ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedi...
Islam Euroopas Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada Soov kätte maksta pika alanduse eest Moslemite suurenev osatähtsus Afganistani sõda 7. oktoober 2001 Iraagi sõda 23. märts 2003 Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
ISLAM Üldiselt ● Islam (alistumine Allahi tahtele) on üks maailmareligioonidest. ● Tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist ● Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. ● "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Usukombed Palvetamine ● Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole ● Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg ● Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga ● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad ● Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas ● Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett ● Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega ● ...
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste val...
ISLAM, MIS SEE ON? SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Islami viis tugisammast.................................................................................................................. 4 3. Muhamed..................................................................................................................................... 6 4. Prohveti abikaasad....................................................................................................................... 7 5. Perekond islamis..........................................................................................................................8 6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad.................
[email protected] 16.november 2016. Džainism Tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres Tuleneb sanskr. k. sõnast Jaina /džaina/ - „jina järgija“ Õpetaja tiitel - Jina „alistaja“ Kogudus - Tīrtha „jõekoole“ On palju ajastuid. Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes ...
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, pat...
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured ...
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3 Islami levik.................................................................................................................................4 Allah...........................................................................................................................................4 Koraan...........................................................................
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Mõisted. Riitus tegevus, mille käigus elustatakse müüte. Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala...
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahende...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatu...
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste rii...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keeld...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kog...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Referatiivne töö Niguliste kultuurilugu Koostaja: 2008 Sisukord Kirikute arhitektuur: basiilika........................................................................................ 3 Niguliste ajalugu.............................................................................................................4 Kabelid........................................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid............................................................................
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest meh...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid:...
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
1. AJALUGU 1.1. Esimesed elanikud Küpros on ajaloo vältel olnud paljude riikide asumaaks, muuhulgas on saart valitsenud Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium. Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine täht...
annaabi.ee 
