isomeeridekonfiguratsioone. R,S-nomenklatuuri aluseks on asendajate liigitamine vanemuse alusel. R,S-nomenklatuuri nimetatakse ka selle kasutusele võtjate järgi Cahni- Ingoldi-Prelogi süsteemiks. Viimast on suhteliselt lihtne kasutada, eriti molekulide puhul, kus on 2-3 kiraalsustsentrit. D,L-nomenklatuur on eelmisest lihtsa ja vanem, kuid siiski ka tänapäeval kasutust leidev süsteem optiliste antipoodide eristamiseks - see põhineb konkreetse isomeeri struktuuri võrdlemisel teatud standardse aine struktuuriga, mis on niiöelda trafaretne, kujutades endast mingisugust “võtmestruktuuri”. D, L-süsteemi kohaselt jagunevad kõik 16 aldoheksoosi konfiguratsiooni kaheks rühmaks (D ja L), kus igal isomeeril on oma individuaalne nimetus. Seega erinevad D- ja L-isomeerid vaid ühe aatomi konfiguratsiooni poolest ning on enantiomeerid. (4) Liigitamine kiraalkeskmete arvu järgi
Butaan ja metüülpropaan on isomeerid. Seepärast nimetatakse metüülpropaani ka isobutaaniks, kuid see nimetus on triviaalne. Süstemaatiline nomenklatuur sellist nimetust ei kasuta. Kuna isomeeride struktuur on erinev, on erinevad ka nende omadused. Näiteks keeb butaan temperatuuril 0,6 C, isobutaan aga 10,2 C juures. Süsiniku suurema aatomite arvu korral saavad struktuurierinevused olla suuremad ja seetõttu ka omadused võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, npentaan*) CH3CH2CH2CH2CH3 2,2dimetüülpropaan (neopentaan) Mis põhjustab ühesuguse koostisega süsivesinikisomeeride omaduste erinevuse? Selle põhjustab molekuli kuju erinevus. Süsivesinikahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud. Molekulidevaheliste jõudude mõjul süsivesinike molekulid
Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Süsivesikute puhul on tegemist nii L- kui ka D- isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). Glükoos · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat
elektrone 2. Millest arenes välja elementaarosakeste füüsika? Arheoloogiast Tuumafüüsikast Tuumast 3. Mis suurusjärgus on tuuma läbimõõt? 10m 10 ^20 m 10 ^-15 m 4. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest Neutronitest ja elektronidest Prootonitest ja elektronidest 5. Mille määrab ära prootonite arv tuumas? Isotoobi Keemilise elemendi Isomeeri 6. Kuidas tähistatakse prootonite arvu tuumas? Z Z X 7. Mille poolest erinevad isotoobid üksteisest? Prootonite arvu poolest Elektronide arvu poolest Neutronite arvu poolest 8. Mis on tuum olemuselt? Lihtosake Liitosake osake 9. Milline on prootonite laeng? Positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutraalne ja võrdne neutroni laenguga Negatiivne
etanooli reageerib 30 grammi naatriumiga, milles on 5% lisaneid? 17) Mitu liitrit õhku on vaja, et põletada 200 g metanooli? Reaktsiooni kaod on 4%. 18) Osata kirjutada eetrite valemeid: Näide a) etüülpentüüleeter b) dietüüleeter 19) Osata eetreid nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 20) Osata iseloomustada eetrite füüsikalisi omadusi lähtuvalt vesiksideme puudumisest. 21) Eetrite saamine 22) Eetrite isomeeria 23) Kirjuta 5 isomeeri valemid, mis vastaksid molekulvalemile C7H16O (peavad sisaldama kahe aineklassi esindajaid) 24) Osata kirjutada fenoolide valemeid, anda nimetusi. 25) Fenooli keemilised omadused. Näide: a) fenool+ kaaliumhüdroksiid b) fenool + kaltsium c) fenool + lämmastikhape d) fenool + broom 26) Fenooli füüsikalised omadused, kasutamine
lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). · Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused:
Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühma ). • Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. • Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos • Magusus 70 • Rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur • Leidumine looduses • Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). • Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos • Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused:
Alkeenid -Küllastumata CH'd, mol 1 kaksikside ja teised üksiksidemed. (1sigma ja 1 side) CnH2n CH2=CH-CH2-CH3 but-1-een Need on kaks 2 buteeni isomeeri( ained, millel on CH3-CH=CH-CH3 but-2-een ühesugune koostis, aga erinev ehitus.) 3. isomeer on tsüklobutaan Omadused: Eteen on värvusetu, vees lahustumatu, nark. toimega gaas. *Looduses esineb vähe, saadakse nafta töötl. *Lihtsaim ja keem.töö. toorainena enim kasutatav alkeen (CH). 1. Põleb - CO2 + H2O (redutseerija) 2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3
Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sellist isomeeri nim trans-isomeeriks. Paremapoolses isomeeris paiknevad metüülrühmad ühel pool kaksiksidet ja seda vorvi nim cis-isomeeriks. Cis-transi isomeeriat ei kohta me ainult alkeenide juures, ka tsükloalkaane võib vaadelda tasandilistena ning nende asendusderivaatidel on samuti olemas cis- ja trans-isomeerid. Näide cis-3-metüültsüklobutanool. Nimivalem-Etaan-eteen, butaan, buteen. Alküünide jaoks on liide üün, millega toimime samamoodi ehk etaan-etüün. Kui molekulis on rohkem
C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 NOMENKLATUUR. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) 1,2-dihüdroksübenseen ehk ortodihüdroksübenseen ehk o- dihüdroksübenseen
Alküünid on küllastumata ühendid, nendeks nimetatakse kolmiksidet sisaldavaid süsivesinikke, mis koosnevad ühest sigmasidemest ja kahest sellega paralleelsest piisidemest. Sellise sideme moodustamiseks tuleb kulutada märgatavalt energiat ja seetõttu on kolmiksidemetega ühendid suure siseenergiaga ning seega ka reaktsioonivõimelised. Alküünid põlevad õhus tahmava leegiga. Neid saadake krakkimisel ja kasutatakse plastmasside ning lahustite tootmiseks. Butüüni kaks isomeeri on 1-butüün ja on 2-butüün. Mina kirjeldan lähemalt 2-butüüni. 2 I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1. 2-butüün tekib leelise alkohollahuse toimel dihalogenoalkaanidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomeid kõrvuti asetsevate süsiniku aatomite juures. 2. 2-butüün tekib ka leelise alkohollahuse toimel küllastumata süsivesinike
aatomite erinev paigutus ruumis Isomeeria- mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused, vastavaid aineid nimetatakse isomeerideks. Radikaalid- paardumata elektronidega osakesed, püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates. Optiline aktiivsus. Isomeerid on ühesuguse molekulaarvalemiga kuid erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega orgaanilised ühendid. Isomeeri jaotatakse struktuurseteks isomeerideks ja stereoisomeerideks. Stereoisomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis. 3. karboksüülhapete farmakoloogilised omadused COOH rühma tõttu narkootiline toime praktiliselt ei avaldu, erandiks võihape Toksiline toime on väiksem kui alkoholidel
Optiline isomeeria (kiraalsus ja optiline aktiivsus) Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu konfiguratsioonilise erinevusega. Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4. Aromaatsus, resonants, konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib
· Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid · Füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhapped) koostiskomponendid. 5. Glütseeraldehüüd C3 ja erütroos C4 ei esine tsüklilises vormis steerilistel põhjustel, tekiksid liiga suured pinged. Viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid moodustavad vesilahustes tsükli. 7. Joonisel on D isomeer (D/L isomeeri määrab ära suurima numbriga asümmeetrilise tsentri konfiguratsioon). Kui OH rühm on vasakul, siis L, kui paremal, siis D isomeer. a) alfa-anomeer anomeerse (karbonüülne süsiniku aatom, mis hemiatsetaalsete, hemiketaalsete tsükliliste struktuuride moodustumisel muutuvad asümmeetrilisteks süsinikeks.) C aatomi juures olev -OH rühm alla poole. b) beeta-anomeer anomeerse C atomi juures olev OH rühm üles poole. I. a) glükopüranoos b)
rohkem soojust eraldub. -) C max o.a = IV, min o.a = -IV Isomeeria * Isomeerid sellised ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev struktuur. * Isomeeria nähtus, kus ained on isomeerid. -) Kahel või enamal ainel on sama: *) Elementkoostis (C ja H). *) C ja H aatomite arv. *) Summaardne ehk molekulivalem. *) Molekulmass ja molaarmass. -) Kahel või enamal ainel on erinev: *) Stuktuur. *) Tihedus. *) Keemis ja sulamis temperatuur. * Hargnemata ahelaga isomeeri tihedus on alati suurem, sest neid molekule saab tihedamini üksteise peale paigutada. * Hargnemata ahelaga isomeeridel on ka kõrem sulamis ja keemis temperatuur, sest molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat. Alkaanide keemilised omadused * Tava temperatuuril on alkaanid vähese reaktsiooni võimega ning keemilise reaktsiooni toimumiseks tuleb molekulile anda juurde energiat.
2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN
Selle tuvastamine toimus 4,6 minuti pärast gaasikromatograafia protsessi alustamist. Selle sisaldus eukalüptoolis on 8.637%. Seda leidub põhimõtteliselt männide õlis. Eukalüptis esineb -pineen ratseemilise seguna. [5] 3. Eukalüptiõli sisaldab ka o-tsümeeni (C10H14), mis on areen isopropüül- ja metüülrühmadega. Selle sisaldus on 5.479%. See molekul oli leitud peaaegu samal ajal kui eukalüptiõli põhiaine (5,4 minutit). O-tsümeenil on kaks isomeeri, sõltuvalt sellest, mis asendis paikneb metüülrühm. [6] Tulemused Saagise protsendi arvutamise järgi saab järeldada, et peaaegu umbes pool ekstraktist kadus ära destilleerimisel. Selle põhjuseks võib olla ebatäpne ekstraheerimine ehk vee ja õli kihtide eraldamine üksteisest. Gaasikromatograafia näitas, et eukalüptiõli põhiaineks on eukalüptool, sest selle sisaldus
.... 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Ksüleen on benseeni tuumaga kahe metüülrühmaga aromaatne süsivesinik, IUPAC nimega dimetüülbenseen. Metüülgrupid võivad olla liitunud kolme erineva struktuuri kaudu, orto, meta ning para. Ksüleenilahuses esinevad kõigi kolme isomeeri segu. Aine, mida müüakse ksüleeni nime all sisaldab umbes 40% m-ksüleeni ning 20% o-ksüleeni ning p-ksüleeni ja etüülbenseeni. Veel leidub lahuses väikeses koguses tolueeni. Ksüleeni kasutatakse laialt histoloogias puhastusagendina, sama kasutust saab rakendad ka teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel.
.... 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Ksüleen on benseeni tuumaga kahe metüülrühmaga aromaatne süsivesinik, IUPAC nimega dimetüülbenseen. Metüülgrupid võivad olla liitunud kolme erineva struktuuri kaudu, orto, meta ning para. Ksüleenilahuses esinevad kõigi kolme isomeeri segu. Aine, mida müüakse ksüleeni nime all sisaldab umbes 40% m-ksüleeni ning 20% o-ksüleeni ning p-ksüleeni ja etüülbenseeni. Veel leidub lahuses väikeses koguses tolueeni. Ksüleeni kasutatakse laialt histoloogias puhastusagendina, sama kasutust saab rakendad ka teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel.
