Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning suruda ettevaatlikult põlved maha. Selililamang Mõju: Säärelihased ja achilleuse kõõlus.
puusadelaiuselt. Pingutada tuharalihaseid ja tõstke tuharad põrandast kõrgemale, samal ajal välja hingates. (hoida u 5 sek) 6. VENITUSHARJUTUS Isteasend, üks jalge ette Haarata labajalast ja JALGADELE sirutatud, teine tõmmata tõmmata kanda aeglaselt ja keha lähedale, põlv vastu sujuvalt istmiku vastu. rinda, kand istmiku lähedale. Küünitada väljasirutatud jala varvaste poole. (3x mõlemale jalale) 7. KÄTEKÕVERDUSED Harjutuse sooritaja on Harjutuse sooritaja on toenglamangus. Teine toenglamangus. Teine toetuspunkt on põlvedel toetuspunkt on päkkadel. kusjuures sääred on
?????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE
Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine
Modigliani kehakuju(A-figuur/kolmnurk/pirni kuju) Silueti rõhutamiseks ja tasakaalustamiseks: Keskendada tähelepanu keha ülemisele osale; Suurendada õlapiirkonda vastukaaluks laiadele puusadele; Toonitada ülepingutamata vööjoont; Pehmendada keha alumist poolt. Soovitused: Jakid ja pluusid peavad ulatuma üles- või allapoole puusade ja istmiku kõige laiemast kohast; Keha ülaosas rõivaste ülestiku kandmine loob visuaalse efekti, mis tõmbab tähelepanu keha ülemisele piirkonnale; Avarad kaelused, suuremad kraed, laiemad reväärid laiendavad optiliselt õlapiirkonda. Sobivad: A-lõikelised kleidid(nt. ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas;
sest meil on vähe kalarikkaid järvesid, talvist arvukust 2001000 isendile. Järvekauri rännutee pikkus võib ulatuda kuni 6000 km. Järvekaurid pesitsevad sügavatel, puhta veega järvedel, mis asuvad inimasustusest kaugemal. Neile ei meeldi häirimine. Välimus Järvekauride kehapikkus on harilikult 40-81 cm. Tiivaulatus vahemikus 114-124 cm. Kaal tavaliselt vahemikus 3-5 kg. Pesitsusajal on sulestik valge-kirju, mustal seljal segmenteeritud valged jooned. Pea ja istmiku pool on hallid. Ees kaelal must triip, peenikesed horisontaalsed valged triibud mõlemal pool kaela. Pesitsusaja järgselt kaovad seljalt valged triibud. Nägu, kõri ja rind muutuvad valgeks. See liik sarnaneb Kirdekauriga (Gavia Pacifica). Eristuv valge mustriga tiibadel, mis on olemas aastaringselt. Isane ja emane Järvekaur on sarnased välimuselt, iseloomulikud veel sügav-punased silmad. Sigimine
Keha parandavad harjutused Harjutused keha keskosale 1. Kõik harjutused, mida teed seistes, tugevdavad nimmepiirkonda. Selleks tuleb alakõhu- ja istmikulihased pingutada, tõmmata vöökohta pisut tagasi ja säilitada seda asendit kogu harjutuse ajal. 2. Istu sirge seljaga. Pinguta istmiku - ja alakõhulihaseid 10 korda. 3. Hoia nimmepiirkonda stabiilselt ja tõsta samal ajal sirget jalga külgedele – 20 korda ja mitte suurema kui 30 kraadise nurga all. 4. Hoia jalgu õlgade laiuselt. Vöökoha tugevdamiseks tee 10 korda poolkükke. 5. Kõhu tugevdamiseks tõmba aeglaselt sisse hingates kanda istmikuni. Korda sama harjutust kummagi jalaga kolm korda. Harjutused õlgadele 1
· Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond · Põlve õnnal · Kannad Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Istuv asend: · Istmiku köbrud · Abaluude piirkond Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm
3.Seista väikeses harkseisus , üksi käsi ülal teine puusas.Painutada vöökohast kere aeglaselt kõrvale.Püsida piirasendis. hoida 30 sek. 4.Kumerkükis,käed kõverdatud põlvede taga,suruda selga üles. hoida 2*15 sek. 5.Harktoengus suruda jalgu kõrvale , seejärel parema käega haarata vasakust jalast Ja vastupidi. Seejärel käte abil ronida/venitada ette . ühe korra läbi teha . hoida 15 sek. 6.Seistes suruda varbaid istmiku vastu, käe abil Venitus Harjutuste näited. 1. 2. 3. 4. 5. 6.
teine jalg üles tõstetud. Hoidke kätega reiest ning ajage aeglaselt põlv sirgu, kuni tunnete kerget venitust reie tagumises osas (kõõlustes). Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda. Reielihased Sama käsi, sama jalg Seiske, selg ja kael normaalses asendis. Haarake jalast kinni ning tõmmake see selja taga, kuni tunnete kerget venitust reie esiosas. ÄRGE REBIGE JALGA ISTMIKU POOLE EGA KÜLJELE. Hoidke seda asendit 10 sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda mõlema jalaga
29 Küljepikkus (vööjoonest) 115 26 Küljepikkus (vööjoonest) 110,9 4,1 30 Jala pikkus 83 27 Jala pikkus 83,3 0,3 31 ülemine Puusakõrgus 10,5 28 ülemine Puusakõrgus 10,8 0,3 32 alumine Puusakõrgus 21 29 alumine Puusakõrgus 26,2 5,2 33 Istmiku kõrgus 31 34 Rinnalaius 35,5 30 Rinnalaius ülemine 35,8 0,3 35 Rinnalaius* (DOB) 45 31 Rinnalaius 39,8 5,2 36 Seljalaius 34 32 Seljalaius 36,4 2,4 33 Seljalaius alumine 35 0
metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), Segaluud (lülisambalüli). (extra pneumaatilised luud(koljus)). 95.Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede
sealjuures hoitakse ära käte ristumisest. Viisakusreegel näeb ette, et kui käteldakse tuleb võtta kinnas käest ning naine vöib jätta kätte raskesti käest äravöetavad kindad. Eestis on kätlemine meeste teema, tavaliselt ei kätelda eesti naisi ja nad ise ka ei kätle kuna see pole lihtsalt kombeks. Viisakusest tõusevad ka noormehed püsti, kui mööduvad naised ja vanemad daamid ning vanemad mehed ning nad neid tervitavad. Isegi noor neiu kergitav oma istmiku istmelt kui vanema naise või vanema mehe tervitamisel. Ruumis kus mees tervitab naist peaks naine kindlasti tõusma korraks toolilt. Daam tervitab kõrgemat isikut , see on juba ammusest ajast euroopa tava. Igapäevases viisakuses on kasulik kui kohtled kõiki inimesi nagu häid sõpru ja head käitumist saate vastu ainult siis kui te ka ise hästi käitute. Nagu ütleb vanasõna Tee teistele seda , mida sa tahad ,et sulle tehtaks. Siirus ja tõeline sõbralikkus aitavad sellele
lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13
Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje? Üheteljelised:Plokkliigesed 49. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje? Kaheteljelised: Ellipsoidliiges, sadulliiges 50. Mis tüüpi liigesed liiguvad umber vertikaaltelje? Ratasliiges 51
Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub. 3 liiki ühendusi: fibroossed; luulised; kõhrelised ühendused. Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid:
Kõik kleidid on erineva tegumoega. Paljud kleidid on kaelusega, kuid on ka ilma. Kleite on kolmenurkse kaelusega kui ka sügava kaelusega. Kleite on lühikesi kui ka pikki. Kõik kleidid on erinevad nii värvilt kui ka lõigetega. Kleite on mitut liiki. Et kleit püsiks kaua nägus, alati värske ja ilus, on vaja teda pärast kandmist harjata, väljas, rõdul või avatud akna kohal tuulutada. Villasest riidest kleidil saab väljaveninud istmiku jälle nägusaks, kui veninud kohta aurutada. Aurutatakse pahemalt poolt nii, et kleit asetatakse triikimislauale, veninud koht lõdvalt. Väljaveninud koht kaetakse märja triikimisriidega ja üle selle libistatakse kergelt kuuma triikrauaga. Võtet korratakse senikaua, kuni vesi aurustub, riie selle mõjul pehmendab ning vajalikul määral kokku tõmbub. Nüüd triigitakse kleit siledaks. Aurutatud kohta harjatakse kergelt paremalt poolt. Nii eemaldatakse ka hõõrumisel tekkinud läige
