ja puuokstesse taeva ja peale selle ei tea mina ka midagi sest see loll linn ja loll mina olema üks miks muidu longin mööda lumiseid tänavaid sihitult rajada nimetult Triin Tasuja Südame tüdrukule Kui 12.klass algas Ma istusime sinuga garaazide vahel Tegime seal teisipäeval Peale teist tundi poppi Sest vihkasime Saksa keelt ja füüsikat Suve viimane päev Paistis tol septembrihommikul Meie kahe silmi Pähe ja südamesse Kui oli teineteises kindlus Ja õnn ja tugevus Kõigest halvast üle olla Lihtsalt istusime Sina ja mina Oma koolikottide peal Suitsetades mentooliga sigarette Selline oligi meie maailm Kõik need aastad Koos kurjust vältides Mul on kahju nendest surmadest Pärast mida me teineteisel
komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Mees jõudis koju, käed mustad, ja läks vannituppa. · Kui des, -maks,-mata lauselühendi peasõna on lauserühma esimene sõna siis eraldatakse kogu lauselühend komaga. N: Jõudes koju, mees komistas. Jõudmaks koju, võtsime takso. N: Jõudmata koju, istusime pingil · Kui des, -maks,-mata lühendi peasõna on lauserühmas taga pool ( ei ole esimene sõna) siis koma ei panda. N: Koju jõudes mees komistas. Koju jõudmaks võtsime takso. Koju jõudmata istusime pingil. Liitlause Rindlause: · Rindlause osalausete vahele pannakse koma. Rindlause osalaused on võrdsed. Põimlause: · Põimlause osalaused eraldatakse komaga. Kui üks lausepool seletab teist pannakse koma
Minu suvine muusikaelamus Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga
Aga veel 10 minutit sõitu ja olimegi kohal. Kuid nüüd tekkis järgmine mure, kuhu auto parkida. Õnneks oli meil tasuline valvega parkla ainult 100m kaugusel ööbisikohast ehk vanaema kodust. Kell oli saanud umbes kolm päeval. Ega siis midagi hakkasime usinasti asju auto pealt maha tassima, tegelikult läks see kiirelt ainult umbes 15minutit. Toas ootas nagu alati soe söök ja tuhat küsimust. Kuid kui sa näed vanaema ja vanaisa aastas mõne korra siis on see isegi talutav. Nii siis istusime lauda sõime ja vastasime vanaema küsimustele. Lõpuks hakati arutama mida onule kinkida mitme autoga minna, mis kell algab, kaugele sõita on vaja, kes sinna tulevad, kes ei tule jne. Algul oli mul mõttes helistada onupojale ja minna temaga linna peale kuid olin liialt väsinud, panin arvuti laadima ja hakkasin ise telekat vaatama, kuni poole saate pealt vajus silm kinni. Juba oligi uus hommik seekord ärkasin küll ema äratamise peale ja juba kell 9.00
Pärimusmuusika Ait Mina käisin koos klassiga Viljandis, pärimusmuusika aidas. Pärimusmuusika aidas kogunesime me ühte saali, kus oli palju sepistatud asju ning istusime kuulama. Ruumi kujundus oli väga vanamoodne, mis meeldis mulle väga. Meile räägiti mitmete pillide ajaloost ning meile mängiti nendega lugusid. Jutustajad olid 2 meest ja 1 naine. Peamine jutustaja oli ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev.
midagi. Õudne värk, polegi coca-colat ega krõpse. Paistis, et jään nälga. Siiski oli metsas juba kukeseeni ja mustikaid. Järvest saime kaks keskmist haugi.Turult oleks kala muidugi kiiremini ja lihtsamalt saanud. Kõige imelikum oli see, kui isa näitas mulle järvekarpe ja ütles, et need kõlbavad süüa kui kuumadele sütele panna. Õudne, ja nad sõidki neid. Mina seda näha ei soovinud ning läksin lihtsalt ujuma, küll oli lahe. Pimeduse saabudes istusime lõkke ümber ja rääkisime anekdoote kuni uinumiseni. Hommikul aga sõitsime tagasi tsivilisatsiooni. Oh kui hea on jälle nautida cocat ja kabanossi. Järgmisel suvel pidime jälle minema, siis juba mitmeks päevaks. Lubati rasket ja huvitavat ellujäämiskursust. Ootan põnevusega, mis saama hakkab.
Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus söömine, kogunemine, võimlemine jne. Pärast seda meil oli natukene vaba aega, aga me olime nii väsinud, et ei jaksnud mitte midagi teha ja lihtsalt istusime oma telgis. Umbes kell 21:00 me hakkasime hautama ahju, aga see tegevus ei olnud ka lihtne, sest meil polnud paberit ja me proovisime süüdata rohuga, aga rohust on väga palju suitsu ja vähe told. Pooltundi pärast oli meil ahi juba süüdatud. Ja me läksime magama. Öö jooksul me pidime järjekorras paaris ahju eest jälgima. Ärkamine laupäeval oli kell kuus. Me kogunesime meie peakohal, kus toimus hommikune võimlemine
Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast, esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem, siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Paslik oleks lõpetada ühe tarkuseteraga : ,, Kui töötad usinalt ja oled lahke, juhtub sinuga palju imelist" Kaunist esimest koolipäeva ja head algavat kooliaastat!
Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti puruks käristasin tuulde Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde Üks kummaline naer mis kurbust kaitseb Ja klaaspaleesid Elu kitsaskohti Ma olin unustanud vere maitse Võib-olla varem kui ma oleks tohtind Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimashokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände Kui tulekahjukumas põles lääs Me mängisime väga imelikke mänge See oli võit Kuid võit mis polnud käes
kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli täiesti normaalne asjade käik. Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest. Sel ajal ei saanud enam ära ja ei tulnud kõne alla ka ära minna ,
Keidi õudne lugu Oli kord nii, et otsustasime Liina ja Leraga õhtu koos veeta ning vaime välja kutsuda. Kuigi me seda ei osanud, tahtsime siiski proovida. Istusime siis kõik rätsepaistes, ringis maas. Keskel oli küünal ja ümmargune peegel. Muidugi ma ei saa öelda, et me ei kartnud, kuid uudishimu oli nii suur, et hirmule vastu seista. Võtsimegi siis üksteise kätest ja panime silmad kinni. Me olime päeval mõelnud lause, mida vaimu kutsumiseks öelda. Lera lausus sõnad : ,,Valge vaim, näita end meile.. Valge vaim, näita, et sa oled siin..". Ta kordas seda lauset kolm korda järjest. Ootasime veidi ja avasime silmad
ta on kõigest laps. Ilusa ilma tõttu sõime hommikusööki õues. Toit oli väga maitsev, aga selle rikkus see pisike paharet, kui ta mulle palava kohvi sülle kallas. Ma üritasin rahulikuks jääda ja läksin tuppa riideid vahetama. Pärastlõunal läksime meestega kalale, muidugi tuli ka väikemees kaasa. Sõitsime väikse paadiga mööda lähedalasuvat jõge. Vesi oli peegelsile ja päike sillerdas sellelt vastu. Õnged sisse lastud, hakkas kala kohe näkkama. Istusime paar tundi ja pakkisime asjad kokku. Minu imestuseks oli ämber, kuhu ma kalad viskasin, tühi. Ma sain kohe aru, et selle põngerja käsi on mängus. Õnneks ei visanud ta kalu vette, vaid jagas teistele. Õhtul saunas istudes ja päeva meenutades sain ma aru, et see poisike pole üldse nii paha ega kiusupunn. Ma arvan, et me kõik oleme lapsena pahandust teinud. Nüüd on see põnn minu hea sõber.
kunsti kogu. Sellele korrusele jõudes olime juba kõndimisest nii väsinud, et põhimõtteliselt kõndisime kogu 4. korruse läbi. Niipalju, kui ma neid maale seal vaatasin, olid enamused päris huvitavalt tehtud. Eriti meeldisid mulle maali raamid, mis paistsid hästi silma ja olid vägeva disainiga. 5. korrusel oli galerii ja lugemisnurk. Õnneks oli see korrus väike, sest me olime juba üsna väsinud. Kui see korrus oli vaadatud läksime liftiga 3. korrusele, kus istusime suurel nahast diivanil. Varsti saime teada, et peame minema alla 2. korrusele, kus ootab meid giid. Giid rääkis meile Kunstimuuseumi tekkest ja üldse sellega seonduvast. Siis läksime uuesti erinevatele korrustele, kus giid rääkis palju flexusest. Seal mängisime ka palju huvitavaid mänge, kuid kuulata ma eriti ei jõudnud, kuna olin püsti seismisest liialt väsinud. Edasi läksime 5. korrusele, kus oli meie viimane peatus. Kui giid sai oma asjad räägitud, läksime suure liftiga
nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima. Jõudsin viimasel minutil bussijaama kui karla juba helistas, et kus ma olen.Jõudsime ilusti bussi peale.Istusime ja Karla hakkas rääkima eilsest peost.Kuulsin veel mis peale minu lahkumist juhtus.Jõudsime bussi pealt maha tulla kui Karla nägi tuttavat halli opelit.Karla läks tüdruku poole kes auto juures seisis ja teistega rääkis.Ka mina jalutasin nende juurde ja Karla tutvustas mulle neid.See kelle poole Karla jooksis nimetas ennast Liisaks.Tal olid kaasas veel üks tüdruk, Kersti.Ta oli väga armas,ta istus mu kõrvale kui ma autosse istusin.Tal olid kenad silmad ja ta nägi väga stiilne
Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed, keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Kallid õpetajad, õpilased, esimesse klassi astujad ja lapsevanemad! Tahame loota, et see tähelepanuväärne päev saaks teile kõigile mälestusväärseks sündmuseks. Lõpetuseks tahtsin ma lugeda ühe väikese luuletuse: , . . , ! ! , . - . 1. (, , , , , , , , , ). . , , - . ,
Hakkame tööle.. Uimastikonverentsi avapäev Hirm ja jälestus Las Vegases, lk 195-196 Me istusime Viru hotell peabanketisaali 1500-pealise mendimere tagumises ääres. Kaugel saali eesotsas, mis tagant vaevu paistis, avas Üleriigilise Ringkonnaprokuröride Assotsiatsiooni juhataja alaealine, halvasti hoolitsetud, mitte just kõige edukama vabariiklasest ärimehe tüüpi isanda nimega Antti Vastatatti kolmanda üleriigilise tervislike ravimite ja narkootikumide konverentsi. Tema remargid jõudsid meieni läbi väikese laulva ruupori, mis oli meie nurka raudtoru otsa topitud
Minutid venisid nagu tunnid, aga lõpuks kiirabi siiski jõudis. Nad tormasid kanderaamiga sisse ja Marina tõsteti sellele. Kuna kõigil oli peotuju läinud ja kell oli juba üks, otsustasime, et lähme magama. Hommikul ärgates helistasin esimese asjana Marinale, et küsida tema seisundi kohta, selgus et ta pidi veel vähemalt ühe päeva haiglas olema. Ütlesin seda ka teistele ja me otsustasime, et läheme teda vaatama. Kui maja oli koristatud, istusime autosse ja sõitsime haigla poole. Rääkisime Marinaga tema palatis pikka aega ja ta oli rõõmus, et me teda külastasime. Kokkuvõtteks talle siiski meeldis see, et me talle üllatuspeo korraldasime.
siiski hävis lõpuks. Kõige patriootlikum teos kogu galeriis oli minu jaoks Eerik Haameri ,,Mehed kajakatega", kus tagaplaanil oleva mehe jakk on sinine ning esiplaanil mehe müts must ja juuksed valged. Kokku moodustasid need väga tugevasti eristatava sini-must-valge trikoloori ning see hakkab kohe silma. Arvestades, et teos maaliti aastal 1956, on väga imestusväärne, et see teos üldse veel eksisteerib. Lõpetuseks istusime massiivsel India päritolu pingil ning meid pandi sundseisu külaliste päeviku täitmisel. Proua kutsus lähiajal tagasi, kuna pidavat näitust muutma ning peale nii positiivset elamust, on see isegi täitsa mõeldav. Soovitan soojalt seda kohta.
Oli taas vaikus. Vaikse meloodiana kostus tuulekellade summutatud helinat, mis rippusid pea iga külamajakese ukse kohal. Tuul oli jäänud nõnda vaikseks, et kaunid tuulekella kõlad hakkasid tasakesi vaibuma. Siis astus ühest väikse ovaalse aknaga uksest välja vanem meesterahvas, kes oli tulnud trepimademele suitsu tegema. Mees soigutas omi mõtteid peas. ,,Ma istusin nõnda väljas trepil, kui mu naine veel elas. Polnud suitsetamis, polnud kurbust, polnud üksildust. Me istusime siin kiiktoolis kahekesi, tema käsi minu käes, sõrmes oli tal alati erakordselt ilus nartsissikujuline sõrmus, mida peetakse õnneliku abielu sümboliks. Mu pilk oli alatasa sellel sõrmusel ja mõtted meie abielul. Meil oli õnnelik abielu ja see sõrmus tõestas seda veelgi." Mehel oli sõrmede vahel seesama sõrmus ja pinksalt vaatas ta nartsissi õit, mis oli nii habras ja väeti. ,,Pole enam kandjat, kes muudaks selle sõrmuse täielikuks, puudub see sära sõrmuselt
NB! võrdle: Kas me võiksime kohtuda pärsat lõunat?(pole spetsiifiline) Ma tavaliselt töötan pealelõunat, aga kolmapäeva pealelõunat olen vaba. Me kasutame "At-i": a) Täpsete tundide või vanusega. Ann tuleb kell 10. Kontsert lõppes keskööl. Ta lahkus koolist (vanus) 16 aastaselt. b) Koos (pikemate) pühadega Ma külastan sind nädalavahetusel. Inimesed värvivad mune munadepühal. Kus sa oled jõuludel? c) Sööma ajad Kohtume hommiksöögil. Õhtusöögil me istusime koos. d) Sõnadega mis mõtlevad "aega" : momendil, oleviks, samalajal, sellel ajal. Ta on liiga hõivatud momendil. NB! Me ei kasuta in/on/at enne täna, eile, homme, eelmine, järgmine, see ja sellel: Klass on järgmine esmaspäev. Me kohtusime eelmine mai. Ma saan 17 see aasta. Sellel aastal oli saak vähene. „in“ ajal ja“on“ ajal a) Kui midagi juhtub “on“ ajal, see tähendab et Etendus alagab kell 7. Palun olla seal täpsel ajal(Paljun olla seal kell7)
Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu
naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime gartsat oma asjad, ning läksime bussi peale. Istusime kõige taha. Meie klassis käib nimelt üks ilus poiss, nimega Chris. Me pidime bussis kõrvuti istuma. Tal polnud tüdrukut, ning me rääkisime bussis koguaeg. Lõpuks suudles ta mind huultele. See oli kohutavalt hea. ,,Kas sa hakkasid mu tüdrukuks?" Küsis ta veidi aja pärast. Ma noogutasin, me jõudsime kohale. Me kõndisime koos ja hoitsime käest kinni. Lõpuks läksin mina tüdrukute garderoobi ja tema poiste garderoobi. ,,See libu sai vist omale poisi
suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus. Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris head tuttavad ja ta mainis mulle, et esmalt, enne kui talle lähenesin siis ta arvas, et olen väga kuri
kabinet piiskop ballett marionett trafarett katelok paharet halatt sandalett vagonett liliput taburet mansett siluett vinegrett niknäk laatsaret sigaret kompott parkett siksak händikäp eskalopp kvartett pamflett puuslak kompvek minarett fokstrott krakovjakk -stikune (missugune?) vastastikune viisakus - stikku (kuidas?) istusime lähestikku -likkus (mis?) meeldiv sõbralikkus loodetud heatahtlikkus -lik käändes (missuguses?) heatahtlikus naabris (missugusest?) arglikust tüdrukust afisid guasiga afiss, afisse guass dusi all tsuvasid pole dussi tsuvass blufib profid bluffima proffidel skafander, professor, afekt, efekt, efektiivne, aferist, siffer,
kohti, kuhu minna ja kus lõõgastuda, et tunda seda vabaduse tunnet. Pisikesed külad mereäärsetes paikades näiteks Pedaspea, kus kaunistavad mereäärt pisikesed suvilad ja mets ning kilomeetrite pikkune liivarand. Mõnusaks kohaks on veel Kabli, kus veetsin paljud suvepuhkused enda lapsepõlves. Päeval päevitasime Kabli rannas, öösel magasime telgis või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte arvult kaugeltki Soome või Rootsi lähedale, kuid siiski on meil ka saari, mida ääristab meri, kus on võimalik leida rahu, istuda rannaliival ja maalida lõputult pilte merest ning päikseloojangutest. Sellised saared on näiteks Prangli ja Abruka. Nii Pranglil kui ka Abrukal olen käinud kunstilaagrites, need mälestused ja öised jalutuskäigud ei unune kunagi. Eesti
taldrikul laiali. Kahjuks ei ole ma nii suurte ekstreemsustega siiski harjunud ja eeldasin, et kui minu käest ei küsita küpsetamise tugevust siis tehakse vaikimisi keskmine, nii nagu see enamikes kohtades on. Kuid siiski, ei saanud ma esialgu seda neile pahaks panna- ei taibanud ju ka ise juhendeid anda! Halvaks kogemuseks teeb asja fakt, et kui mu taldrik kööki viidi kostis sealt karje: ,,Veri, rõve" ja ka kokk oli justkui natukene kohmetunud. Me nimelt istusime otse köögikõrval, mille uks lahti oli ja olime justkui kaasosalised köögis toimuvale. Ka kohvijoomine lõppes üsna kiiresti, kuna teenindaja andis teada, et meil on selleks aega vaid 10 minutit. Nimelt tuleb sünnipäeva pidu peale ja neil on kõiki laudu vaja. Eestlaslikult jätsime me kõik esialgu sinnapaika ja lahkusime lüüa saanult. Seega ei saa öelda, et lool esialgu lahendus oli pigem jäi lahendamata. *Analüüs
meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke ülesse ja panime telgi püsti. Hakkas juba pimedaks minema, aga meie istusime lõkke ees ja puhastasime kala. Minust polnud muidugi suuremat kasu, kuna polnud varem kala puhastanud. Isa näitas ette ja mina tegin järgi, aga valmis saime. Tegime katlas kalasuppi, see oli mu lemmik toit väiksena. Mul ei lähe vist kunagi meelest kui tore päev see oli, sellest ajast saadik meeldib mul kalal käia, mida ma ka see suvi ette võtsin. Üheks toredaks päevaks kujunes esimene koolipäev. Kõik oli uus ja huvitav, uued sõbrad, uued inimesed mu ümber
................ mi - ks ..................................................................... muu - sikaõpetus ................................................................... arvut - i ....................................................................... kohvikeet - ja ...................................................................... 5. POOLITA ! Poolitamine Tööleht 1 Muru Sinine Raha Tegime Vana Merele Kisavad Sammub Hommikul Kajakad Väike Katkine Istusime Pipar Tee 6. Poolita sõnad järgmises harjutuses püstkriipsuga. päike, kaunilt, paistis, tänaval, nähtavale, kolm, väikest, need, märg, jättis, väikese, poole, kollased, kustutasime, korjasin, tõstsime, vurrudega, põllul, meile, nahkhiir, kaldal, inimese, raamatusse, ilm, koolis, ettevaatlik, vorstid, korraga, paadis, külla, huvitav, noored, korstnatesse, hea, kapsasupp, lumikelluke, lükkavad, nõid, lillevaas, klassis, poisid, kuusk, põssas, meie,
Vanasti pidi mänguautomaatidesse raha panema et kuulata heli, aga meie ei pidanud. Üks mänguautomaat oli kettaga seal olid kangid ja keelekesed. Ratas hakkas ringi käima ja tegi väga meeleolukat heli(Pulmamarss).All kastis oli ka teisi kettaid , mis mängivad erinevaid lugusid. On ka nukk, mis pidi liigutama ja samal ajal ka muusikat mängima aga see oli katki, nii et meie ei saanud seda kuulata.Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis. Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill. Sotimaal on parmupill väga populaarne. Siin toas olid veel ka: lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud.
inimkonna saatust. Tänapäeval kasutatakse sõna "apokalüpsis" ülekantud tähenduses maailmalõpu kohta. Dysmas ja Gestas - pärimuse järgi olid need koos Kristusega ristilöödud kahe kurjategija nimed. Üks neist, Dysmas, kahetses kõiki oma patutegusid ja võeti koos Õnnistegijatega paradiisi, teine, Gestas, suri teotussõnadega suus. Egiptuse lihapotid - Iisraeli lapsed nurisesid kõrbes Moosese ja Aaroni vastu: oleksime ometi võinud surra Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbe, et kogu seda kogudust nälga suretada! patused naudingud Egiptuse nuhtlus 10 nuhtlust, mis laastasid Egiptust, olid tunnustähed Jumala ja vaarao vahelises jõukatsumises, mis lõppes paasapühaga, Iisraeli laste lahkumisega Egiptusest ja vaarao sõjaväe uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2)
Järsku kõndisin mööda takistust ega saanud aru, kus otsitav pink ometigi asub. Õnneks sain rahva järgi aru, et see oligi see otsitav pink. Selleks, et järgmisesse ruumi ja paadile minna, pidime ületama lühikese rippsilla. Tegelikult polnud külastajatel silla peal mingit ohtu, kuid siiski võttis seest kõhedaks selle peal kõndimine, sest käsipuu oli köiest ning keegi hüppas eespool, mis pani jalgealuse lainetama. Paadile jõudes istusime paariks minutiks pingile, et sõit saaks alata. Et situatsioon reaalsemaks teha, liikus alus vastavalt sellele, mis suunas me väidetavalt sõitsime, samuti lasti meile suunast olenevalt tuult peale. Kui hoog eriti kiireks läks, pritsiti meile ka veepritsmeid näkku. Minule see kogemus meeldis, see oli väga lõbus. Paadilt liikusime edasi ,,Pimedate kohvikusse". Kohvikus oli meid leti taga ootamas müüja, kes pakkus mitmesuguseid erinevaid tooteid. Meid juhatati istuma
korrektselt ja distsiplineeritult. Kapten Luiga oli oma meeskonna poolt jumaldatud oma kamraadlikuse poolest lahinguolukorras, kuid tema rongil valitses ebaharilik hea distsipliin. Vatu õhtut tuli Luigal meelde, et meie veoauto pidi proviandiga Sännasse sõitma. See asjaolu inspireeris teda korraldama ühise väljasõidu rindele, kus ta tahtis korraldada patrullretke vaenlase komissati kinnipüüdmiseks, kes siis huljem pidulikult pidi üles poodama. Hambuni relvastatuina istusime autole. Kui olime välja jõudnud viimasest Võru poolsest metsatukast enne Sännat, silmas Luiga poolkuud. " See pole õige kord, et kuu on ainult poolik, " arvas Luiga, " kuna meie oleme täis..." Ta otsustas kuud " karistada ". Luiga seadis korda oma saksa karbiini, mis oli varustatud 28- lasulise magasiniga, ja tulistas selle tühjaks kuu suunas. See andis ka teistele põhjuse tule avamiseks mõlemale poole teed. Tulistati metsikult revolvritest ja vintpüssidest. Auto vuras
hakkavad. Aga kella tuleb ikka helistada. Mine tea, kuhu nad muidu jooksevad." Ja me tõmbasime kaks korda spinningunöörist, mille peale kostis tilltill. Õpetaja Pauksaar tundis selle hääle ära ja läks hulga rõõmsamaks. Ta ütles: "Näete, nad pole kuigi kaugele saanud. Pimedas metsas on jalgratas ainult tüliks." Ja kõik jooksid metsa kammima, ainult vanempioneerijuht mitte, sest tema ei leidnud pimedas oma kingi üles. Aga meie Kiilikesega istusime lõkke ääres, kuulasime, kust hääled kostavad, ja tõmbasime vajaduse korral kella. Nüüd ma olengi kõik nii ära rääkinud, nagu oli. Ja et me ei tahtnud midagi paha, vaid hoopis õpetajate töökoormat kergendada. "Öine häire on meeldejäävaim sündmus pioneerilaagris," kirjutas ajaleht "Säde". Millest meie ka juhindusime. Pioneer räägib tõtt ikka ja alati, ning ma ütlen veel, et see oli
