Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venitusharjutused (0)

1 Hindamata
Punktid
Venitusharjutused
pingete lõõgastamiseks
5., 6., 7. klass
Ain Pinnonen
Viimsi Keskkool
Alaselg
· Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad
vastu maad.
Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda,
seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete
kerget venitust alaseljas.
Hoidke asendit kümme sekundit.
Korrake harjutust 10 12 korda.
Kõhulihased
· Lebage kõhuli ning tõstke end
küünarnukkide peale, kuni te tunnete
kerget venitust kõhulihastes.
Hoidke seda asendit 810 sek, siis
lõdvestuge.
Korrake harjutust 10 15 korda.
Külgmised lihased
· Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali,
selg ja kael normaalses asendis.
Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni
tunnete kerget venitust ühes küljes.
Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis
lõdvestuge.
Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda.
Rinnalihased
· Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses
asendis.
Kõverdage küünarnukud 90 kraadi all ning toetage
kätega vastu seina.
Kandke oma kehakaal tugijalale, kuni tunnete kerget
venitust rinnalihastes.
Hoidke seda asendit 810 sekundit, seejärel lõõgastuge.
Korrake harjutust 1012 korda
Õlalihaste venitus
· Seiske või istuge, selg ja kael
normaalses asendis.
Haarake teise käega küünarnukist ning
tõmmake see vastu rinda, kuni tunnete
kerget venitust õlgades.
Hoidke seda asendit kümme sekundit,
siis lõõgastuge.
Korrake harjutust 1012 korda
Painutus
· A) Suruge lõug aeglaselt vastu rinda,
kuni tunnete kerget venitust
kaelalihastes.
Hoidke seda asendit kümme sekundit,
siis lõdvestuge.
Korrake harjutust 1012 korda.
Sirutus
· (B) Hoidke suu kinni ning lõug ees ning
kallutage pea tagasi, kuni tunnete
kerget venitust kaelas.
Hoidke seda asendit kümme sekundit,
siis lõõgastuge.
Korrake harjutust 1012 korda.
Jalatõste
· Lebage põrandal, üks jalg vastu maad ja
teine jalg üles tõstetud.
Hoidke kätega reiest ning ajage aeglaselt
põlv sirgu, kuni tunnete kerget venitust
reie tagumises osas (kõõlustes).
Hoidke seda asendit kümme sekundit,
siis lõõgastuge.
Korrake harjutust 1012 korda.
Reielihased
Sama käsi, sama jalg
Seiske, selg ja kael normaalses asendis.
Haarake jalast kinni ning tõmmake see selja taga,
kuni tunnete kerget venitust reie esiosas.
ÄRGE REBIGE JALGA ISTMIKU POOLE EGA
KÜLJELE.
Hoidke seda asendit 10 sekundit, siis lõõgastuge.
Korrake harjutust 1012 korda mõlema jalaga
Vasakule Paremale
Venitusharjutused #1 Venitusharjutused #2 Venitusharjutused #3 Venitusharjutused #4 Venitusharjutused #5 Venitusharjutused #6 Venitusharjutused #7 Venitusharjutused #8 Venitusharjutused #9 Venitusharjutused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ttweety Õppematerjali autor
seal on kirjas kuidas venitusi teha ja pilt on kõrval, et oleks aru saadavam :)

Sarnased õppematerjalid

Harjutused töötamisel sundasendis
9
doc

Harjutused töötamisel sundasendis

suruksid istuja lihastele, veresoontele ja närvidele. Kontoritool olgu paraja pehmusega, pealisriie vastupidav ning õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav. Harjutusi tööajal: Ükskõik kui mugavalt kontoriinimene istub ja töötab, siiski koormab pikk istumine selga ja põhjustab ülemäärast lihaspinget. Pingete vähendamiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuleb vältida istumist järjest üle tunni aja, vahelduseks peaks püsti tõusma ja ruumis ringi jalutama. Head teevad ka venitusharjutused, mis vähendavad kaela- ja õlavöötmelihaste pinget. Mõned soovitused: Istuda ei ole soovitav jalg üle teise - see halvendab verevarustust. Kõndige võimalusel mööda treppi Tõuske alati püsti, kui olukord vähegi lubab Ringutage end nii tihti kui võimalik Harjutusi seljale Need harjutused on mõeldud teha kodus peale tööd: 1. Tehke harjutusi selili lamades, jalad üles tõstetud ja painutatud 90° nurga all: a) hingake läbi nina sisse (kõht tõuseb üles),

Aktiviseerivad tegevused
Kehakultuuri ja spordiga tegelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele
10
doc

Kehakultuuri ja spordiga tegelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele

Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.................................................

Kehaline kasvatus
Rühi harjutused
10
odt

Rühi harjutused

Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v?

Kutsealane liikumine
Venitusharjutused
14
pdf

Venitusharjutused

ala ning individuaalsust. Et treening vastaks võimetele, siis tuleks muuta vastavalt õpilastele harjutuste kestust, puhkepauside kestust, seeriate arvu. Treeningu intensiivistamisel on soovitav muuta vaid 1 tegurit korraga. Ei ole otstarbekas järsult suurendada harjutuse kestust ning samaaegselt vähendada puhkepauside kestust. Korduste arv, harjutuste iseloom ja raskus ning puhkeintervallid olenevad treeningu ülesannetest. 6 VENITUSHARJUTUSED JA NENDE SOORITAMISE SPETSIIFIKA Venitusi sooritatakse tunni algusosas pärast soojendusjooksu ning tunni lõpuosas. Samuti on soovitatav sooritada venitusharjutusi ka jõutreeningul erinevate harjutuste vahel. Korralikult venitatud lihas taastub kiiremini järgmiseks treeninguks ning on elastsem ja ei muutu valusaks. Pole tähtis, kas sooritada ühte harjutust 2-3 korda või teha järjestiku 2-3 ringi kõik harjutused läbi. Eristatakse 2 liiki painduvust:

Filosoofia
GALIL tunnid
134
pdf

GALIL tunnid

Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS

Riigikaitse
Harjutusvara – 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust
16
odt

Harjutusvara – 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust

Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara ­ 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tu

Kehaline kasvatus
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

Sportlased peaksid meeles pidama, et kuna tegemist on soojaprotseduuriga, ei soovitata infrapunasauna minna pärast ägeda vigastuse teket 1.­ 2. päeval. Pärast 30minutilist sauna kasutamist tuleks viibida soojas ruumis veel kuni 30 minutit, enne kui lähete külma kätte. Küll tuleks infrapunasauna kasutades jälgida mõningaid ettevaatusabinõusid ja vastunäidustusi: 1. Haiguse puhul konsulteeri kindlasti oma arstiga. 2. Ägeda vigastuse esimese 24­48 tunni jooksul (põrutus, venitus, nikastus, rebestus jm). 3. Ravimite kasutamisel konsulteerida oma raviarstiga. 4. Kui tervislik seisund halveneb, katkestada infrapunasauna kasutamine. 5. Pärast 30 minutit saunas viibimist olla soojas ruumis veel ligi pool tundi, enne kui külma kätte minna. 6. Raseduse korral konsulteerida oma arstiga. 7. Kunstliigese ja implantaatide korral pole infrapunasauna kasutamine soovitav. Tervisekapsel ja Energiakookon Tervisekapsel on taastumisseade, kus üheaegselt saab kasutada aurusauna,

Sport/kehaline kasvatus
Jooksukiirus ja selle arendamine
28
pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja k

Treeningu analüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun