Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ooper ''Carmen'' (0)

1 Hindamata
Punktid
Ooper '' Carmen ''
Georges Bizet 'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost . Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit , dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad.
Teose helilooja , Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist , emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth ", "L'arlésienne" ja klaveriteose " Jeux d'enfants" ("Lastemängud"). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi "Djamileh", mida on tihti nimetatud " Carmeni " eelkäijaks.
Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad . Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Ooperi muusika on kirjutatud klassikalises stiilis, kus esineb erinevaid pille.
See oli mu esimene ooperikülastus ja mulle see meeldis. Mul jäi sellest hea muljeja läheksin meeleldi veelkord ooperisse. Orkestri kooskõla oli väga hea, kõige rohkem mängiti viiulit . Samuti oli peaosatäitjate aaria väga võimas, mis pani kõiki seda kuulama. Minu arvates kõige ilusam ja tugevam hääl oli Micaela (külaneiu) rolli mängiv Heli Veskus. Emotsioonid olid etenduse ajal erinevad. Vahepeal oli naljakas, seega olin rõõmus ja vahepeal oli kurb. Eriti kurb oli 3. vaatluses, siis kui don Jose ema oli suremas, aga don Jose ei kavatsenud tema juurde minna.
Teostest meeldis kõige rohkem ''Habanera'', mis esitati esimeses vaatluses. See on Carmeni kõige tuntuim teos ja ma olen seda ka varem kuulnud. Laul on rõõmsameelne ja kiire tempoga, võrreldes selle ooperi teiste esitustega. Samuti meeldis mulle Toreador'i laul teisest vaatlusest ''Votre Toast ''. See laul oli ka kiire tempoga ning oli pigem kurva meloodiaga. Neid laule saab teistest eristada motiivi ja hääletoonist.
Kõik laulud olid esitatud prantsuse keeles. Minu arvates sobisid kõik laulud enda kohale, olid esitatud õigeaegselt ehk kurvad laulud 3.-4. vaatluse ajal ja rõõmsameelsemad laulud 1,-2- vaatluse ajal.
Uurisin lisaks, et Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett – Herve '' Mamzelle Nitourche'' ja 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri ''Öömaja Granadas''.
1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal.
Ooper- Carmen- #1 Ooper- Carmen- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lado4ka Õppematerjali autor
,,Carmen´i´´ ooperi kokkuvõte, etenduse järgi. Kirjeldab sisu, peategelasi, heliloojat jne.

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon Ooper-Carmen
2
docx

Retsensioon Ooper „Carmen“

Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa

Muusika
Verdi-Bizeti ja Wagneri elulugu ja looming
4
docx

Verdi, Bizeti ja Wagneri elulugu ja looming

MUUSIKA, Verdi, Bizeti ja Wagneri elulugu ja looming! Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 181327. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Par ma lähedal Le Roncole külas. Te ma isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse . Talle m e eldis kirikus oreli muusikat kuulamas käia. O ma klaveriõpinguid alustas ta

Muusikaajalugu
Retsensioon ooper Carmen
2
docx

Retsensioon ooper Carmen

Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi

Muusika
Retsensioon ooperist-Carmen
2
docx

Retsensioon ooperist "Carmen"

Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud

Kirjandus
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

-49. aasta revolutsioonilainel, mille nõutud demokraatlikud ümberkorraldused jäid ellu viimata.) Tallinnas asutati esimesed lauluseltsid 1820. aastatel lauluõpetaja ja Oleviste organisti Hageni eestvedamisel, ent need ei jäänud püsivalt tegutsema (ka andmed nende kohta on vastuolulised). Püsivamad kooriseltsid pärinevad 19. sajandi keskpaigast: Tallinna Meestelaulu Selts, Tallinna Liedertafel (mehed), Julius Jäkeli segakoor. Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821); Glinka ,,Elu...

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun