Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isiksus ja intelligents". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligentsntelligentsus, teste, omaette, kognitiiv, keskond, stern, oman, asjast, temperament, minapilt, erineval, psühholoog, arvama, depressiivne, lähenemised, psühhodünaamiline, freud, alateadvusel, sugutung, naudinguprintsiip, superego, ülimina, lähenemine, esinemist, graafikusnteraktsioonide, bandura, suunama, käitumismustrid, eduootusinterpersonaalseks (isikutevaheliseks, hõlmab suhtlusoskust ja teiste mõistmist) ning intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine. Sai alguse 1904 Alfred Binet’ ja Theodore Simoni poolt ministeeriumi tellimusel välja töötatud testiga, mille eesmärgiks oli mõõta laste vaimset arengut, st sõeluda välja need, kes tavakoolis hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu.
ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises)
ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. – seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises)
Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.[8] Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval 8 loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn. g-faktori) mõõtmisel.[8] 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4
See võib erineda kronoloogilisest (CA) ehk bioloogilisest vanusest. # Suhteline lähenemine: MA = CA => keskmine MA > CA => andekas MA < CA => mahajäämusega Nt. kui Jaan lahendab edukalt ära ülesanded, mis on jõukohased keskmisele 12-aastasele, siis on ta vaimseks vanuseks 12 (MA = CA). Kui aga 10-aastane Jaak lahendab ära 12 aastaste ülesanded, on temagi vaimseks vanuseks 12, kuid MA > CA. William Stern 1912 Intelligentsuse koefiyseny (IQ) Mis on IQ? Tänapäeval kasutatakse IQ mõistet aga harva tema algses tähenduses Intelligentsuskvoot ehk IQ on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse võimekuse testis, mida on varem katsetatud piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil. Kokkuleppeliselt esitatakse intelligentsuse testide tulemusi intelligentsuse kvoodina (intelligence quotient; IQ). Seda
seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas
Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents.
Üldise vaimse võimekuse testid- üldise analüüsioskuse, loogilise mõtlemise, arusaamise hindamine Spetsiifilise vaimse võimekuse testid- kitsas võimekus (reakts kiirus, meh. võimekus), spetsiifilise oskuse õppimise kiirus Teadmiste, sooritustestid- mõõta konkreetseid oskusi, teadmisi Soovitusi testi täitmiseks: · Lugeda täpselt iga ülesande sõnastust · Arvestada oma aega · Täita vastustelehed korralikult Testimise eetilised küsimused Teste tuleb kasutada õigesti ja peab arvestama et tulemused ei ole alati korrektsed. Testi põhjal ei saa teha mingeid sügavamaid järeldusi, selleks tuleb inimese kohta palju rohkem informatsiooni koguda. Testi võivad läbi viia vaid need, kes on selleks vastava väljaõppe saanud. Samuti võivad tulemusi näha vaid need, kes teavad kuidas skoore lugeda. Inimesel on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid. Intelligentsuskvoot IQ J
Lühimälus (primaarne) püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Piltlikult kirjeldades on lühimälu nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Kui organiseerida/korrastada tähed sõnadeks ja sõnad lauseteks, siis moodustab iga korrastatud nähtus (sõna, lause jne.) omaette terviku/ühiku. Materjali püsimist mõjutab ka pidev uue materjali pealetung. Materjali salvestamine lühimällu toimub ajalises järjekorras) Lühiajaline mälu on tahtlikult juhitav. Kõige lihtsam aeg info püsimust lühimälus pikendada on kordamine inimesed teevad seda sageli spontaanselt. Pikaajalist (sekundaarne) mälu iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur mahti. Väidetavalt isegi piiramatu. Iformatsioon säilib kaua, võib olla kogu eluaja. Arvatakse, et
Samuti on siin optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). Vaheajul on mitu osa. tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Limbiline süsteem. Ei eristu omaette aju osana. Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks Otsaju ehk suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavatest mõhnadest. Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat:
2 Harjumus Harjumuse olemuse on kujukalt lahti mõtestanud W.James, kes võrdleb harjumusi hiiglasuure hoorattaga, mille käigus olek hoiab meid kasutoovate tegevuste raugematus rütmis. Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ühest küljest tõstab enese millegi korduva tegemisele harjutamine meie selle ala vilumusi, samas on omaette väärtus ka sisemisel vajadusel harjumuspäraselt toimida. Need kaks ajejõudu võivad mõistagi teineteist ka tegusalt võimendada. Harjumuses võib peitudaa ka vääralt omandatud tegutsemisviis. Näiteks on paljudel tudengitel harjumuseks loen sõna-sünalt üles kirjutada. Harjumuste orjuses olek toob kaasa otsingulise aktiivsuse kustumise, ükskõiksuse ja tuimuse. Kavatsus(namerenie,plan,zamqsel) Kavatsus tärkab juhul, kui inimene mõttes plaanib millegi tegemist ja kavasndab oma
ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi.
Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e
d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul. 12.Tähelepanu liigid ja omadused. Tähelepanu liigid on a) Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see
Teiseks kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele. Ta tõi sisse ,,vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskusaste kasvas koos vanusega.Intelligentsuse koefitsient (IQ) tähendas alguses vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse vahet. Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele IQ kui vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhte, mida väljendatakse protsentides.Vaimne vanus IQ= ----------------------- X 100 Kronoloogiline vanus Sarnaselt sellele põhimõttele suhestatakse praegusel ajal konkreetse testi tulemus populatsiooninormiga. Juhul, kui see on normist madalam, saadakse tulemus alla 100, ja juhul, kui normist kõrgem, saadakse tulemuseks üle 100.Esimesed
Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine • Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890) 14 15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia). • Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid Kooma, sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid
protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult
kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed, 1 vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast
Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 8.Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
· ning esile kutsunud sündmust. · Funktsioon: · mõjutab inimese kognitiivseid protsesse (aisting, taju, mälu, mõtlemine) Meeleolu on püsiv foon · Enamusel peamiselt positiivne meeleolu Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus · eelmise öö uni · nädalarütm · kellaaeg Temperament emotsionaalne stiil · Sõltub kesknärvisüsteemi omadustest, mis mõjutavad inimese reageerimist emotsionaalsetele stiimulitele. · Temperament iseloomustab eelkõige inimese emotsionaalset loomust (valdav meeleolu, meeleolude vaheldumine, intensiivsus). · Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti (Diener, 1997) 1. Positiivsete emotsioonide sage ning intensiivne kogemine 2. Negatiivsete emotsioonide madal tase 3. Üldine rahulolu eluga: abieluga, tööga jt. Suurem tõenäosus õnne tunda on · ekstravertidel
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
nõustamise suuna kohta, milles ta esitab nende alusfilosoofiad, võtmemõisted, teraapia eesmärgid, olulisemad tehnikad, terapeutilise suhte iseloomustuse, rakendamise soovitused, tulemused, tähtsuse ning tähtsamad tegijad. Meil Eestis seni vahest tuttavaim inimese kui iseloomujoonte (psüühiliste omaduste või faktorite) kogumi teooria on kogunud hulgaliselt andmeid, millised jooned millistega tavaliselt koos esinevad ning loonud rohkesti teste nende mõõtmiseks. Isiksuse põhjuslikku seletust ta aga ei paku, seega jääb arusaamatuks ka, miks inimesel mõnikord häireid on. Häirete seletamiseks vajab see teooria enda kõrvale teist teooriat. Hästi on sobinud bioloogilis-meditsiiniline seletus: psüühiline häire tekib täpselt niisamuti nagu kehaline häire. Ta on haigus. See ongi neile, kes psühholoogiat jm. aineid nõukogude ajal õppinud, hästi tuttav ja ainuvõimalik teooria
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume
protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume
See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3. Eysenck- Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta
Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit. Need isiksusefaktorid ei ole mitte ainult üks omadus, vaid omaduste grupid. Faktori võivad moodustada mitukümmend omadust. Nad on ühes faktoris, sest need on omavahel seotud. Catelli isiksusemudel, mille ta lõi, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3) Hans Eysenck on ka 20. sajandi üks tuntumaid psühholooge. Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nende kolme näite põhjal võib välja tuua nende teooriate plussid ja miinused. Pluss on see, et nad annavad selge ja sirgejoonelise selgituse inimese käitumise kohta. Nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda.
seoseid. 2009: 37), mis viitab ühe generaalse ehk g-faktori olemasolule kõikides arukust nõudvates ülesannetes, teooriast sõltumata. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on juba alates 1912. aastast kasutusel intelligentsuskvoot (kasutatakse ka terminit intelligent- suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese Intelligentsus ja erivõimed 15 vaimse ja kronoloogilise vanuse suhet, mis on korrutatud 100ga. Täna- päeval on IQ sisuks inimese tulemus võimekuse testis mingi normgrupi taustal ja seda arvutatakse pisut keerulisema valemiga: IQ = 100 + (x-μ)/σ x 15, kus x on inimese poolt testides saavutatud toorpunktide summa, μ – normgrupi keskmine punktide arv ja σ – normgrupi tulemuste standard- hälve
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
........ 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT ................................. 16 2.1 Geneetika ........................................................................................................................ 16 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent............................................................... 16 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus .................................................................................. 18 2.1.3 Temperament ja kriminaalne käitumine .................................................................. 19 2.1.4 Genaloogilised uuringud ......................................................................................... 20 2.1.5 Kriminaalse käitumise üksikgeeni otsingutel .......................................................... 21 2.1.6 Big Five ja kriminaalne käitumine .......................................................................... 25 2.1
annaabi.ee 