pöörlile), reie ette viimine Väike tuharalihas (Niudeluu välispinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit Keskne tuharalihas (sama, mis väike tuharalihas) Pirnlihas (ristluult ja vaagna sisepinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit ja pöörab väljapoole Kolmepeane pööraja (Istmiku kõbrult, istmikuogalt ja toppekilelt reieluu pöörliauku), pöörab välja Välimine toppelihas (välimiselt toppekile pinnalt pöörliauku), reie Sääre lihased väljapööraja ja eemaldaja Reieruutlihas (istmikuköbrult pöörlitevaheharjale), reie lähendaja Poolkilelihas ja poolkõõluslihas (istmikuköbrult sääreluu ülemisele osale)
Loomulikult sättis ta end ootusärevalt paari meetri kaugusel telekat vaatama. Mõne hetke pärast oligi Madise kuri naine platsis. Tuppa astudes, alustas ta Madisega suhtlemist kohe ümbitsemisega. Sõimates teda ´´jupatsiks``, seejärel haaranud Madiselt telekapuldi ning Madisele peale käratanud, et tema pärast jäävad tal seebikad vaatamata. Muutes kanali seebikate peale, istus ta kohemaid oma lemmiktoolile. Nii kui naine oma istmiku sinna oli suutnud maha asetada, oli ta samakiirelt ka tagasi püsti. Naine justkui automaatselt tormanud Madise poole ja tahtnud talle selle sama telekapuldiga otse vastu lagipähe virutada. Madis oli küll viletsa tervisega ja aeglaste liigutusega, kuid ikkagi sellest hoolimata suutis ta eest ära põgeneda. Suure rabelemise käigus, oli Madis suutnud kiirelt ennast kaitsta, pannes naisele jala ette ning teda käega tõugata.
lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e
(info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Luulised ühendused: 1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk)
otsmikuurge, ülalõuaurge 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11
lähedal. Keerd: Selles faasis keerab hüppaja end 180 kraadi teiba suunas ning lükates oma käsi maha, peast mööda. Täpsemalt keerab hüppaja end peast jalgadeni, seejuures püüdes latti mitte liigutada. Äralend: See on teivashüppe kõige kergem osa, sest hüppaja lükkab ennast lahti teibast ning lükkab selle latist võimalikult kaugele, ise aga püüab keerata end nii, et maandumine toimuks istmiku ja alaselja peale. See kõik toimub üldiselt loomulikult. 8 Meeste hooaja parimad tulemused AASTA KÕRGUS HÜPPAJA TOIMUMISKOHT 1971 5.43 Kjell Isaksson (SWE) Siena 1972 5.63 Bob Seagren (USA) Eugene 1973 5.49 Steve Smith (USA) New York 1974 5
Võimutseb üldine casual look igas valdkonnas. Kõige ehedama näite tooksin oma 8 aasta tagusest gümnaasiumi lõpuaktuselt. Siinkohal märgin ära, et kooli juhtkond kindlustas, et nii põhikooli lõpetajad kui ka abituriendid saaksid õpetust etiketist. Räägiti riietusest, soengutest, õigest istumisstiilist neidudele ja ka poisid said nõuandeid. Siiski olid mõned vanemad õpetajad ahastuses, kui üks minu klassiõde ilmus lõpuaktusele kleidis, mis kattis vaevu tema istmiku ja dekoltee oli nii avar, et ka mõned vanemad selle kohta hiljem märkuse tegid. Kas seda neiut huvitas etikett? Vaevalt küll. Pidulikul üritusel, isegi suvisel perioodil, peaks neiud kandma kleidi või seelikuga alati ka sukki, neidki kandsid vaid näputäis tüdrukuid. Poisid olid nagu ikka – ülikonnad- lipsud ja kingad. Ja suurem osa meist nägid väga head ja šikid välja. See on üks väheseid pilte, kus me kõik nägime välja nö vastavalt olukorrale.