Pentanool(C5H11OH) ehk amüülalkohol kuulub küllastunud ühealuseliste alkoholide rühma. Alkoholideks nimetatakse süsivesinike hüdroksüülderivaate R OH. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkoholid ühe- ja mitmealuselisteks. Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks. Pentanool on ühealuseline primaarne alkohol. Pentanoolil on kaheksa isomeeri, millest tähtsaim on 3-metüül-1-butanool ehk isoamüülalkohol. Pentanooli isomeerid 2-metüül-1- butanool ja 3-metüül-1-butanool sisalduvad puskariõlis. Amüülalkohol on puskariõli tähtsaim koostisosa ning see on etüülalkoholist umbes 20 korda mürgisem. 3 Saamismeetodid Alkohole on võimalik saada mitmel erineval viisil. Iga alkoholi saamiseks on olemas talle
lühemalt dioksiinid on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka. Lihtsustatud mõttes nimetatakse polüklooritud dibensodioksiine dioksiinideks, sest iga polüklooritud dibensodioksiini molekul sisaldab dioksiinile omast hapnikusildadega ühendatud benseenituumade struktuuri. [7] Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). Joonis . 1,2-dioksiin (orto) ja 1,4-dioksiin (para) [5] Joonis
Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada
1. Võtta klaasküvett ja panna heptaani küvetti. Heptaan on võrdlemislahuseks. 2. Mõõta ekstraheeritud karotenoidide segu neeldumisspektrit. 3. Kirjutada ära iseloomulikud neeldumisspektrite maksimaalsed väärtused ja nende optilised tihedused (teoreetiliselt peaks kolm erinevat neeldumisspektrit olema ja kolm erinevat optilist tihedust). 4. Välja trükkida neeldumisspekter ja analüüsida. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Uuritavad lahuses oleva karoteeni isomeeri sisalduse määramist saab ära arvutada kasutades järgnevat valemit: K = (A * V * d * 103) / (E1cm1% * g) kus, A absorptiooni väärus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile. E1cm1% - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient. V- ekstrakti kogumaht d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g. 103 tegur milligramidele üleminekuks.
e. H side on tugevaim mittekovalentne jõud elusorganismide molekulaartasandil Optiline aktiivsus on polariseeritud valguse tasapinna pööramine kas paremale (+) või vasakule (-) Optiliselt aktiivsed saavad olla molekulid, mis on asümmeetrilised Asümmeetria- ehk hiraalse tsentri moodustab α – süsinik Asümmeetria tsentrit ei ole glütsiinil Kõigil AH-tel (v.a. glütsiinil) on vähemalt üks asümmeetriline C aatom, mis annab kaks optiliselt aktiivset isomeeri (enantiomeeri). Kaks hiraalset C aatomit on isoleutsiinil ja treoniinil Organismi AH-d on kõik L-isomeerid, sest: ensüümid kui hiraalsed valgud lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid L- või D - isomeer määratakse α-aminorühma asendi järgi Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis
tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH. Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaanbuteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse.
C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Nimetuste andmine. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4- isomeerid) 1,2-dihüdroksübenseen ehk ortodihüdroksübenseen ehk o- dihüdroksübenseen
