vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende kolmikside.-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka elektronpaari jaotumist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavad alkaanidel
Alkeen- küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside ( Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine
Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalen
· Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün). · Kaksikside üks side + üks side. · Kolmikside üks side + kaks sidet. · Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed ( C = ). · Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed ( C ). · side on palju nõrgem kui side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. 2
Eteeni molekul koosneb kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud üksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. (Pildiallikad: http://www.jdenuno.com/APBiology/basic/Original%20Files/ethene.JPG ja http://upload.wikimedia
· Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün). · Kaksikside üks side + üks side. · Kolmikside üks side + kaks sidet. · Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed ( C = ). · Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed ( C ). · side on palju nõrgem kui side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. 2
· Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün). · Kaksikside üks side + üks side. · Kolmikside üks side + kaks sidet. · Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed ( C = ). · Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed ( C ). · side on palju nõrgem kui side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. 2
Kõik kommentaarid