Reie eesmine külg ja vaagnavööde 1. Selililamang, üks jalg põlvest kõverdatud tallal, teise jala kand suruda vastu tuharat. See harjutus ei pruugi sobida kõigile. Kui põlve piirkonnas tekib sellises venituses olles liiga suur pinge ja valu, asendada see harjutus mõne muuga. 2. Põlvituses ühel jalal, suruda puusavööd ette. 8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt. Ei tohiks hakata ülakeha kallutama ning samaaegselt jalga tagant kõrgemale tõmmata. ________________________________________________________________________ Reie tagumine külg 1. Selililamangus, tõmmata põlvest kõverdatud jalga, käte abiga rindkere suunas. Kaaslane võib aidata jalga suruda vastu rinda. 2. Jalg tõsta sirgelt kõrvale pingile. Kallutada ennast kõrvale
premenstruaalsete sündroomide vähenemine, vedelikupeetusest tingitud kaalutõusu ja akne leevendamine. · Tuleb meeles pidada, et nt kõhuprobleemid ja antibiootikumide võtmine vähendavad pillide tõhusust. · Kõrvaltoimed: meeleolumuutused, seksuaaliha langus, peavalu, vedelikupeetus, ebaregulaarne veritsus. · Kui kõrvalnähud ei kao, saab valida teise koostisega või hormoonisisaldusega pilli. Hormoonsüst: · Süst tehakse tervishoiutöötaja poolt kas istmiku või käsivarre lihasesse. · Sisaldab ainult progestiini. · Süst tehakse iga 12 nädala tagant. · Efektiivsus 99,97%. · Süstid pärsivad hormoone ja munarakke tootvate munasarjade aktiivsust reguleerivat hüpofüüsi (ajuripatsit). · Hoiavad ära ovulatsiooni, muudavad emakakaelakanali normaalse sekreedi tihkemaks ja peatavad viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale.
15-20 sagarast Lahkliha (lad. k) perineum Kus on lahkliha? Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal. kuse ja suguelundid 6 Mis piiravad lahkliha? Eest: häbemeliiduse alumine serv tagant: õndraluu tipp külgedelt: istmiku luu köbrud Mis elundid läbivad lahkliha? Mehel: kusiti, pärasool Naisel : kusiti, pärasool, tupp Kuidas nimetatakse vaagnapõhja eesmist Kusesuguvaheseks ehk urogenitaaldiafragma osa? Vaagnapõhja tagumine osa vaagnavahe ehk vaagnadiafragma Mis on emaka limaskesta tsükliliste Kohandada emaka limaskest viljastatud munaraku muutuste eesmärk? vastuvõtuks?
aeglaselt allasuunas Harjutus säärelihastele ja Ahhilleuse kõõlustele Püstiasendis, jalg painutatud hüppeliigesest, suruda varbaid vastu tuge. Harjutus säärelihastele ja Ahhileuse kõõlustele Väljaastes, toetudes kätega seinale (puule, varbseinale jm), tagaolev jalg täistallal. Kõverdada tagaoleva jalga põlveliigesest. Reie eesmistele lihastele Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käte abiga Reie tagalihastele Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida
Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!) Liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest ja toodab liigesevõiet. 12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed
2. Jalgratas - lama põrandal selili, käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka väntama, nagu sõidaksid nähtamatul jalgrattal. Kui hoiad jalgu madalamal, teed trenni ka kõhulihastele. 3. Kikivarvul kui tube koristad, tee seda kikivarvul. See venitab hästi säärelihaseid. 4. Kandadel-kui kikivarvul kõndimine tüütab ära, kõnni hoopis kandadel. See on efektiivne säärelihaste harjutus. 5. Jalatõsted- lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad. Tõsta üks jalg üles nii, et see jääks maaga risti. Hoia asendit võimalikult kaua ja langeta jalg. Korda sama teise jalaga. Harjutus parandab vereringet jalgades. 6. Jalakõverdused lama selili maas. Tõmba üks jalg kõverdatult rinnale, hoia kahe käega jala ümbert kinni. Painuta ja siruta oma jalalaba samal ajal. Kõiki liigutusi peaks tegema aeglaselt ja jõuga. Korda sama teise jalaga. Harjutus mõjub hästi kogu jalale
tasandil. Tooli reguleerimine * Tooli kõrgus tuleb reguleerida endale sobivaks. * Tool liiga kõrge - tooli serv surub reielihastele ja takistab vereringet. Olete sunnitud kummargil istuma, normaalne hingamine on häiritud ja rüht on vale. * Tool on liiga madal - küünarvarred jäävad liiga alla. Tööd on kergem teha, kui need on vabalt masinalauast kõrgemal. * Õlad on liiga tõstetud. Deltalihaste pingutamine põhjustab peavalu. * Istmik väsib. Istmiku lihased on pinge all. * Seljatoe kõrgus - seljatugi tuleb reguleerida nii, et selle ülemine serv oleks vöökoha kõrgusel. ristluude piirkond saab niimodi tuge. Seismiskõrgusele reguleeritud töökoht * Mõnikord tööiseloom nõuab istumiskoha tõstmist seismiskõrgusele nagu näiteks mantlite montaazisektsioonis kraede külgeõmblemise ja varrukate otsaõmblemise operatsioonidel, kui pooltoodang liigub töökohale ripptrantsortnööri abil.
Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised
lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e
* sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega. * tappühendused hambajuurte ja sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik. 2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena. * sümfüüs kõhrplaat häbemeluude vahel, pidevühenduse edasiarenenud vorm, pole täiesti jäik, pole liigeseõõnt. 91. Liigese ehitus. Joonis 2. Liiges on mittepidav ühendus. Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega.
istmikuluusälgu (incisura ischiadica major). Niudeluu sisepinna eesmises ülemises osas on niudeluuauk (fossa iliaca), mille kõrval on kõrvalestjaspind (facies auricularis) ja niudeluukörpus (tuberositas iliaca). Niudeluutiiva välispinnal kulgevad alumine tuharajoon (linea glutea inferior), eesmine tuharajoon (linea glutea anterior) ja tagumine t uharajoon (linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis)
lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed:
2.peatükis kirjeldatud epigeneetilise maastiku mudelist. Tänaseks on leitud küllaltki tugevaid tõendeid selle kohta, et mõnede roomamisele ja kõndimisele iseloomulkike korduvate rütmiliste liigutusmustrite ja emaüsas vaadeldavate loote liigutusmudelite vahel võib olla järjepidav seos. Samas pole aga roomamine möödapääsmatu kõndimisele eelnev staadium. Mõned beebid ei rooma enne kõndima hakkamist üldse, teised liiguvad edasi istmiku peal. Viimaks omandatava püstise kehaasendini viib mitu erinevat teed. Nagu paljude teiste oskuste puhul, nõuab tahtelise kontrolli saavutamine siingi lisaks füüsilisele tugevusele ka vastuvõtlikkust erinevat liiki tagasisidedele. Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule
Harjutus mõjub säärelihastele. 2. Jalgratas Lama põrandal selili, käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka väntama, nagu sõidaksid nähtamatul jalgrattal. Kui hoiad jalgu madalamal, teed trenni ka kõhulihastele. 3. Kikivarvul Kui tube koristad, tee seda kikivarvul. See venitab hästi säärelihaseid. 4. Kandadel Kui kikivarvul kõndimine tüütab ära, kõnni hoopis kandadel. See on efektiivne säärelihaste harjutus. 5. Jalatõsted Lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad. Tõsta üks jalg üles nii, et see jääks maaga risti. Hoia asendit võimalikult kaua ja langeta jalg. Korda sama teise jalaga. Harjutus parandab vereringet jalgades. 6. Jalakõverdused Lama selili maas. Tõmba üks jalg kõverdatult rinnale, hoia kahe käega jala ümbert kinni. Painuta ja siruta oma jalalaba samal ajal. Kõiki liigutusi peaks tegema aeglaselt ja jõuga. Korda sama teise jalaga. Harjutus mõjub hästi kogu jalale.
e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed, luudevahekiled). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu). c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba lülidevaheketastena). Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn).
kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmelülid (faalanksid) -- pöidlal 2, sõrmedel 3 vaagnavööde: puusaluu (3) -- niude-, istmiku-, häbemeluu alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.)
o sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); o õmblused koljuluude vahel; o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide.
Need lihased ja nende sidekirmed moodustavad vaagnapõhja, mis suleb vaagnaväljapääsu ja on toeseks väikevaagna elunditele. Vaagnapõhja eesmist osa nim. kusesuguvaheseks e. urogenitaaldiafragmaks tagumist osa nim.vaagnavaheseks e. vaagnadiafragmaks. *Urogenitaaldiafragma paikneb häbemeluude alumiste harude ja istmikuluude harude vahel. Tema aluseks on paariline süva lahkliharistilihas ja kusitisulgur, mida ülevalt ja alt katab sidekirme. Pindmiste lihaste hulka kuuluvad: istmiku-korgaskehalihas (soodustab mehel uriini ja sperma väljajuhtimist kusitist, naisel ahendab tuppe); sibulakäsnkehalihas (surub kinni mehel sugutiveenid, naisel kõdistiveenid, soodustab erektsiooni); pindmine lahkliha- ristilihas. Urogenitaaldiafragmat läbivad mehel kusiti membraanosa, naisel - kusiti ja tupp. *Vaagnadiafragma võtab enda alla suurema, tagumise osa vaagnaväljapääsus. Teda moodustavad päraku tõsturlihas ja õndralihas ning neid katvad sidekirmed. Sellel diafragmal
FIBROOSSED E. KIULISED: 1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (häbemeluude vahel) LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades 2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu 12) Liigese ehitus Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős. 13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
jämedusega, enamasti 2 - 5 kaupa koos, kulmukarvad ja ripsmed muutuvad tugevamaks, põskede, jäsemete ja kere päriskarvad jäävad peenikeseks ja lühikeseks. Rinnal päriskarvu ei teki, seljal tekivad nad üksnes piki selgroo piirkonda ja abaluude alla, jäsemetel ainult eesmisele ja välimisele küljele. Suguküpsuse ajal tekivad terminaalkarvad- tavaliselt hajusalt asetsevad tugevad karvad kaenlaaukudes, rinnal, kõhul (meestel), häbemekingul, jäsemete sirutuskülgedel ja istmiku piirkonnas. terminaalkarvadeks on ka habeme- ja vurrukarvad. Naha näärmed Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Naha tekisteks on ka piimanäärmed, kuid funktsionaalselt kuuluvad nad suguelundite hulka. * Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed - päsmakesed - paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena - poorina
meelemürki tarbima ka üksiolles. Sellest tulenevalt kaotas mees kümneid töökohti. Tsüklis viibis seni kuni rahakott tühi või polnud tõesti enam kusagilt võimalik alkoholi juurde saada. Selline käitumine lõhestas perekonda- tekkisid rahalised raskused, kehalist väärkohtlemist said tunda nii abikaasa kui ka mehe enda vanemad ja vend, hiljem ka lapsed. Selles perekonnas elasid tütred pideva hirmu all. Mingil hetkel otsustas perepea meditsiinist abi otsida. Talle paigaldati istmiku naha alla 10 tabletti, mis pidid uimastava aine tarbimisel tekitama tõsise terviserikke. Sellise hirmuga elas mees ja pidas vastu mitmeid kuid kuni avastas, et alkoholi tarbimisel ei juhtugi midagi. Nimelt üks lähisugulane oli ka sellise protseduuri läbinud ja ei suutnud kuigi kaua vastu pidada ning ei tekkinud mingeid komplikatsioone. Sealt siis kartus alkoholi tarvitada kaduski ja elu jätkus endistviisi.
40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine-
40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine-
Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks. Reieluu ja puusaliiges. Reieluu on inimese kõige pikem toruluu. Ta liigestub puusaluule puusaliigese abil. Suurem osa reieluukaelast asetseb liigesekihnu sees (pähkelliiges). See on inimorganismi kõige tugevam side. Liigeses saavad toimuda igasugused liikumised. Sääreluud.
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, 14 eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega.
38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 14 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud
annaabi.ee 