_________________________________________________________________ Asendisomeeria: Ksüleen Ksüleen Ksüleen 1,2-dihüdroksübenseen ehk 1,3-dihüdroksübenseen ehk 1,4-dihüdroksübenseen ehk orto-dihüdroksübenseen ehk meta-dihüdroksübenseen ehk para-dihüdroksübenseen ehk o-dihüdroksübenseen m-dihüdroksübenseen p-dihüdroksübenseen Dimetüülbenseen ehk ksüleen (3 isomeeri). __________________________________________________________________ Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül._______________ Benseenituum: tsükkel kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust __________________________________________________________________ Hüdroksübenseen ehk fenool. Hüdroksüareenide üldnimetus. Nõrk hape hape, kuid miljon korda tugevam kui etanool (ja alkoholid) Fenooli füüsikalised
pool kaksiksidet. · Cis-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad Fenoolideks e hüdroksübenseen. Aromaatne tuum on seotud OH- asendajad paiknevad ühel pool kaksiksidet. rühmaga. Termin aromaatne alkohol tähistab aromaatse hüdroksüülühendi isomeeri, Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus) milles OH-rühm on seotud küllastunud C-aatomiga (fenüülmetanoolis) Alkoholideks R-OH nim ühendeid, milles OH on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Alkoholi molekulid on polaarsed ja võivad käituda hapetega, vees ei Lihtalkoholid · Et C2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab
ohtlikuks muutuda. 1980-te Ameerika ajaloos on juhus, kus transgeensete organismide tõttu sai USAs surma ligi 40 inimest ja eluajaks vigaseks jäi üle 1500 inimese. Nad kasutasid toidulisandeid, mis sisaldasid inimorganismile vajalikku aminohapet trüptofaani. Seda toodeti geneetiliselt muundatud bakterite abil. Korraga selgus aga, et need bakterid hakkasid mingil arusaamatul põhjusel tootma väga sarnast ühendit trüptofaani isomeeri, mis tekitab inimesel manustamisel lämbumissurma. (Nordlee, J.A. et al (1996) The New England Journal of Medicine 688; Mayeno, A.N. et al (1994) Tibtech 12:364.) Samuti arvatakse, et sisestatud geneetiline materjal on ülimalt liikuv ning võib edasi kanduda ka meie oma keha mikroorganismidesse (nt soolestikus elavatesse bakteritesse), seda nimetatakse horisontaalseks geeniülekandeks. Avalikult pole teada, et biotehnoloogia tööstus oleks viinud läbi kuigi palju katseid,
NO 2 3. A. Orgaaniline aine, mille molekulis on üks või mitu aromaatset tuuma. B. Tasandiline suletud tsükkel ning ühtne -elektronidest koosnev elektronpilv. C. Aromaatne tsükkel on nukleofiilne reaktsioonitsenter. Tema reageerimine algab elektrofiili ühinemisega. 4. VIGA! ,,Vaata tabel lk 222", peab olema ,,II osa lk 99" Fenüülalaniin, Trüptofaan, Türosiin, Histidiin. 5. Ühe asendajaga naftaleenil on kaks isomeeri, asendajaga asendis 1 või 2 (tähistatakse ka kui - ja -isomeeridena). Kahe ühesuguse asendajaga on näiteks 1,4-dimetüülnaftaleen 2,6-dimetüülnaftaleen 1,8-dimetüülnaftaleen 6. a) tsükloheksaan, b) bensoehape 7. Heksaan ei reageeri broomiga tavatingimustes. Hekseen liidab broomi kergesti, isegi vesilahu- sest (nn broomiveega reageerides). Benseen reageerib broomiga vaid soojendamisel katalüsaato- ri juuresolekul. 8
Asendatud benseeni molekulides sisaldub benseeni tsükkel ja seda nimetatakse aromaatseks ringiks (ka aromaatseks tuumaks). Aromaatsetes ringides on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed ringid on tsapinnalise ehitusega. Areenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust arüülrühm ja teda võib tähistada sümboliga Ar. Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül. Esineb asendiisomeeria (võimalik 3 isomeeri). 1. orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2 isomeerid) 2. para isomeeris paiknevad asendajad benseeni tuuma suhtes diametraalselt (1,4 isomeerid) 3. meta isomeeris on asendajaga süsiniku vahel veel üks süsiniku aatom (1,3 isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Benseeni asendusrühm fenüül: fenüül C6H5 fenüülmetaan metüülbenseen II BENSEENI MOLEKULI EHITUS