tagasi. Mitte, et me neid ei väärtustaks, naudiks ega tunnustaks vaid lihtsalt me teame, et on ka muid viise kuidas ennast harida ja kuidas vaba aega veeta. Meie vanematel, rääkimata vana-vanematest, ei olnud ega saanudki olla aimu ei arvutist, iPodidest ja igasugu muudest uutest vidinatest, mille nimesid, funktsioone ja võimalusi minagi üldjuhul ei tea. Tegelikult ei paku huvigi. Ja selle üle on mul ainult hea meel. Mäletan üsna selgelt ühte varakevadist laupäevahommikut, kui istusime vanaemaga verandal, jõime värskendavat kohvi ja rääkisime minevikust, olevikust, tulevikust ja raamatutest. Ta andis mulle hulk raamatute nimesid, mille lugemine mulle kindlasti kasu tooks. Nimekiri on siiani seinal ja ootab oma viimaseid plusse. Tean, et tema ise jõudis need kõik oma elu jooksul läbi lugeda. Vanad inimesed on ju sageli vaiksed, rahulikud ega erutu millestki rääkides. Aga sel hetkel märkasin ma tema silmades sädet ja sära. Ma sain aru, et ta tõesti
keskkoolipoiss, aga sa eksid. Minus pole midagi tavalist, ma olen direktori poeg. Lisaks sellele, millisel normaalsel tänapäeva lapsel on nimeks Hamlet? Ma räägin Sulle sellest päevast, kui ma surin. Nõnda see toimus! "Ema, sa ei kujuta ette, mis täna koolis juhtus?" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paanikahoogu ja kuulas mu juttu. Nõndaviisi, endal silmad vesised ma jätkasin.
naaber ütles, et nägi ühte mustas riietuses meest, kes majast välja jooksis. Võimalik, et tema oligi mõrvar." Ma mõtlesin hetkeks ning küsisin: "Ahah, et siis naaber teab nii mõndagi? Läki tema juurde!" Tundus imelikuna kellegi ukse taha südaööl minna, aga ma ei näinud muud võimalust. Mõrv vajas lahendamist ning asjad vajasid uurimist. Koputasin uksele ning välja tuli vanaproua, kes hõikas: "Ohoo, Charles Sea! Kas see olete tõesti Teie? Tulge sisse!" Me istusime kamina ette ning ma alustasin oma tööga: "Küllap te teate, miks ma teid tülitan. Ma sooviksin teada kõike, mida oskate rääkida Enrique ja tema mõrvari kohta." Vanaproua hingas sügavalt sisse ning tõi kuuldavale järgmise loo: "Härra Enrique oli väga jõukas ning tal oli väga väärtuslikke esemeid. Tal polnud ealeski rahaga probleeme. Paljud kadestasid teda ning ma arvan, et sellel põhjusel murti tema majja ka mitu korda sisse. Mõrvarist oskan öelda nii
mis ta siiamaani on kulgenud, võiks siis osasi juurde liita aga Tuhala ja selle ümbrus võiks puutumata jääda. Olles veetnud seal kõik oma lapsepõlve suved, tean kui kaunis ja kui eriline see koht on. Tean peast kõiki Ämma augu lohke ning mäletan kui tore oli küla teiste lastega joosta Ämma augu juurde ja kuulata seal maa-aluse jõe kohinat, jõge ennast näha ei olnud. Kui mu vanaonu Ants Talioja tuli Virulase koopa uuringutelt tagasi siis istusime me kõik lapsed tema ümber ja kuulasime jutte ja mõtlesime et kui suureks saame lähme ise ka sinna uurima. Kokkuvõte Raudtee on midagi sellist , mille asukohta saab muuta aga sajandite vältel tekkinud loodust ja selle imesid ei saa me uuesti luua, vähemalt mitte sellisel skaalal nagu seda on nad praegu. Tehtud on palju uuringuid ja ekspertiise ning tulemused on endiselt samad et Nabala-Tuhala on loodusväärtuslik koht, mida tuleks säilitada. Eks alati on inimesi, kes
2.3. Luule vorm 2.3.1. Riim Päevapildid luulekogus esineb kõige enam ristriimi. Luuletuse "Piiril" puhul on kasutatud hoopisgi süliriimi. Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimashokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände Kui tulekahjukumas põles lääs Me mängisime väga imelikke mänge
Tühjade nõude ära viimisel ei küsinud teenindaja kas toit meile maitses. Arve saamisel avaldasime soovi kaardiga maksta, kuid teenindaja vabandas ja palus tulla leti juurde seda tegema. Pärast maksmist tänas teenindaja meid viisakalt ja soovis ka head päeva jätku. Külastusest jäi meile siiski positiivne üldmulje hoolimata mõnest häirivast nüansist. 6. C. F. HAHN PUB- TEINE KÜLASTUS Seekord otsustasime pubisse minna pühapäeva hommikul ja einestada pubi teisel korrusel. Istusime pehmetele nahkdiivanitele ning alumiselt korruselt saabus ka kohe teenindaja, kes meid tervitas ning võttis meilt tellimuse. Samas märkasime, et teenindaja tundus väsinud olekuga seega tekitas meil väikese süütunde, et pühapäeva hommiku kohta tulime liiga ,,vara". Otsustasime tellida salati ja kohvi. Samal ajal vaatasime 9 televiisorist hommikusi saateid. Pärast einestamist ootasime 15 minutit teenindajat, aga
tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees, kes kandis kaabut ja tumedat pikemat sorti mantlit. See mees meenutas mulle oma koheva ja lokkis soenguga ja põskhabemega Aleksandr Puskinit. Kehaehitus oli tal tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei
valjemad, kui meloodia ise. Teos läks väga soravalt ja kiirelt omandades jõudu. Järgmisena tuli II Andante moderate. Sellele sonaadiosale oli omane astmeline karakter, kuna ta läks mõnikord valjemaks ja siis jälle vaiksemaks. Ma ei olnud väga vaimustuses sellest teosest, kuna jällegi tundus ta liiga kurbana, mina eelistan lõbusamaid meloodiaid. Viimane sonaadiosa oli III Allegro. See meeldis mulle eelnevast kahest osast kõige rohkem. Algus oli väga kiire ja lõbus. Kuigi me istusime kõige viimases reas, kostis see teos nii, nagu me oleksime eesotsas. Meloodia oli lustakas ja astemeline ning lõpp oli väga vaimukas. Eelviimane teos oli Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlus ,, " (,,Lipa vekovaja"). See oli väga kurb teos, kohe pessimistlik. Algus oli aeglane ja sujuv, meloodia oli suhteliselt ühel tasemel. Meenusid elu kurvad hetkel. Ka minu klassikaaslased olid sügavasse mõttesse vajunud. Äkki mutus meloodia kiireks ja murelikuks. Lõpp oli väga aeglane.
endaga kaasa!" "Huvitav, väike kollektsionäär," ütles isa, naeratas Jasperile ja osutas ruudulisele pambule pagasiruumis. "Stones?"(,,Kivid?") küsis ta. Jasper ei vastanud. "In Austria we have many stones, " jätkas isa vapralt. "If you are interested in stones, you will make eyes by us!"( Austrias meil on palju kivisid. Kui sa oled huvitatud kividest, sa saad tegema silmi meiega!") Jasper ei vastanud jällegi. Ta ignoreeris isa täiesti. Isa ohkas ja istus autosse. Ka meie istusime. Jasper ette, isa kõrvale. Ema taha, Peteri ja minu vahele. Ma kujutlesin, kuidas see peaks inglasele mõjuma, kui ta kuuleb: "You will make eyes by us!"( "Sa saad tegema silmi meiega!") Hakkasin itsitama. Peter ütles mulle: "Küll sa veel itsitamise unustad, ausalt!" Isa püüdis Jasperile sõidu ajal pisut ümbrust seletada. "This is the big Oil- Raffinerie!"( See on suur õlipuhastusvabrik!") ja "This is a little town named Schwechat"( "See on väikelinn nimega Schwechat
tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks. Ise enesest mulle see töö meeldis
Issi, kas sa oled mu arstitõendit näinud?". Isa vastas selle peale:" Ei ole. Vaata laua sahtlisse. Viimati nägin ma seda seal. Ja kas ma viin su ära?"."jah," vastasin "see oleks super luks kui sa mu ära viiksid, aga sel juhul tuleb Lerru ka! Leidsin! Nii kõik on olemas." Isa vaatas mind hetke, ning läks elutuppa." Tule siia" ütles ta mulle. ,,Jes söör" ütlesin ma ja marsisin isa juurde. ,,Helista oma Lerru-Berrule nüüd ära ja hakkame liikuma." Nii ma tegingi. Viie minuti pärast istusime me juba autos. Lerru ka. Kõik olid vait. Issi pani raadio tööle. Sealt tuli üks naljakas laul ja me hakkasime Lerruga naerma. Isa pani raadio tagasi kinni. Ma ei saa aru miks. Me ju ei naernudki tema üle. Kõik oli jälle vaikne. Mõne aja pärast küsis issi" Lerru kuule,"."Jah" vastas Lerru. ,,Kuidas sul koolis läheb. Ah unusta ära." Me vaatasime imelikult üksteisele otsa. Lerruga loomulikult. Ning ülejäänud aeg olid ka kõik vait. Lõpuks jõudsime me