aromaatseks ringiks (ka aromaatseks tuumaks). Aromaatsetes ringides on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed ringid on tsapinnalise ehitusega. Areenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust arüülrühm ja teda võib tähistada sümboliga Ar. Created by Riho Rosin 19 13666324649407.doc.doc Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül. Esineb asendiisomeeria (võimalik 3 isomeeri). 1. orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2 isomeerid) 2. para isomeeris paiknevad asendajad benseeni tuuma suhtes diametraalselt (1,4 isomeerid) 3. meta isomeeris on asendajaga süsiniku vahel veel üks süsiniku aatom (1,3 isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Benseeni asendusrühm fenüül: fenüül C6H5 fenüülmetaan metüülbenseen II BENSEENI MOLEKULI EHITUS
kehas ja segavad rakutasandil füsioloogilist funktsioneerimist. (Eperjesi 2006:73) 3.1. Vitamiin A Peamised A vitamiini osad toidulisandites on retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat. Samuti on ka beeta-karoteen peamine A-vitamiini allikas toidulisandites, kas siis eraldi või kombineerituna retinooliga. (Eperjesi 2006:75) 3.2. Vitamiin E Sünteetilistel topoferoolidel ei ole sama bioloogiline potentsiaal kui naturaalselt esineval ühendil. Selle isomeeri biosaadavus on on kehas suurim. Topoferooli toidulisandid on saadaval estrite kujul, topoferooli suktsinaat ja topoferoolatsetaat. (Eperjesi 2006: 77) 3.3. Vitamiin C Silmas sisaldub C-vitamiini umbes 10-50 korda rohkem kui plasmas. Tal on hulgaliselt funktsioone, kuid silmadele on see tähtis kuna tagab antioksüdantse kaitse valgusest tekitatud vabade radikaalide vastu erinevates silma vedelikes ja kudedes, kaasates läätse, sarvkesta, klaaskeha ja reetina
- N sidumiseks, interakteerub ioniseeritult, võib olla asendatud suurema alküüliga kui Me. - N võib olla tert või kvat. - Aromaatne ring - Ester - - Atsetüülkoliini molekuli modifitseerimine. - Positiivselt laetud lämmastik, aktiivsus kaob N asendamisel C-ga. - Lämmastiku ja estri vaheline kaugus. - Estri funktsionaalrühm. Suurematel aga aktiivsus kaob. - Vähemalt kahe metüülrühmaga seotud lämmastik, kolmas võib olla suurem. - 9 stabiilset isomeeri vähemalt. - Muskariin on rigiidne Ach analoog - - Steerilise takistuse lisamine ja elektronide stabiliseerimine. - ?? - Atsetüülkoliini esteraasi inhibiitorite toime närviimpulsi ülekandele. - Asp, His, Ser, Tyr - 1. Seriin teostab nukleofiilset attakki Ach karbonüülsele süsinikule, andes +laenguga hapnikuga seotud kovalentse sideme. - 2. Seriini +O küljes oleva H seob kõrval asuv histidiin aluselise katalüsaatorina, andes N-le ka positiivse laengu. - 3
moodustavad (näiteks: butaanhape või buteenhape, 1-buteen või 2-buteen) Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk geomeetriline isomeeria on stereoisomeeria liik, mille korral aatomirühmad paiknevad tavaliseltkaksiksideme, mida ei saa ümber telje pöörata, tasapinna suhtes erinevalt. Cis-trans- isomeeriat esineb ka tsüklilise ehitusega molekulidel, kus on samuti keemiliste sidemete pööramine tsüklilise ehituse tõttu võimatu. Cis-trans-isomeerias on kaks isomeeri vormi: cis ja trans. Kui asendusrühmad on orienteeritud mõlemad samas suunas, siis on tegemist cis vormiga. Kui asendusrühmad on orienteeritud aga vastassuundades, siis on tegemist trans vormiga. Ka tsükliliste ühendite puhul on cis-trans-isomeeria võimalik. Juhul kui mõlemad asendusrühmad asuvad tsükli tasandi ühel poolel on tegemist cis vormiga. Kui asendusrühmad on aga tsükli tasandi erinevatel pooltel on tegu trans vormiga.