Rahaga oskas ta ka ümber käija. Tegutses kiirelt ja usaldavalt. Ta tundis oma tööd hästi, suhtles klientidega osavalt, oli sõbralik. Kui bussist väljusin, siis sooviti ilusat päeva. Ettepanekud selle situatsiooni paremaks muutmiseks puuduvad, kuna kõik oli korrektne. See oli hea teenindus. 6 1.3. Virma pubi Otsustasime sõpradega külastada Rakveres Virma pubi. Kui kohale jõudsime, siis istusime ja jagasime üksteisele oma muljeid. Me polnud ju niikaua teineteisi näinud. Mõne aja pärast tuli teenindaja, kes meid sealt minema saatis sellepärast, et me midagi ei tellinud. Minu, kui kliendi vajadusi ei arvestatud. Kuna teenindaja ei toonud mulle menüüd, siis ei saanud ma ka tellimust teha. Sel hetkel oli ka rahvast vähe. Teenindajal polnud õigust meid välja visata. Esmamulje ja kättesaadavus pubil on üldiselt hea. Interjöör tekitab koduse tunde,
" hüüab õpetaja, ja juba täksibki kriit ägedalt kirjutada. ,,Stepheni nimi läheb titetahvlile". (lk. 29) Mrs. Edingerist, astronauditahvli emandast, saab mu elu esimene pühak. Ta võtab oma kohustuseks aidata mul lugeda. Pärast tunde me istusime tema laua taga, minul nina raamatus, ja roomame mööda sõnu. Ja kuigi ma kõõritan ja punnitan hirmsasti iga tähekõveriku kallal, jätkub tal kannatust nagu arheoloogil, kes iga tibatillukese potikillu puhtaks pintseldab, enne kui selle kõrvale paneb
alustekste. 2.2 T�mba vigane s�navorm maha. Iga �ige vastus 0,5 punkti, vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 7 punkti. Vastuses on �ra toodud �iged s�navormid. Kui �pilane on kasutanud vastuste m�rkimisel m�nd muud moodust, siis ta ei kaota punkte. 1. P�rast g�mnaasiumi l�petamist l�hen �ppima ps�hholoogiat. 2. Klassikaaslased suhtusid �ksteisesse heatahtliku s�bralikkusega. 3. L�unaks pakuti koolis��klas bor�i ja gulja��i. 4. Istusime terrassil ja arutasime oma tulevikuplaane. 5. Jaan eelistab mandariine apelsinidele, sest need on tema arvates magusamad. 6. Hakkasin aegsasti artikli jaoks materjali koguma. 7. V�sinud teek�ija k�sis puuraiujatelt kellaaega. 8. Tuntud arhitekt r��kis igal v�imalusel s�pradele anekdoote. 9. J�ime morssi k�rgetest klaasidest, mis s�rasid kristalselt. 2.3 Vali sulgudes oleva s�na asemele �lesande l�pust sama t�hendusega v��rs�na ja kirjuta see lausesse
jõudu vajagi. Köieronimistehnikat on lastele väga raske selgitada. Ise olen abi saanud YouToubi videodest. Üks laps ei kuulanud köieronimisel sõna ja kiusas ning ohustas oma käitumisega kaasõpilast ning ma andsin talle võimaluse oma energiat suunata 30 kätekõverduse tegemise peale. Loodame, et seeõpilane parandab oma halba käitumist. 7 1.10. Rivistus Peale köieronimist oli rivistus. Kõik istusime põlvili. Siis algas mukosoo. Peale seda tegime rei. Ja peale rei tegemist oligi tund läbi. Treeningu pikkus oli 60 minutit. 8 KOKKUVÕTTE Ma tegin judotunni väikestele lastele. See õnnestus ja läks väga hästi. Ma olen tööga väga rahul, sest lastele meeldis minu tehtud judotund. Nad olid väga rõõmsad ja aktiivsed osalejad. Neile meeldis minu tund ja nad tahaksid neid tunde veel juurde. Nad ka küsisid,
korduvad lauseliikmed vastavad küsimusele mis? ning on korduvad öeldistäited, mitte määrused. Tuleb panna koma(d)! Lisand Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, ent teiste sõnadega. Haaba, värisevat puud, on lihtne teiste hulgast üles leida. Eeslisandit komadega ei eraldata: Õpetaja Lepp oli noor tegus meesterahvas. (nim käändes lisand) Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k) Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k) Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega: Villemi õele, ilusale blondile Paulinele, tehti sageli komplimente. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette: Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud. o Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse
annaabi.ee 