või grupiga (joon. 18). Võimalike enantiomeeride arv H O C* H HO H orgaanilise ühendi puhul võrdub 2n, kus n on kiraalsete CH 2 O H C H 2O H süsinikuaatomite arv. Enantiomeere vaadeldakse kui D- ja L-isomeere. Kui L-G lütseeraldehüüd glütseeraldehüüd on kujutatud nii, et aldehüüdrühm paik- neb C* suhtes üleval, siis L-isomeeri puhul asetseb OH- HC O HC O rühm asümmeetrilisest süsinikust vasakul pool, D-isomee- ris aga paremal pool (joon. 18). Glütseeraldehüüdi selline H C* OH H OH konfiguratsioon ongi võetud D- või L-isomeeri etaloniks CH 2 OH CH 2 O H mitmete teiste orgaaniliste ühendite (nt karboksüülhapete
Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. · SO2 reaktsioonil veega (nt lahustumisel) tekib väävlishape H2SO3: SO2(g) + H2O(l) H2SO3(aq) · Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. · Väävelhapet toodetakse kontaktmenetlusel, kus väävel põletatakse hapnikus ja tekkiv SO2 oksüdeeritakse edasi SO3- ks, kasutades katalüsaatorina V2O5. · SO3 moodustab veeauruga reageerides väga korrosiivse aerosooli. · Seetõttu kasutatakse SO3 absorbeerimiseks 98% väävelhapet, mis annab SO3-ga tiheda, õlija vedeliku ooleumi (SO3 lahus H2SO4-s), mida väävelhappe saamiseks lahjendatakse veega.
Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu. Lindudel ja sigadel( ja kaladel) on D3 kümme korda efektiivsem kui D2-vitamiin. Vitamiin E Nimetus pikemalt on tokoferool. Tänapäeval peetakse E-vitamiini üheks olulisemaks antioksüdandiks. Ta hoiab ära raku membraanil rasvhapete oksüdatsiooni. E-vitamiini on suhteliselt palju õlikookides ja idanevates seemnetes. Kunagi söödeti sisse suguloomadele. Vitamiin K Tuntakse kahte isomeeri: K1 on taimedes ja K2 sünteesivad bakterid. Mäletsejalised ja hobused ei kannata selle vitamiini puuduse all, kuna nende soolestikus on piisavalt baktereid, kes seda vitamiini toodavad. K-vitamiini osaleb fibrinogeeni muundumisel fibriiniks, mille tulemusel veri hüübib. K- vitamiini on palju rohelistes taimedes. Mineraalelemendid(vt. raamatut ,,Mineraalelemendid"--Iivi Sikk) Makroelemendid ja mikroelemendid.
vasakul. D- ja L-glükoos on enantiomeerid(teineteise peegelpildid). Kehas on enamikus D isomeerid. glükoos- viinamarjasuhkur, tase veres iseloomustab sahhariidide ainevahetust organimis, fruktoos- puuviljasuhkur, soolestikus imendub 2 korda aeglasemalt kui glükoos riboos/desoksüroboos- galaktoos- glükoosi isomeer. Tsüklilise vormi tekkimisel muutuvad C1(aldoosi aldehüüdne süsinik) ja C2(ketoosi ketoosne süsinik) asmmeetrilisteks: tekib veel 2 isomeeri. alfa-anomeeri puhul on anomeerse c-aatomi juures olev hemiatsetaale -OH allpool ja beetal ülevalpool. Meile on alfa parem. Disahhariidid/oligosahhariidid. Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid. Glükosiidside ja kuidas see tekib. Liitsüsivesikud, koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiissidemega. Sõltuvalt moonoosijääkidest arvust liigendatakse oligosahhariide di-, tri, tetrasahhariidid. Olulisemad on 2 monoosijäägiga disahhariidid.
sooletrakti verejooksud. Mõnedel andmetel on looduslikul salitsüülhappel siiski vähem kõrvaltoimeid kui sünteetilisel atsetüülsalitsüülhappel. Pajukoore toimed ja kliinilised uuringud. Pajukoores sisalduvate ainete farmakoloogiline toimemehhanism pole päris selge. Tõenäoliselt mõjutab ekstrakt mitmeid pro- inflammatoorseid ,,märklaudu", sh. tsüklooksügenaasi mõlemat isomeeri. Arvatavasti ongi nende toimemehhanism sarnane atsetüülsalitsüülhappe omaga, mille põletikuvastane mõju seisneb prostaglandiinide sünteesis osalevate tsüklooksügenaaside pöördumatus pärssimises. Põletikuvastane toime on kindlaks tehtud ka tremulatsiini metaboliitidel. Salitsiini aglükoon on saligeniin, mis muutub organismis salitsüülhappeks. Sellel põhinebki pajukoore kasutamine palaviku-, reuma- ja valuvastase vahendina, kuid siit tuleneb ka tugev
sulfaadid: Na2SO4*10H2O (glaubrisool, kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel), CaSO4*2H2O (kips, ehitustegevus), BaSO4 (röntgenoskoopias kontrastaine) rasklahustuv sool, mille teket kasut sulfaatiooni tuvastamiseks: Ba2+ + SO42- BaSO4. Reaktiividena ja tehnikas kasut vaskvitrioli (CuSO4*5H2O), raudvitrioli (FeSO4*7H2O) jne. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. ???? Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? See on õlitaoline SO3 lahus väävelhappes, mis saadakse katalüütiliselt toodetud SO3me absorbeerimisel väävelhappesse. Seda kasut väävelhappe saamiseks??? 50. Divesiniksulfiid: saamine ja omadused. H2S divesiniksulfiid e monosulfaan on värvuseta, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas, mis põhjustab sissehingamisel silmapilkset surma; tekib lihtainetest, laboris
Homopolüsahhariid koosneb ainult üht liiki monoosijääkidest, seevastu heteropolüsahhariidi molekuli kuulub vähemalt kahest eri liigist monoose. Taimsed polüoosid on tärklis ja tselluloos ning loomne glükogeen. 2. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid: Glükoos – ehk viinamarjasuhkur, looduses laialdaselt leiduv aldoosne, heksooside hulka kuuluv monosahhariid. Vees lahustuv magusa maitsega värvitu kristalne aine. Looduses on ainult glükoosi D-isomeeri nii vabalt kui ka paljude polüsahhariidide ja heteroglükosiidide põhikomponendina, hürolüüsi püranoosvormina. Vaba glükoos on eriti rohkesti viinamarjades, datleis, mõne taime rohelistes osades ning mesilaste mees. Olulisel määral ka loomade veres. Fruktoos – ehk puuviljasuhkur on sahharoosi komponent. Pärilik fruktoosi intolerantsus resulteerub fruktoosi kuhjumisena maksas (tõsine hüpoglükeemia, oksendamine, kollatõbi, hemorraagia). 3. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid:
karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. Tehakse järeldus, kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. Viimasel juhul antakse hinnang, milline 62 karoteeni isomeer või ksantofüll ekstraktis domineerib ning arvutatakse selle sisaldus uuritavas materjalis. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) -karoteeni, mõne teise karoteeni isomeeri või ksantofülli sisalduse määramiseks uurita- vas proovis kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud andmeid neeldumis- maksimumidele max vastavaid absorptsiooni (A) väärtusi. Reeglina võetakse arvutamisel aluseks selline absorptsiooni väärtus, mis vastab neeldumisspektril kõige kõrgemale ,,tipule". Arvutus põhineb nimetatud lainepikkusele (max) vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinktsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele.
iseenesest elu. Avatud purgis sadenedis õhust suppi mikroobid ja hakkasid seal paljunema. Vastuargument- puudus hapnik, mil on eluks hädavajalik. Kurekaelaga kolvid- Louis Pasteur. John Tyndall: 1820-1893 Tündaliseerimine- vaheaegadega korduvkuumutamine. Endospoorid- bakterite termoresistentne staadium. Louis Pasteur: 1822-1895 Esmalt tegeles kristallograafiaga (teadus kristallidest). Viinhappe kristallid (D- ja L- isomeerid). Üks mikroorganism kasutas ära ainult ühe optilise isomeeri. 1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2
annaabi.ee 
